tavainimene

Abiks Ansipile

Posted in * by tavainimene on 09/02/2012

Head kaasmaalased!

Kõigepealt lubage mul südamest vabandust paluda oma mõtlematus ägeduses öeldud sõnade pärast. Kannatuse katkemine ei vabanda sarkasmi seal, kus nii väga vajatakse rahulikku arutelu.

Mul on tegelikult suur rõõm, et nii paljud inimesed on hakanud huvi tundma riikidevaheliste lepete sisu vastu ning valmis aktiivselt oma seisukohti avaldama. On igati kiiduväärt, et inimesed on mures sõnavabaduse ja oma privaatsuse kui väga oluliste õiguste pärast. Interneti pakutavad ääretud võimalused ja vabadused on lühikese ajaga muutunud tõepoolest inimõigusena tajutavaks. Seega on arusaadav, et netikasutuse reguleerimine tekitab ühiskonnas huvi ja diskussiooni.

Viimasel ajal on kostnud murelikke sõnavõtte seoses võltsimisvastase kaubandusleppega, mida tuntakse lühendi ACTA järgi. On esitatud oletusi, nagu annaks nimetatud lepe suurkorporatsioonidele ebaproportsionaalselt suured privileegid tavaliste netikasutajate suhtes. Kõlanud on sõnad “jälitustegevus” ja “tsensuur”. Meie ajalooline kogemus teeb meid arusaadavalt niisuguste kahtluste suhtes tundlikuks.

Julgustan kõik võtma ette nimetatud kaubandusleppe tekst ja see läbi lugema. Tõsi, selles on pikad laused, kuid ma usun meie nutika rahva haritusse. Küllap näete: ACTA ei anna meelelahtustöösturitele õigusi tulla YouTube’ist videote vaatajal käsi raudu panema. See paneb üksnes lepinguosalistele riikidele kohustuse näha seadusega ette karistused loomevarguse ja võltsimise eest. Eesti seadustes on need paragrahvid juba aastaid olemas. Küsite: aga milleks siis veel ACTA? See on diplomaatiline žest, millega meie riik kinitab lihtsalt veel kord oma head tahet tõkestada kuritegevust.

Ma olen osaliselt nõus diskussioonis kõlanud kriitikaga, et loometöösturid pole tehnoloogilise arenguga piisavalt kiiresti kaasa läinud. Jah, tarkvara, filmide, muusika ja e-raamatute seadusliku allalaadimise võimalusi võiks ja peaks olema rohkem. Moodustamisel on ministeeriumidevaheline töörühm seadusliku digitaalse kaubanduse edendamiseks. Muide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepetega ühinemine on Eesti jaoks üks võimalus saavutada seda, et meie väikest turgu arvestataks.

Kallid sõbrad, mõelgem korraks asja üle järele. Piraatlus võib meie meeles küll seostuda vabaduse, seikluse ja romantikaga, kuid olemuselt on siiski tegemist varguse ja röövimisega. Isegi ahne kaupmehe karistamiseks on aus viis tema kraami mitte osta, mitte  poe uks lahti muukida ja ripakile jätta või sealt näpatud kraami kokku osta.

Mõistagi ei esine tänapäeva piraadid vereplekilises särgis musta surnupealuulipu all. Nad on palju kavalamad. Failijagamisärimehed maskeeruvad murelikeks kodanikuaktivistideks, kes räägivad infovabadusest.

Lugupeetud kuulajad, ärge laske ennast kiskuda etturitena sellesse sõtta. Säästkem oma valvsus nendeks hetkedeks, kus seda tõesti vaja on. Laupäevaks lubatakse toredat talveilma — mingem hoopis suusatama.

17 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. indigoaalane said, on 10/02/2012 at 08:46

    ma arvan, et sa töötad vales kohas!:)
    saada see traktaat nüüd sellele, kes seda esitama peab ning küsi väärikat tasu!

  2. indigoaalane said, on 10/02/2012 at 11:15

    Kuna see juhtub esimest korda elus, et ma pole Su seisukohaga (Acta suhtes) nõus, siis luba, et ma jätan ühe lingi
    http://kalju.ruutli.com/2012/02/actaing-out-ehk-arvamusi-seemnesoojast-fooliumimutsikese-kandjalt

  3. tavainimene said, on 10/02/2012 at 12:46

    Ma absoluutselt möönan seda võimalust, et ma eksin ja olen pimedusega löödud. Olen valmis kahetsema ja taluma, et mulle mu lollust nina alla hõõrutakse, kui kõik need hirmsad asjad (netiliikluse padupealtkuulamine, vaba wifi kinni keeramine, inimõiguste ja demokraatlike protsesside absoluutne eiramine jne) tõesti juhtuma hakkavad, mille eest hoiatatakse.

    Minu, tavainimese, arusaamise järgi on maailm sedavõrd keeruline, et praktiliselt pole võimalik kirjutada seadust, mida ei saaks soovi korral tõlgendada pahauskselt, ausa inimese kahjuks ja nadikaela kasuks. Sama diskussioon oli kunagi pärast pronksiööd karistusseadustiku muutmise ajal. Tsiteerides iseennast: “Kui tõesti pahatahtlikult tõlgendada, siis võib ju öelda, et ka jaanitule pidamine on karistatav kui “palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus”. Kui me ei usu Riigikohtu võimesse õigust mõista, siis võime sama hästi kõik seadused prügikasti visata ja omariikluse takkapihta. /…/ kui me ei usu õiglasse kohtupidamisse, siis mis tähtsust on enam seaduste sõnastusel? ENSV 1978. aasta konstitutsiooni järgi oli meil kõigil sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja miitingute vabadus.”

    Ma olen muide täiesti nõus sellega, et meelelahutustööstus üritab enamasti müüa kalli hinnaga ebamugavatel tingimustel madalaväärtuslikku kaupa. Aga mulle tõesti tundub, et siis on õige valik lihtsalt mitte osta.

    • notsu said, on 10/02/2012 at 16:29

      Minu ja paljude tuttavate põhiprobleem meelelahutustööstusega on hoopis see, et tahaks osta, maksaks heameelega raha, aga mingite näruste idaeurooplaste raha ei taheta ju. Mul on mitu korda jäänud amazonist asi ostmata, sest protsess katkeb teatega “sinna kohta me ei müü”.

  4. keit said, on 10/02/2012 at 15:04

    Võimalus näidata oma viha suurkorporatsioonide mahhinatsioonide vastu on ehk tähtsamgi kui lihtsalt ACTA vastu protesteerimine iseenesest. Ja tänu Ansipi lollusele annab võimaluse järjekordseks valitsusvastaseks kriitikaks. Palju ohutum on avaldada massiliselt meelt mingi uduse ACTA, kui näiteks riigikogulaste järjekordse palgatõusu vastu.

    P.S. Netipiraatlus on peale lihtlabase omakasu ka protest. Miks peaks võitlema läbi seaduste, mis on põhimõtteliselt suurkorporatsioonide eneste “kirjutatud”?

  5. notsu said, on 10/02/2012 at 16:58

    no ja praegune põhiprotest käib üldse selle eesmärgiga, et arutataks rohkem, et konsulteeritakse huvigruppidega, et asjatundjad analüüsiksid, et läheks parlamenti arutamisele…

  6. notsu said, on 10/02/2012 at 17:01

    Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu pöördumine – sama põhiideega, et “leppe teksti kohaselt on ACTA liitumiseks avatud veel enam kui aasta, see on 1. maini 2013. Eesti peaks kasutama seda aega ACTA võimalike mõjude analüüsiks.”

  7. notsu said, on 10/02/2012 at 17:08

    Euroopa akadeemikute avaldus (paljud neist intellektuaalomandi õiguste spetsialistid).

    Ma ei oleks liiga optimistlik selles suhtes, et kui mingid udused sätted võimaldavad väga drakoonilist jõustamist, siis seda ei tehta. Need absurdsused, mis on Lääne riikides (mitte kuskil Hiinas, eks ole) intellektuaalomandi kaitse sildi all toimunud, ei ajenda just optimismi. Nt see briti tädi, kellel keelati oma poes laulmine ära, sest laulud olid, noh, sellised tuntud levimuusikapärlid, umbes nagu meil keelataks mõnel müüjal “jätke võtmed väljapoole” jms laulmine ära – kuna tegemist oli poega, läks asi kirja kommertsliku kasutamisena.

  8. Hundi ulg said, on 11/02/2012 at 09:48

    Mulle tundub, et põhiprotesti olemus on usaldamatus võimu vastu. Väide, kinnitus ja lubadus sellest, et midagi ei muutu, teeb minu, nõukogude ajal elanud inimese väga murelikuks. Sest selline ütlemine tähendab kindlasti seda, et ACTAsse on juba sisse programmeeritud kõik see jälitamine, keelamine, käskimine, nuhkimine, karistamine, konfiskeerimine ja kõik see muu, mis paljude jaoks teeb võimu nii magusaks.

  9. mnjah said, on 12/02/2012 at 22:15

    Varastamine on kindlasti patt, nagu Ansip õigesti ütles. Aga tabasin end mõttelt: kas see, mida Hollywood (ja miljon pisikest hollywoodi üle ilma, sh Eestis) igapäevaselt toodab, pole patt? Kõik need nürid, vägivaldsed, labased ning ahnust, rumalust ja halastamatust kultiveerivad seriaalid ja filmid, millest meiegi telekanalite kava koosneb? Võib-olla oleks kultuuri arengu seisukohast päris tore, kui piraatlus hakkaks lausa sel määral vohama, et meedia ja meelelahutuse alal ei oleks enam kellelgi võimalik püsti panna kasumile orienteeritud äri. Siis võiks telekas jälle huvitavaks muutuda.

    • tavainimene said, on 13/02/2012 at 06:57

      Pigem kehtib siin “ära kliki saastal”: ära üldse tarbi ega levita saastmeelelahutust ei raha eest ega varastades. Piraadid ise vähemasti väidavad ju, et “me ei tekita kahju, me hoopis aitame promoda”.

      Kuigi iseenesest sihuke kasumit välistav meedia- ja meelelahutuskommunism oleks täitsa põnev eksperiment. Filme, muusikat, (aja)kirjandust jm saaksid siis luua/toota ainult need, kellel on olemas muu arvestatav sissetulekuallikas ning kes vajavad ainult feimi, mitte raha. Ameerika mudeli puhul oleks nendeks vanemate poolt ülal peetavad noorukid või siis muus valdkonnas tegutsevad suurkorporatsioonid. Kogu muusika oleks indie-muusika ja kõik filmid oleks puhtalt reklaamfilmid — 100 minutit product placement‘i. Euroopas oleks sisu tootjateks ilmselt valitsused; noh, siin on see ju enam-vähem praegugi nii. Tallinnfilm, Stockfilm ja Bruxfilm.

    • kaarnake said, on 13/02/2012 at 21:11

      Paraku piraaditakse kõige enam just sedasama saasta e moekaupa, ja süües kasvab isu. Kui sa saad varastada poppi kraami, ei teki aega ega huvi indie filmi, muusika jm vastu. Piraatimise idee pole heade asjade promo, vaid turvaliselt osaleda massilises anarhias.

  10. notsu said, on 13/02/2012 at 21:42

    Aga praegu netis on ju päris palju seda mudelit, et sisu on tasuta. Ma tean mitut veebikoomiksit, kelle autor alustas hobi korras, aga avastas, et ta elab oma koomiksi tasuta avaldamisest ära, sest a) lugejad annetavad talle; b) tahavad osta tema koomiksitegelaste piltidega t-särke ja kruuse; c) tema koomiks saab nii kuulsaks, et tema leheküljele tahetakse reklaami panna ja ta eraldab sellele natuke pinda. Aa, ja üks tüüpmudel on see, et ta annab piisava populaarsuse tekkides oma koomiksi raamatuna välja. Osa lugejaid tahab raamatut käes hoida, osa lugejate jaoks on see võimalus talle annetada, ilma et asi heategevuse moodi välja näeks.

    Teine töötav mudel on see, et makstakse kuskil portaalis kuutasu ja selle eest tohib alla laadida nii palju kui viitsid (või vähemalt teatud mahus, mis enamasti ületab tüüpkasutaja soovid ja vajadused, nii et de facto ikkagi nii palju kui viitsib.)

  11. notsu said, on 14/02/2012 at 14:35

    st paistab, et inimesed üldiselt ikkagi tahavad autoritele maksta. Mida siis ei taheta: esiteks ei taheta osta põrsast kotis (st enne ostmist eelistatakse tasuta alla tõmmata ja üle vaadata, kas tasub osta, vrd raamatupoes enne ostmist raamatute lugemine); teiseks ei taheta osta aegunud andmekandjal (kujutage ette olukorda, kui CD-mängijate ajastul müüksid suuremad tootjad muusikat ainult lintmaki lintidel ja kirjandust üksnes savitahvlitel); kolmandaks on vahel kogu jama ainult selles, et tahetakse osta, aga müüja keeldub müümast. Eestis on see üks tüüpilisemaid allalaadimise põhjuseid.

    Nendest juhtudest, kus sisuliselt on info juba ausalt ära ostetud, aga asjatundmatute õigusnormide järgi on tegemist ikkagi piraatlusega (ostetud mp3de salvestamine oma andmekandjale, oma ostetud plaatidel olevatest lugudest playlisti või koondplaadi tegemine), ei tasu rääkidagi.

    Üks vahepealne juhtum on veel see praegu tekkinud probleem e-lugeritega: inimene ostab näiteks Amazonist e-raamatu ja eeldab, et ta saab seda lugeda pmst lõpmatuseni, st mitte vähem kui paberraamatut – aga kui Amazon otsustab selle mingil põhjusel maha võtta, siis ta raha tagasi ei saa (võrreldav olukorraga, kui raamatupood otsustaks mingit raamatut mitte enam müüa ja käiks ostjate kodust eksemplare ära korjamas). Üsna tõenäoliselt hakkab klient selle peale tasuta koopia järele ringi vaatama.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: