tavainimene

Kus lokkab porduelu

Posted in * by tavainimene on 26/01/2012

Toivo Tänavsuu sarjab Ekspressis üleüldist kombelõtvust: “Pereisad-pereemad avastavad ühtäkki, et neil on igav ja neil pole enam meeles kunagi antud abielutõotus (…armastada nii heas kui ka halvas). Ning ajavad trükimusta vahendusel mingit soga lahku kasvamisest ja armastusvarude otsalõppemisest. /…/ Armastus (mis on eelkõige ratsionaalne otsus) solgitakse ära kirgede ja ihadega — viimased mööduvad absoluutselt alati. /…/ Laste kohta öeldakse, et ainult nende pärast pole küll mõtet isal ja emal koos olla, kui armastus “on kustunud”. Aga minu arvates on lapsed ainuke põhjus, miks kaks inimest üldse leivad ühte kappi võiksid panna. Ja tegelikult ka ainuke põhjus, miks siin asjade maailmas elul üldse mingi point on.”

Jah, nagu poleks suurimatest suurimad meistrid meile piisava veenvusega näidanud, et naised, kes hakkavad oma ratsionaalset abikaasalikku ligimesearmastust kirgede ja ihadega solkima, peavad pankrotistununa arseenikut neelama või lõpetavad rongi all.

7 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. mnjah said, on 27/01/2012 at 07:48

    Väide, et armastus on ratsionaalne otsus, pani ka mind kulme kergitama. Armastus on… ma ei teagi, tsunami. Ratsionaalsuse pühib ta oma teelt. Kaplinski on võrrelnud armastust ja usku: mõlemad lihtsalt tulevad inimese sisse. Ei saa teised sundida või keelata, ei saa inimene ise ka. Muidugi olen aru saanud, et ehmatavalt paljud inimesed ei ole kunagi oma elus armastanud, sellest siis need eksikujutelmad ratsionaalsusest jne.

  2. sol said, on 27/01/2012 at 13:15

    Ehh, no armastus on üks paljuekspluateeritud mõiste.Eks igaüks ise teab, mis see tema jaoks on. Ühe jaoks on tsunami ja teise jaoks ratsionaalne otsus ja miks mitte ka need mõlemad – kordamööda ja/või korraga.
    Raamatutest ja filmidest tuttav 19.sajandi romantika tundub vbl “rohkem” või “õigem” armastus kui mõni muu, armastuse vähemkirjanduslik vorm.
    Ja muidugi on “armastus” ka hea põhjendus ja vabandus millele iganes. Näiteks rongi alla hüppamisele või korduvkurjategijaga abiellumisele.
    Ma siiski usun, et armuasjades natukene mõistust kasutada ei tee armastust kuidagimoodi väiksemaks või vähem pühaks.

  3. V.A. said, on 27/01/2012 at 19:35

    Tuleb meelde, kuskilt lugesin, et üks või teine polüneesia keel on laenanud oma keelde inglise keelest sõna “love”, et tähistada sellega armastust läänelikus tähenduses – sest oma keeles pole sellele mõistele head vastet nagu leidunud. Mis muidugi ei tähenda, et nood keeled oleksid kuidagi iseeneses puudulikud ja alaarenenud. Teiselt poolt ma ei usu, et inglased väga rabeleksid, tundes end kuidagi mahajäänutena, selle nimel, et luua oma keelde mingite polüneesia keelte mõisteid, millele neil parajasti häid vasteid pole (ega keele loomuliku arengu korral ka tõenäoliselt ei tule). Sääraseid mõisteid on kindlasti äraarvamata hulk. Ka eestikeelse sõna tähendusväli ja konnotatsioonid ei lange kindlasti ingliskeelse sõna omadega kokku jne. (Ega ka kreekakeelse või heebreakeelse sõna omadega jne, kes otsib ses küsimuses tõde näiteks Uuest ja Vanast Testamendist, kus on kuulus agape etc.)

    Aga viidatud artikli kohta … Nojaa, ajaleht pole siiski kantsel ja artikkel pole jutlus, leian ma. Muidugi võib ka selle minu seisukoha üle vabalt vaielda :)

    Siin link armastuse mõistele [Dictionary of the History of Ideas]: http://xtf.lib.virginia.edu/xtf/view?docId=DicHist/uvaBook/tei/DicHist3.xml;chunk.id=dv3-13;toc.depth=1;toc.id=dv3-13;brand=default;query=love#1

    Ein weites Feld, ütleksid sakslased seepeale. St: pikk ja lõputu, ammendamatu teema.

  4. notsu said, on 28/01/2012 at 23:42

    Väheke kõrvaline, aga ikkagi seksuaal- ja peremoraalist: sirvisin just albi ristisõdade aegsete Montaillou küla protokollide põhjal kirjutatid raamatut. Küla üldine seisukoht paistis tollal olevat, et kui mõlemale asjaosalisele meeldib omavahel seksida, ega see siis patt ei ole. Isegi kui üks neist on preester.

  5. tavainimene said, on 29/01/2012 at 20:18

    See on, jah, ammendumatu teema. Ma mäletan ähmaselt mingist loengust (lektor võis olla keegi evangeelse taustaga psühholoog) väidet, et armastus pole emotsioon vms, vaid käitumine: soovida teisele head ja teha talle head. Selline … biheivioristlik armastus. Minu meelest kisub see, jah, mõistetega sokerdamiseks, selle tsunami-armastuse jaoks tuleb siis mingi muu sõna võtta ja olemegi tagasi esimesel mänguväljal.

    Ühest teisest loengust meenub kellegi väide, et võru keeles/meeles puudub selle (lääneliku?) tsunami-armastuse sõna/mõiste. Vaat ei tea. Samas rahvalauludes ikka olid ju kosjafantaasiad ja romantiline meelisklemine?

    Ja mingist hiljuti loetud raamatust (seesama Mitchelli Jaapani-lugu äkki?) jäi meelde mõttetera, et ainsaks sillaks üle kahe armastaja vahel laiuva kuristiku saavad olla neist sündinud uue olendi luud. Raamatus kõlab see täitsa ilusti. Aga väljaspool raamatumaailma on elatise- ja pärandusevaidlused …

    Praktikas on pigem loteriivõit, kui kired ja ihad abikaasade truudusetõotust pikkade aastate vältel toetavad. Või kui mõlemad pooled on valmis peale kirgede kustumist järglaste üles kasvatamise ja ühisvara majandamise huvides või mingite kõrgemate sprituaalsete ideaalide nimel koos elama nagu õde-venda. (Mutta tambitud evolutsioonipsühholoogidel on siinkohal võimalus mudast võidurõõmsalt piiksatada: me ju ütlesime, et surmani kestev monogaamne abielu on meis tiksuva aastamiljonite vanuse programmiga vastuolus. (Nagu seda on ka linnades elamine, üldine kooliharidus jpm. Väike ime, et inimkond nii kaua välja on vedanud.))

  6. kaarnake said, on 03/02/2012 at 11:43

    See, kuidas inimene k2itub intiimsuhtes, v6ib laiendada kogu yhiskonnas toimuvale. See, kas ja kui inimene on v6imeline 2sjavallutatud kireobjektiga ka suuremaid ja materiaalsemaid eesm2rke seadma ja vallutama, on v6rreldav kysimusega, et kas inimene on uuel, v2rskel t88kohal v6imeline p2rast esimese p6nevuse kadumist ka uusi asju 6ppima ja pikemaid eesm2rke seadma ja teostama.
    Tundub, et praegune kiire-armastuse-narratiiv sobib h2sti t88j6uturul toimuvaga – kiire ymber6pe, lyhikesed t88otsad. Ja eluase – mitte kodu, vaid just eluase – ostan korteri, sisustan-m2ngin, paariaasta p2rast tydinen ja ostan uue. Selliseid n2iteid mistahes eluvaldkonnas alates majadest-autodest kuni peresuhete ja naiste-lastevahetuseni, on meedia paksult t2is.

  7. tavainimene said, on 03/02/2012 at 12:18

    Inimesed jõudsid arusaamisele, et elu on neetult üürike ja ülisuure tõenäosusega ainuke.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: