Pärgel peitub pisiasjus
Sattusin täitsa juhuslikult ühe rahvuslik-konservatiivse poliitiku kodulehele, kus käib, nagu ma aru saan, uue rahvuslik-konservatiivse erakonna eostamine. Hetkel sõnastatakse alusväärtusi:
Usaldus. Ühiskond põhineb usaldusel – nagu ka perekond või erakond. Kodanike usaldus riigi vastu on meie iseolemise parim tagatis. Eesti peab olema jätkuvalt usaldusväärne riik Euroopa ja kogu maailma jaoks.
Avatus. See tähendab vaba ühiskonda, kus igaühe võimalused sõltuvad tema võimetest ja töökusest, mitte susserdamisest peidetud võimuvertikaalides. Eestil peab olema avatud majandus ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond.
Rahvuslus. Avatud rahvuslus on loova energia allikas ja demokraatliku ühiskonna tagatis. Eesti keele, kultuuri ja omakeelse kõrghariduse hoidmine on meie ülim väljakutse muutuvas maailmas.
Alalhoidlikkus. See puudutab rahvuslikke väärtusi ja järjepidevust, aga ka säästlikkust näiteks keskkonna- või rahapoliitikas, samuti kõigi riiklike ja omavalitsusinstitutsioonide ratsionaalset toimimist.
Paindlikkus. Eesti pole ookeanilaev, vaid väle süst, mis suudab vajadusel kiirelt reageerida ja kurssi muuta. Me ei saa endale lubada kinnikasvanud struktuure: kohmakat bürokraatiat, monopoolseid piiranguid või kontrollitud demokraatiaga parteisid.
Tarkus. Haridus on rahvuslik hüve, Eesti konkurentsivõime ja kultuurilise kestmise eeldus. Tagame hea hariduse kättesaadavuse ja sellised palgad, mis vastavad pedagoogide poolt ühiskonna arengusse antud panusele.
Kaitstus. Tagame Eesti riigi püsimise ja julgeoleku. Riigikaitse vajadusi ei või alahinnata, samuti energiajulgeolekut ja majanduslike riskide minimeerimist. Turvatunne on igaühe õigus, mida aitab tagada eluterve ühiskond.
Miskipärast tuli meelde ühe jaapanlase teooria, et kui veele ilusaid ja positiivseid sõnu peale lugeda, siis omandab see tervistavad omadused.
Ei, ega väärtused pole pahad asjad, nagu nimigi ütleb. Ja mida rohkem neid on, seda toredam — ikka iga elujuhtumi jaoks mitu tükki. Tõsiselt huvitavaks läheb asi siis, kui on vaja teha nende vahel valikuid: kas õpetajatele palgatõus (Tarkus) või kaitseväele kahurid (Kaitstus)? Kas maal töökohtade loomist toetada senisest enam (Alalhoidlikkus) või ei (Avatus)? Kas lubada (Avatus, Paindlikkus) homodel lapsendada või mitte (Alalhoidlikkus)? Kas ehitada Paldiskisse tuumajaam (Avatus, Paindlikkus, Alalhoidlikkus, Kaitsus) või loota põhu- ja võsaenergiale (Avatus, Paindlikkus, Alalhoidlikkus, Kaitsus)?
no kus ta vaeseke pidi selle peale tulema, et “avatus” ja “paindlikkus” ei tähendagi ainult majanduslikku laissez-faire’i.
Neile di- ja trilemmadele on lihtne abipuu – Kas See on Mulle kasulik. Ja k6ik ongi ok.