Pole paha. Vähemalt ei jää vaesed veel vaesemaks bussitrahve makstes. Tean ühte vaimupuudega naist,kelle võlanõue piletita sõitmise eest on üle 900€. Sinna see invaliidsuspension läheb…
Kui ma ise peaks ennustama, siis ma ütleks hakatuseks, et neid tasuta busse lihtsalt ei tule. Teiseks ma pakuks, et neist saaksid kodutute päevakeskused ratastel. Minu meelest võiks alustada sellest, et kahe ja enama lapsega pered saaksid tasuta sõita (praegu Tartus algab soodustus neljast lapsest). Samuti võiks olla tasuta sõit neile maalastele, kes hakkavad pärast suurt reformi Tartus gümnaasiumis käima.
“Samuti võiks olla tasuta sõit neile maalastele, kes hakkavad pärast suurt reformi Tartus gümnaasiumis käima.”
Lugesin esimese hooga, et kõne all on maalased ehk Maa asukad, misjärel tõlgendasin suurt reformi kui mingit apokalüptilist Suurt Reformi, varjatud vihjet invasioonile :).
Aga pooldan trammi, olgu see või tasuline. Tartus, ma mõtlen.
Tramm on muidu tore asi, aga kas ta Riia mäest jaksanb üles vedada? Rööpad ju na libedad. Ja autojuhtidele oleks see paras õudusunenägu. Aga Tartu tulevasse teemapark-kesklinna sobiksid hästi voorimehed ja paadimehed.
Noh, mis autodesse ja juhtide õudusunenägudesse puutub, siis trammi (või mis tahes ühistransa) mõte selles ongi, et inimene saaks linnas normaalselt ilma autota liigelda. st asja mõte ongi see, et autosid liikleks vähem. Sel juhul jääks ka tramm vähem jalgu, lihtsalt ruumi rohkem.
Tartu autoliiklus on nii väikese linna kohta ebanormaalne. See on kõigi muude liiklejate õudusunenägu (Riia maantee algusots on endiselt üks neid piirkondi, kus ei soovitata tänaval hingata) ja paljude autojuhtide oma ka (kas või selline detail, nagu viimatine sild – ma olen autosõitjate käest uurinud, mis nad sellest arvavad, ja parimal juhul on neil ükskõik, kas see sild on olemas või mitte. Enamasti mõtlevad halvasti.)
Aga mis mägedesse puutub… ronib või mitte, aga mu arust põhikoht, kus tramm käima peaks, on Annelinn. Siit võiks küll magala vahet autoga sõitjate hulga vähenemist loota. Annelinn on ju just see linnaosa, mida kesklinnaga ühendavad liiklussõlmed kuidagi toime ei tule.
Teine hea trammiliin käiks mööda Võru maanteed. See on eriliselt vastik koht, kuhu jala minna (Riia tn ots tundub millegipärast lähemal, vist tee on ilusam). Riia otsa käib tasuta buss niikuinii (muide, need, kes sellega sõidavad, ei ole kaevanud, et need erilised kodutute päevakeskused oleks, mitte rohkem kui tavalised linnaliiinikad).
Haigete jalgadega inimestel võib sellega probleeme tekkida – kuigi arvatavasti vähem kui käimisega (ikka oma kogemuste järgi räägin, pool aastat olen üritanud juba haigete põlvedega elada ja ennast võimalikult vähe lõhkudes asjadega hakkama saada).
Pole paha. Vähemalt ei jää vaesed veel vaesemaks bussitrahve makstes. Tean ühte vaimupuudega naist,kelle võlanõue piletita sõitmise eest on üle 900€. Sinna see invaliidsuspension läheb…
Mina loodaks hoopis, et äkki mõned vaesed loobuvad autost. Palju meil neid ikka on, kes rikkuse pärast autoga sõidavad.
Kui ma ise peaks ennustama, siis ma ütleks hakatuseks, et neid tasuta busse lihtsalt ei tule. Teiseks ma pakuks, et neist saaksid kodutute päevakeskused ratastel. Minu meelest võiks alustada sellest, et kahe ja enama lapsega pered saaksid tasuta sõita (praegu Tartus algab soodustus neljast lapsest). Samuti võiks olla tasuta sõit neile maalastele, kes hakkavad pärast suurt reformi Tartus gümnaasiumis käima.
“Samuti võiks olla tasuta sõit neile maalastele, kes hakkavad pärast suurt reformi Tartus gümnaasiumis käima.”
Lugesin esimese hooga, et kõne all on maalased ehk Maa asukad, misjärel tõlgendasin suurt reformi kui mingit apokalüptilist Suurt Reformi, varjatud vihjet invasioonile :).
Aga pooldan trammi, olgu see või tasuline. Tartus, ma mõtlen.
И снится нам не рокот космодрома,
не эта ледяная синева.
А снится нам трава, трава у дома —
зеленая, зеленая трава.
(Земляне — “Трава у дома”)
Tramm on muidu tore asi, aga kas ta Riia mäest jaksanb üles vedada? Rööpad ju na libedad. Ja autojuhtidele oleks see paras õudusunenägu. Aga Tartu tulevasse teemapark-kesklinna sobiksid hästi voorimehed ja paadimehed.
Lissabonis näiteks sõidavad trammid ilusti üles ja alla, mööda pikki käänulisi, tõusvaid ja laskuvaid tänavaid.
Teatav oht muidugi nad on, juba oma suuruse tõttu, ja pika pidurdustee tõttu.
Vanad trammid on seejuures ilusad, aga kolisevad, uued ei kolise, aga pole nii ilusad.
Noh, mis autodesse ja juhtide õudusunenägudesse puutub, siis trammi (või mis tahes ühistransa) mõte selles ongi, et inimene saaks linnas normaalselt ilma autota liigelda. st asja mõte ongi see, et autosid liikleks vähem. Sel juhul jääks ka tramm vähem jalgu, lihtsalt ruumi rohkem.
Tartu autoliiklus on nii väikese linna kohta ebanormaalne. See on kõigi muude liiklejate õudusunenägu (Riia maantee algusots on endiselt üks neid piirkondi, kus ei soovitata tänaval hingata) ja paljude autojuhtide oma ka (kas või selline detail, nagu viimatine sild – ma olen autosõitjate käest uurinud, mis nad sellest arvavad, ja parimal juhul on neil ükskõik, kas see sild on olemas või mitte. Enamasti mõtlevad halvasti.)
Aga mis mägedesse puutub… ronib või mitte, aga mu arust põhikoht, kus tramm käima peaks, on Annelinn. Siit võiks küll magala vahet autoga sõitjate hulga vähenemist loota. Annelinn on ju just see linnaosa, mida kesklinnaga ühendavad liiklussõlmed kuidagi toime ei tule.
Teine hea trammiliin käiks mööda Võru maanteed. See on eriliselt vastik koht, kuhu jala minna (Riia tn ots tundub millegipärast lähemal, vist tee on ilusam). Riia otsa käib tasuta buss niikuinii (muide, need, kes sellega sõidavad, ei ole kaevanud, et need erilised kodutute päevakeskused oleks, mitte rohkem kui tavalised linnaliiinikad).
muidu seda möönan küll, et Tartu ühistransa põhiprobleem ei ole hind. Ning et jah, tasuta sõidu õigus võiks natuke laiemat rühma tabada.
Aga Tartusse sobiks selline innovatiivne ja keskkonnasõbralik transpordiliik nagu velotramm — reisijad istuvad ja pedaalivad kenasti koos.
Haigete jalgadega inimestel võib sellega probleeme tekkida – kuigi arvatavasti vähem kui käimisega (ikka oma kogemuste järgi räägin, pool aastat olen üritanud juba haigete põlvedega elada ja ennast võimalikult vähe lõhkudes asjadega hakkama saada).