tavainimene

On nii vähe õnneks vaja

Posted in * by tavainimene on 10/01/2012

Postimehes uhkustab täna lugejakirjade rubriigis üks rahvaloendatav, kui peenelt temal ikka õnnestus Süsteem ära lollitada — panna enda korterinumbriks null ja isikuandmeteks kriips ning töökoht maha salata. Kõige lõpuks tunnistab kodanik, et ta ei saa aru, milleks neid andmeid ülepea tarvis on koguda.

Ühest küljest saan ma aru, et ühiskonnas on ja peabki olema inimesi, kelle kutsumuseks on destructive testing. Aga teisest küljest mul on väike hirm, et kui mõni selline hakkab doonoriks, siis ta kindlasti  teeb enne vereloovutust ühe kõva vodka-vaaliumi kokteili, lihtsalt tõestamaks, et “süsteem on mäda”. Võidurõõm ja kahjurõõm — kaks kõige suuremat ja puhtamat. Pealegi, kellele ja milleks seda verd üldse kogutakse?

Murphy seadus ütleb, et pole võimalik teha süsteemi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud. Viisakam versioon sellest kõlaks nii,  et mida rohkem on ühiskonnas leidlikke, seda suuremad on kulutused süsteemidele. Rehepappide ja paragrahviväänajate riigis tulebki iga nädal võtta vastu tosin seaduse muutmise seaduse muutmise seadust. Heausksust pole mõtet eeldada.

Selles mõttes sobib Eesti küll hästi uute süsteemide testimise platsdarmiks, nagu mõned pakkunud on. Et kui kuskil on mingigi võimalus paragrahvi konksude vahelt läbi vingerdada, siis varem või hiljem (ja pigem varem) me selle leiame.

18 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. sol said, on 10/01/2012 at 13:29

    Süsteemist ja seadusest möödavingerdamine toimub tavaliselt mingi isikliku kasu saamiseks, Puhtast mängu-ja võidurõõmust teevad seda väga vähesed. Mis isiklikku kasu annaks doonorireeglite rikkumine või rahvaloendusest kõrvalehiilimine?
    Kuigi, osadele inimestele on põhimõtteliselt ja sügavalt vastumeelne tunda end mingi süsteemi osana, mutrikesena masinavärgis. Krister Kivi ja tema helkuriprotest on hea näide. http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/krister-kivi-sara-voi-sure.d?id=63733584
    Isegi olen pidanud, kõiki vahendeid appi võttes, võitlema kõikeneelava süsteemiga, mis on loodud otse loomulikult inimeste aitamiseks, nende endi huvides. Peale seda mõistan ma palju paremini kõiki protestijaid, eristujaid ja vastuhakkajaid. Isegi siis, kui proteastitakse millegi nii mõttetu vastu, nagu rahvaloendus.

  2. tavainimene said, on 10/01/2012 at 14:08

    Mis isiklikku kasu? No ikka tähelepanu, staatust, feimi: “you were pwned by –==BadAss666==– lol”.

    Helkuri kandmise kohustuslikkuse vastu protestimisest ma saan nii teoreetiliselt aru. Aga minu arust on see ikka, nagu läheks täismees tuisuilmaga palja kaelaga välja, sest teda sunniti lapsena torkivat salli kandma. Et oma arust nagu maksaks maailmale kätte — ainult et kellel pärast kurk valutab?

    • notsu said, on 10/01/2012 at 20:40

      aga kuidas on pahameelega helkurikohustuse vastu olukorras, kus helkuril ei ole ohutuse koha pealt mingit mõtet? jalakäijatsoonis vms kohas? Praegune liiklusseadus lubab sellises kohas ilma helkurita olevat jalakäijat trahvida.

    • tavainimene said, on 10/01/2012 at 22:29

      Lugesin seadust:

      Halva nähtavuse* korral või pimeda ajal** teel*** liikudes peab jalakäija**** kasutama helkurit***** või valgusallikat.

      *) Halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit.
      **) Pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri.
      ***) Tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
      ****) Jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.
      *****) Helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit.

      Küllap oleks võimalik seaduseparagrahvi lisada täpsustav säte “välja arvatud juhud, kui helkuri olemasolul ei ole ohutuse koha pealt mingit mõtet”, aga kardetavasti avaks see ukse paljudele mõttetult kulukatele kohtuvaidlustele stiilis “mul oli üks jalg juba jalakäijatsoonis” või “see ristmik oli niigi hästi valgustatud”.

    • notsu said, on 11/01/2012 at 21:14

      Praegu on seevastu avatud uks politseinike halva tuju maandamiseks jalakäijate peal ka siis, kui need on päev otsa ainult jalakäigutsoonis liigelnud (no näiteks kui keegi elab sellises kohas, Tartus Küüni tänaval elades saab päris mitmes poes ära käia, ilma et üldse mingid sõiduteed jalgu jääks) – mitte et seda alati juhtuma hakkaks, aga juhul kui keegi poltseinik tahab sedasi teha, siis sisuliselt on see tema omavolitsemine, aga juriidiliselt mitte.

    • notsu said, on 11/01/2012 at 21:15

      Üldse ei arva ma, et helkuri muutmine soovitatavast kohustuslikuks (nii et puudumise korral saab trahvida) oleks hea mõte.

    • notsu said, on 11/01/2012 at 21:19

      Selles mõttes, et lauskohustuslikuks – oleks päris lihtne sätestada, et kohustuslik on see “pimeda ajal ilma kõnniteeta maanteel liikudes”. Praegu on selle kohustuslikkuse ala aetud mõttetult suureks – ja politseinikke, kes armastavad meelt lahutada liiklejate kallal, kes küll kedagi ei ohusta, aga mingi paragrahvi alla siiski käivad, leidub paraku küll. Osal neist on näiteks hobi valvata nende valgusfooriga ülekäigukohtade juures, kus foor ei lähe ööseks vilkuva kollase peale, vaid jääbki rohelist-punast näitama, ja trahvida jalakäijaid, kes öisel ajal inimtühjast teest punasega üle lähevad.

    • nodsu said, on 12/01/2012 at 13:24

      Lisaks kardan ma, et uue seadusega on autojuhtidel tekkinud ettekujutus, et nad ei pea üldse vaatama, kas teel on jalakäija või mitte, sest “helkuriga paistab ta nagunii silma” – vt Lotmani blogist.
      http://www.lotman.ee/1/post/2011/12/sebrast-helkurist-ja-enesetaputerroristidest.html

    • tavainimene said, on 12/01/2012 at 14:14

      Mh, jah, ma ei tea. Tuttavad autojuhid pooldavad seda kohustust väga ja leiavad, et õiged harjumused tulebki “sisse peksta”. Mind see sund esialgu ei häiri. Võib-olla hakkab häirima, kui hämaratel suveõhtutel ei anna helkurit kuidagi õhukese kleidikese külge kinnitada. Kuigi küllap ma siis ratsionaliseerin seda nii, et ka üks päästetud inimelu kaalub ju üles minu pisukese ebamugavuse ja vabadusepiirangu. Ma olen kord loomu poolest sihuke alandlik lammas.

    • nodsu said, on 12/01/2012 at 18:02

      hmm, kas helkuri kui elupäästva vahendi olemus ei tule üldse mitte kõne alla alles siis, kui tegelikult liigeldakse ettevaatamatult? ja kui ettevaatamatu liikleja on parasjagu autojuht, on helkurist vähe abi, nagu tolles Lotmani näites oligi.

    • nodsu said, on 12/01/2012 at 18:06

      mina olen seaduserikkujaks sattunud paar korda sedaviisi, et välja lähen valges ja olen täiesti kindel, et jõuan valges ka tagasi – aga võta näpust. Ega see helkur ju ise mantli ja koti külge ei lähe, ikka panna tuleb, ja mina ei jõua nii palju helkureid osta, kui palju mul riideid on, et kõigi küljes kogu aeg oleks igaks juhuks. Eriti kui osa veel ära kaob pidevalt.

      Linnaliikluse ohutuks muutmisele aitaks palju rohkem kaasa suuremad sõidupiirangud (st rohkem autovabasid tsoone, rohkem 20 km/h alasid) ja rohkem valgustust – viimane pidavat olema ka tõhusaim tänavakuritegevuse vastane abinõu, pidi paremini mõjuma kui omnipresentsed turvakaamerad.

    • nodsu said, on 12/01/2012 at 18:09

      Ja juhul, kui ma olen kogemata jätnud külge panemata vidina, mis peamiselt on mõeldud mind ennast kaitsma, ja üldiselt ettevaatliku liiklejana käitun oma halvast nähtavusest teades seda ettevaatlikumalt – siis tundub 400 eurot ikka ebaproportsionaalne. mu selle detsembri-jaanuari netotulu kokku on oluliselt väiksem kui 400.

    • nodsu said, on 12/01/2012 at 18:11

      Huvi pärast – kas sa vana seadusega riputasid alati igaks juhuks külge või ei? kas sa põhjustasid sellega rohkem liiklusohtlikke olukordi kui praegu?

  3. Rents said, on 10/01/2012 at 18:15

    Mind huvitaks siiralt, kas keegi seda süsteemi testib ka, sest eile kurtis mu isa töökaaslane, kellel kogu pere on Soome kolinud (tõesti, tal on viis õde-venda ja neist neli elavad nüüd Soomes, lisaks on juba mitu aastat tagasi sinna kolinud ka ta ema) ja küsitlus ei lasknud tal nii vastata, vaid tuli ette kiri, et ta ei esitanud õigeid andmeid ja peab andmeid muutma. Rääkimata asjad, millest ma juba oma blogis kirjutasin, et tööl käiv inimene ei saa olla üliõpilane ja üliõpilane ei saa olla tööl käiv inimene; küsitakse, mitu last ma olen elusalt sünnitanud, aga mitte keegi ei tunne huvi, mitu neist hetkel veel elus on jne.

  4. tavainimene said, on 10/01/2012 at 18:57

    Ma pole küll Statistikaameti poolt volitatud arvamust avaldama, aga näiteks tööl käimise ja üliõppimise kohta kehtis seal vist see, et “kui te ei suuda otsustada, mis te olete, siis valige loetelus eespool olev variant” ja iga vastuse juures oli ju ka lahter kommentaaride jaoks, mida julgustati kasutama.

    • Rents said, on 10/01/2012 at 21:33

      Mina muidugi kommenteerisin ohtralt, sõnaahtrusega mul teatavasti probleeme ei ole, pigem -ohtrusega. Aga seda juttu, et välismaal elavaid lähedasi ei lasta välismaal elavateks märkida, kuulen ma päris mitmelt poolt (vt ka http://hundiulg.blogspot.com/2012/01/e-riik-rahvaloendus.html).

    • tavainimene said, on 10/01/2012 at 22:30

      Noh, siis tasub küll klienditoe või abiliini vms poole pöörduda.

  5. sol said, on 15/01/2012 at 03:16

    On avaldatud kahtlusi,et rahvaloendus peaks näitama väljarännet tegelikust väiksemana ja üldse kinnitama kuvandit “lust on elada me maal”. Aga eks kahtlejaid leidub alati.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: