tavainimene

Silku ja vett sõime salamahti heinateol

Posted in * by tavainimene on 13/12/2011

Keskklassi prouade seas olevat saanud uueks suurmoeks lasta endal diagnoosida piima- ja teraviljavalgu talumatus. Sellele teenusele on spetsialiseerunud mitu kontorit. Mõnes võetakse vereproove, mõnes diagnoositakse “holistiliselt” ehk siis ilmselt silmavalgete ja hingeõhu põhjal. Ma täitsa kujutan ette toitumisterapeuti, kes tema vastas istuvale murelikule või põnevil maadamile enesekindlal toonil teatab: “Aeg-ajalt kannatate te stressi all. Öine uni ei ole piisavalt sügav ja rahulik, esineb häirivaid muremõtteid. On esinenud kõhukinnisust ja peavalusid. Talveperioodil esineb viirusnakkusi. Näonahk on lõtv ja jumetu. Tunnete muret oma kehakaalu pärast. Seda kõike põhjustavad halvasti omastatavast toidust organismi jäävad toksiinid.” Kas ei kõla usutavalt? Mõne end haritlaseks pidava poolskeptiku lõplikuks veenmiseks võib ju kapis peidus olla ka vilkuvate lambikestega karbike, mis “mõõdab keha rakutasandi bioelektrilise aktiivsuse anomaaliaid”.

Jaah. Enam ei vahetata pühapäevastes padjaklubides kohupiimakoogi retsepte. Või siis on see kook tatrajahust põhja ja sojakohupiimast kattega.

Ühelt teemakohaselt veebilehelt sain teada, et piima- ja jahutoodete talumatus võib põhjustada “depressiooni, kinnisideelist käitumist ja mõtlemist, mäluhäireid, autistlikke sümptoome, hüperaktiivsust, kõrget sisepinget, agressiiivsust ja impulsikontrolli puudulikkust, ärevust, skisofreeniat, sotsialiseerumisprobleeme, unehäireid jms, kuid soodustavad ka kehalisi probleeme, nagu näiteks hingamisteede ja kõrva-, nina- ning kurguhaigusi, liigesepõletikke, nahaprobleeme, allergiaid jne”. Huvitaval kombel on põlvekedra paistetus jälle loetelust välja jäänud.

Kuivõrd praktiliselt iga kunde saab talumatusediagnoosi, võiks teha üpris masendavaid oletusi selle esinemissageduse kohta kogu populatsioonis. Aga samas, mh-mh-mh-pup-pup-pup, arvestades maarahva traditsioonilist toidusedelit (jahukört, leib, hapupiim) saaks meie vaevatud rahvuslik psüühe kõrge sisepinge, agressiivsuse, ärevuse, depressiooni ja skisofreenia ilmingutega (“maha tallatud jõuetu sugu /…/ noorelt ju närtsivad põskede roosid”) igati teaduspõhise seletuse.

4 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 14/12/2011 at 04:15

    Muide, juba Baer pidas maarahva traditsioonilist toidusedelit eestlaste endeemiliste haiguste üheks põhjuseks – kui ma õigesti mäletan, kirus ta, et nii nüri toidu peal tulevadki sellised mõtteerksuseta, tuimad ja näost hallid inimesed ;P.

  2. tavainimene said, on 14/12/2011 at 12:47

    “Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskestiseeditavat kraami täis vitsutada, pääle üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda.”

    Mmm… kõlab hästi…

  3. sol said, on 20/12/2011 at 00:44

    Naistele ikka meeldivad mängud toitumise ja dieetidega ja oma kehaga. Nii on see alati olnud. Paar aastat tagasi oli veregrupi-dieet väga moes ja veel enne seda suhkru-ja soolavaba ja kuufaaside järgi söömine. Eks kõik on rohkem või vähem toitumismänge mänginud (mina näiteks teen aegajalt lihavabu nädalaid) ja katsetanud, mida see enesetundega teeb.
    Ma ei tea, kui palju gluteeni-ja kaseiinitalumatuse diagnoosimine kodumaistes kontorites maksab, aga paar aastat tagasi neid veel polnudki ja diagnoosimiseks tuli saata pissiproov kusagile Šveitsi laborisse (hind ca 10 000 EEK), kust siis tuli vastus (alati muidugi talumatust kinnitav), pluss eraldi raha eest õige toitumise õpetus, gluteeni-ja kaseiinivabad retseptid ning toidulisandid.
    Mina seda testi teha ei lasknud, aga oma lapsega pidasin gluteeni-ja kaseiinivaba dieeti küll üle 3 aasta. Ja kuigi ma lõpuks loobusin, sest ei näinud tulemusi, on mu tuttavate hulgas jätkuvalt palju inimesi, kes meeleheitlikult püüavad gluteeni-ja kaseiinivaba toitumise abil ennast või oma ravimatult haiget last aidata. Ja selle koha peal mina mh-mh ja pup-pup teha ei saa. Kui ikka on tegemist ravile allumatu seisundiga ja tavameditsiin ei saa mitte midagi teha… kui paljud meist suudaksid säilitada kriitilise meele ja kaine mõistuse? Ma ei saa kuidagi hukka mõista inimesi, kes lootusetus olukorras on nõus proovima ükskõik kui kallist või mõttetut alternatiivravi. Küll aga neid, kes ravimatult haigetest inimestest ja meeleheitel lapsevanematest oma lüpsilehmad teevad.

  4. tavainimene said, on 20/12/2011 at 08:37

    Jah, ravimatu haiguse puhul viimase variandina enda hingerahu nimel loomulikult. Vähemalt siis, kui see asja hullemaks ei tee.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: