tavainimene

Must ja süsimust

Posted in * by tavainimene on 07/12/2011

Edasipüüdlik: See on nagu täiega masendav, et haldusreformi tehtud ei saa. Nende kahesaja mõttetu valla ülalpidamiseks kulub ikka täiesti kosmiline summa. Mida kõike selle raha eest teha saaks!

Alalhoidlik: Ostaks kõigile koolilastele aipädid?

E: Sinul oli see muidugi sarkasm. Aga jah, miks ka mitte. Oleks kindlasti sada korda tulemuslikum.

A: Arvuti teeb inimesed lollimaks, see on enam-vähem usutavalt tõestatud. Noh, eks ole tulemus seegi. Aga mis mõttes sa räägid valdade ülalpidamisest? Vallad peavad ikka ise ennast ülal. Kogukond peab ülal oma kohalikku omavalitsust. Kes oled sina, et neile öelda, et tegelikult pole neile seda vaja?

E: Mitu omavalitsust meil elab oma tuludest? Mh?

A: See on juba süsteemi küsimus. Maksusüsteemi, eeskätt.

E: Kehtesta milliseid makse tahad – kasvõi kahemilliseid, heh-heh-heh – fakt on see, et Tallinna linn peab Põru valda üleval.

A: Ja see on juba regionaalpoliitika küsimus! Mis meil teatavasti puudub!

E: Mis regionaalpoliitika? Inimesed liiguvad kogu arenenud maailmas maalt linna ja äärealadelt keskustesse.

A: Arenenud maailmas püüab ühiskond tasakaalu, optimumi, ressursside maksimaalse ärakasutamise poole! See on kuskil Ladina-Ameerikas nii, et miljonid puruvaesed kolivad oma küladest pealinna slummidesse plekist osmikutesse. Meil ei peaks see nii olema.

E: Kuidas sa siis kavatsed inimesi maal kinni hoida?

A: Töökohad ja teenused on võtmesõnad. Kui inimesel on töökoht Võhmas või Põlvas, ei pea ta Tallinna kolima. Ega Kuopiosse.

E: Mõtle nüüd ise – kui sa ise oleksid ettevõtja, siis kuhu sa tahaksid oma vabriku püsti panna? Kas Põhmasse? Või siiski Tallinna külje alla, kus on 20 kilomeetri raadiuses pool miljonit potentsiaalset tarbijat ja töötajat pluss lennuväli ja sadamad?

A: Kindlasti on ka selliseid tootmisharusid, mille jaoks on parim koht just see … Põhma. Näiteks mingid kohalikud traditsioonid, oskused. Odavam maa ja kinnisvara, odavam tööjõud.

E: Need hinnavahed on minimaalsed. Oluliseks saab pigem tööjõu suurem valik ja kõrgem kvalifikatsioon suuremates keskustes. Põhmast on kõik vähegi tegijad juba ära kolinud.

A: Just see on masendav! See on poliitikute, seadusandjate ja valitsuse tegemata töö! Kümme aastat tagasi oleks tulnud sellega tegeleda. Luua kõik tingimused, et inimesed saaksid kodukoha lähedal tööd.

E: Et siis lühidalt tallinlased oleks pidanud põhmakatele Põhmas elamise kinni maksma.

A: Jah, kasvõi nii. Meil on lõppude lõpuks üks ühine riik Eesti nii tallinlase kui põhmaka jaoks. Ka tallinlane tahab puhkuse ajal sõita Lõuna-Eestisse ja näha seal midagi muud kui võsa, varemed, degenerandid ja metsistunud koerad.

E: Sinu kujutluses on siis regionaalpoliitika nagu tallinlase puhkuseosak?

A: Kuidas sinu meelest kümne vaese valla kokku liitmine elu paremaks muudab?

E: Üheksa vallavanema kokkuhoitud palk on kõige primitiivsem näide. Selle rahaga võiks osta raamatukogudesse uuemat teatme- ja õppekirjandust. Maksta perearstile või füüsikaõpetajale lisatasu.

A: Sul sai raha juba teise raamatukogu juures otsa. Pealegi näitavad maailma kogemused, et reform sellist kokkuhoidu kuskil ei anna. Pigem tuleb suuremasse üksusesse palgata lisaks igasugu koordineerijaid ja keskastme ametnikke. Piltlikult jäävad kümme senist vallavanemat osakonnajuhatajateks ning üks supervallavanem superpalgaga tuleb veel tööle võtta.

E: Noh, see on tehnika küsimus. Aga peamine – investeeringud! Enam ei hakka kaks pisivalda punnitama ninast verd välja, et oma gümnaasiumit remontides naabrit üle trumbata – kummaski läheb kümnendasse klassi seitse last.

A: Selle asemel …?

E: Selle asemel on piirkonna keskuses üks tugev puhas gümnaasium, kus on üks õpetaja mitte seitsme, vaid kahekümne seitsme õpilase kohta. Ja saab ka maksta talle korralikku palka.

A: Hmh. Aga pisivallad peavad oma põhikooliks jäävaid maju ju ikka kütma, valgustama, valvama ja võõpama. Kas see kokkuhoid on ikka kindel, eriti kui me vaatame ühiskonna kui terviku kogukulusid? Ütleme, et kogukond säästab koolireformi pealt mingi arvu eurosid. Aga paljudele kogukonnaliikmetele lisandub ju kulusid – laps tuleb kaugemale kooli toimetada, talle tuleb leivakott kaasa anda…

E: See on lahendatav koolibusside ja õpilaskodudega.

A: Ja arvad, et ikka jääb veel mingit kokkuhoidu järgi.

E: No ega kokkuhoid ei ole ka ainus argument. Hariduse kvaliteet loeb ikka ka. Mis keskharidust sa sealt väiksest koolist praegu saad? Kuhu sa sellega lähed?

A: Arvad, et kui praegused nõrgad õpilased saata suuremasse kooli, siis saavad neist tugevad õpilased?

E: Õpetajast sõltub väga palju! Väga palju! Ära tule mulle rääkima seda “õpilaskontingendi” juttu, see on laiskade õpside õigustus oma tegemata tööle.

A: No aga miks siis piirduda gümnaasiumidega. Koondame kogu Eesti rahva Tallinna kokku – saame ühe keskmise suurusega Euroopa linna ja ühe vahva inimtühja rahvuspargi, kus vohavad käpalised ja askeldavad lendoravad?

E: Kusjuures ei olekski halb mõte. Kuigi turvalisuse seisukohast peab ikka maale ka jätma mingid … noh, rahvuspargivahid. Reindžerid.

A: See on haige jutt! Milleks meil sellist Eesti riiki üldse vaja on?

E: Vaja või mitte – selline ta on. Kas sa näed kuskil mingeid rahamägesid, millega saaks teha rohkem ja paremini?

A: Kindlasti on kulusid, mida saaks tegemata jätta. Kõik need tankid, haubitsad miinijahtijad ja -veeskajad – võiks arvata, et sõda algab kohe homme.

E: Gruusias arvati ka nii …

A: Noh, ja muutus nende jaoks midagi või? Ja kelle jaoks me seda riigikaitset teeme, kui riik inimestest tühjaks jookseb? Miks peaks Põhma noormees minema ajateenistusse kaitsma riiki, mis teatab talle, et “andeks, aga sinu kodukohal lihtsalt pole tulevikku”?

E: Noh, jätame tankid ostmata. Mis teeme selle rahaga siis Eesti hüvanguks?

A: Ma ei oska nii detailselt öelda. Aga selle jaoks on ministeeriumides kümnete kaupa spetsialiste tööl. Kõikvõimalikke arengukavasid on kirjutatud sada tükki. Võtke mõni ja hakake vahelduseks otsast täitma!

E: Nooh, hakkame. Aga tead, tankide arvelt säästetud raha saab varsti otsa. Põhmasse oleme rajanud perearstikeskuse, ujula ja valgustatud suusaraja. Paraku inimesed, sunnikud, kolivad sealt ikka minema. Ja kohalik omavalitsus hädaldab, et ujula veearved käivad üle jõu.

A: Siis tõstame makse. Õhuke riik on muutunud talumatult kergeks.

E: Naljatilk. Eestis ei ole kuigi palju rikkaid. Ja vaestel on niigi hapnik kinni. Kust sa võtad?

A: Küll on neid rikkaid. Ja küll saab selle raha nende käest kätte ka.

E: … ja laseme selle raha eest Põhma ja Rühma vallal jätkata perspektiivitut gümnaasiumirenoveerimisrallit? Ehitame Kähma valda veel ühe külakiige, kuigi viimased kaks peret plaanivad sealt lähitulevikus minema kolida?

A: Ma ei saa sellest aru! Viis aastat tagasi tehti plaane, kuidas me oleme varsti Euroopa rikkamate seas. Ja kui ma praegu kuulen seda otsustajate juttu, siis on nii, et tõmba lina ümber ja kõmbi lähimale kalmistule, sest kõik on mõttetu!

E: Meile läheneb planeet Melanhoolia …

5 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. mnjah said, on 08/12/2011 at 13:27

    Kas just planeet Melanhoolia, aga mingi varing läheneb küll, inimesed juba haistavad seda, kokku saades räägitakse imelikke jutte ja öösiti nähakse veidraid unenägusid. Pakun, et aasta pärast on haldusreformi teema vaid kauge mälestus ajast, mil meie päid vaevasid sellised armsad pseudoprobleemid.

  2. tavainimene said, on 08/12/2011 at 15:59

    Mina püüan endale ikka sisendada, et kui me sinusoidi tõusuosas kogesime piiramatut optimismi (siin tuleks nagu kuidagi mängu joone puutuja mõiste, aga ma ei mäleta matemaatikat nii palju), siis nüüd pikendame vaimusilmas langust “läbi põhja”. Et ikka peab see pööre ülespoole tulema. Mis meil peale lootuse ikka on?

    Riigivalitsejate optimistlikust maskist ja valvejutust saan ma väga hästi aru. Karja juht ei tohi isegi kõige raskemal hetkel meeleheidet välja näidata.

  3. kaarnas said, on 09/12/2011 at 10:03

    Tyhjad maakonnad on riigile julgeolekurisk. Regionaalselt toimuv peaks poliitikuid väga murelikuks tegema. Teatavasti on linnastunud yhiskonna iga yksik liige väga abitu ja yhiskonnale ei tule kogukonna yksiku liikme kvaliteedi langus sugugi kasuks.
    Alfaisase ylioptimistlik jutt sepa, põllumehe ja maakooliõpetajate kondihunnikul ei päästa neid, kes tema mugavuse vankrirataste vahele jäid. Inimeste raiskamine, peab ytlema.

  4. Morgie said, on 10/12/2011 at 20:23

    Inimine ei maksa eesti riigis mitte tühjagi.
    Selline regionaalpoliitika äratab kahtlusi.
    Maailma pidada toidunappus ähvardama. Toidu tootmiseks on maad vaja. Sipelgapesa tüüpi suurasulates veel hüdropoonikat ei viljelda.
    Aga kes läheb linlastele toitu tootma, kui ta lastele kodu lähedal hariduse pakkumist liiga kulukaks peetakse?

    • tavainimene said, on 12/12/2011 at 17:24

      Toidunappus? Esialgu vist rohkem nende inimeste rohkus, kes ei saa endale toitu lubada.
      Aga toitu toodab, nagu siin kuskil mainitud, lüpsiroboti ja mehitamata superkombaini programmeerija, kes elab linnas, sest tema lapsed tahavad hispaania keele süvaõpet, balletiringi, ujulat, liuvälja ja kino.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: