tavainimene

Rahvas algab raamatust

Posted in * by tavainimene on 06/11/2011

Vaatamata sellele, et raamatukoguhoidjate vastuväited kultuuriministri anti-cartlandianale tundusid igati arukad, pressis minust välja deemonlik kahjurõõmus naer. Pidin juba hüüdma, et mina, mina olen nõus vabatahtlikult viskama esimese kivi kuuluma komisjoni, mis kirjastuste uudistoodangut läbi loeb ja hindepalle jagab ning rämpsu otseteed sekundaarse tooraine varumispunkti läkitab. 

Aga noh, nii lihtne see asi kindlasti olema ei saa. Ma arvan, et kõigepealt tuleb moodustada kategooriad. Midagi selles laadis:

eesti kirjandus tõlkekirjandus
vaieldamatult kunstiväärtuslik
no vähemasti kunstitaotluslik
kvaliteetmeelelahutus
ajuvabadus
kuritegu puude vastu

Siis tuleb tekitada pingeread. Siinkohal tulevadki mängu testlugejad. Mõistagi ei saa teadus- ja tõenduspõhine kultuuripoliitika piirduda lihtsalt hinnangutega “käib küll” või “ei saand õhkagi aru”. Lugejatele tuleb klemmid külge panna, nii et nende ajus toimuv kunstiline ülenemine või käärude silenemine saaksid mõõdetud ja välja rehkendatud. Laenutushüvitise suurus autorile peaks muidugi tulemustest sõltuma.

Tegelikult meeldis mulle ka ettepanek ajaviitekirjanduse laenutus tasuliseks muuta. Aga minu meelest ei tohiks sellega piirduda. Väärtkirjanduse laenutamise eest tuleks, teistpidi, lugejatele peale maksta — muidugi ainult pärast seda, kui nad on sooritanud loetu põhjal edukalt väikse kontrolltöö. Tammsaare kogutud teosed oleks noorukile tõsiseltvõetav teenistusalternatiiv õhtusele tööotsale bensuka koristaja või kobarkino piletöörina; Prousti ja Joyce’i lugemisega võiks aga mõni kasinamate eluviisidega kirjandussõber ennast sedasi suisa ära elatada. Vaat see oleks kirjanduse ja kultuuri väärtustamine tegudes.

8 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 06/11/2011 at 23:51

    Siis tekivad ka päevapakkumised: “Võtad Prousti, saad Cartlandi tasuta!”

  2. notsu said, on 06/11/2011 at 23:54

    aga mõni õnnetu kultuuriteadlane maksab ennast siis teadustöö pärast populaarkirjandust laenutades (ilma et see talle meeldikski) ogaraks. nt sotsiaalteadlane, kes uurib sopakate soorolle.

    Aga noh, mille jaoks siis teadusrahad välja on mõeldud.

    Ainult et kuidagi raha ühest taskust teise tõstmise moodi näeb välja.

  3. notsu said, on 07/11/2011 at 19:44

    Väljatagalt huvitava nurga alt: et raamatukogud kulutavad ei tea kuidas ka selle raha, mis on neile selleks ette nähtud, et Loomingu Raamatukogusid tellida:
    http://blog.varrak.ee/?p=4555

    ja et mõistlik oleks korraldus, kus riik kirjutab ette poole raha kulutamise (et tüvitekstid ikka olemas oleks) ja ülejäändu poole vaatab rmtk ise, kuidas kulutab.

  4. tavainimene said, on 07/11/2011 at 20:14

    Mul kripeldas see teema juba mullu. Mõistus ütleb nüüdki, et Karutagumendi Külaraamatukogus ei liigutaks neid Loomingu Raamatukogusid riiulil 99,9% tõenäosusega mitte keegi mitte kunagi. Aga süda kripeldab ikka selle 0,1% pärast.

  5. notsu said, on 08/11/2011 at 23:40

    Mõni LR on tegelikult kerge ja lõbus lugemine (ja odava raha eest ikka).

  6. mnjah said, on 09/11/2011 at 12:42

    Riiklike kirjandusostude puhul tuuakse eeskujuks Norrat, kuid Norra pole EL liige ja võib teha, mis tahab. Aga kuidas meil klapiksid sellised ostud kokku europõhimõtetega, mis puudutavad turumoonutuste vältimist, keelatud riigiabi vältimist ja osapoolte võrdset kohtlemist? Ja kuidas on lood riigihangete seaduse nõuetega? Ma isiklikult küll ei näe selliseks ostuks muud võimalust kui et kultuuriministeerium kuulutab välja hanke “algupärase kõrge kunstiväärtusega 250-leheküljelise eesti romaani” leidmiseks, seejärel tehakse pakkumised, siis on kaotajatel võimalus tulemusi vaidlustada jne. Miks peaks romaanide riiklik hankimine käima teisiti kui näiteks sõiduautode soetamine?

  7. notsu said, on 10/11/2011 at 01:58

    Turuvabaduse põhimõtetest lubatakse euroõigusaktides tegelikult erandeid teha – ega EL päris laissez-faire turufundamentalistlik asutus ei ole. teatud valdkondades võib ikka riik ka ise asju suunata, kui vastukaaluks tuleb mingi muu ja tähtsam asi kui turuvabadus (tervishoid näiteks). Märksõna on “ülekaalukas üldhuviga seotud põhjus”.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: