tavainimene

Kirjutamine – kaunis hää, lugemine – nõrk

Posted in * by tavainimene on 22/10/2011

Sattusin eile jälle Õpetajate Lehte lugema ja meel läks mõruks. Jutt on uut tüüpi emakeele riigieksamist. Esiteks läks meel mõruks sellepärast, et ma olin just jõudnud nõuks võtta proovida tänavu puhalt oma lõbuks ka küpsuskirjandit kirjutada. Ja nüüd nad siis kaotavad selle ära, väidetavalt sellepärast, et noored esitavad omaloomingu pähe varem valmis kopipasteeritud kollaaže võõrastest mõtetest. Samuti näitavat uuringud, et kui keskkoolilõpetaja kirjaoskusel pole viga, siis lugemisega ja loetu mõistmisega on asjad halvemad. Nii et nüüd tuuakse siis lugemisoskuse proov gümnaasiumi lõppu. Kakssada aastat tagasi tehti seda arvatavasti külakooli esimese klassi kevadel. Oh, jah.

Aga veel kurvem on asjaolu, et uut tüüpi eksamit mina ilmselt ära ei teeks. No näiteks on alustekstis selline lõik: “Sel kevadel (2008) korraldas Eurobaromeeter väärtuste uuringu, mis näitas, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigi elanikest vaid veidi üle poole (54%) arvab, et me oleme üksteisele väärtustelt lähedased, aga kolmandik ei jaga seda seisukohta. Niisiis saame vaid üsna tinglikult rääkida ühiste väärtuste liidust. Seda kinnitavad ka sagedased konfliktid ja sallimatust kultiveerivate äärmusliikumiste üsna kiire kasv. Omaette tegur on kindlasti kasvav sisseränne, mis toob juurde erineva tausta ja kultuuriga inimesi, kes tahavad küll osa saada euroopalikust heaolust, aga pole mitte alati nõus jagama samu põhimõtteid.” Ja selle põhjal küsimus: “Mis allikale tuginedes autor väidab: “Niisiis saame üsna tinglikult rääkida ühiste väärtuste liidust”? Nimeta kaks peamist põhjust, mis lubavad autoril nii väita.”

Allikana on õige nimetada Eurobaromeetri uuringut ja põhjustena sisserännet ning äärmusliikumiste kasvu. Hmm. Ühe uuringu tulemus on allikas ja muud tähelepanekud on põhjused? Äärmusliikumiste kasv on põhjus, mis lubab autoril väita, et tegu pole ühiste väärtuste liiduga? Põhjus lubab midagi väita? Minu meelest on siin miski nihu. Väita lubab minu meelest argument, asjaolu, tõsiasi vms. Põhjused mitte niivõrd ei luba, kuivõrd sunnivad midagi väitma. Ja neid (põhjusi) me alustekstist minu meelest eksplitsiitselt ei leia.

Minu jaoks ei ole siin tegu niivõrd tekstist arusaamise kui testi koostaja mõttemaailma ära mõistatamise testiga. Aga noh, ilmselgelt ongi emakeeledidaktikutel põhjuse-tagajärje kategooriatest väheke teistsugune arusaam kui mul tavainimesel. Nimelt sessamas Õpetajate Lehe numbris väidab Märt Hennoste: “2014. aastal tõstetakse eksamisoorituse künnis 50 protsendile, ka sellega on põhjendatud vajadus uue mitmeosalise eksami järele.” Kõlab kõigele lisaks, nagu oleks see soorituskünnise tõstmine mingi vääramatu loodusjõud, mitte nendesamade HTMi ja REKKi poliitika.

Ah jaa, katseeksami tulemustest selgub, et test on kalibreeritud nii, et tulemuste Gaussi kõver tipneb kuskil 60 punkti juures. Matemaatikas pädevad võivad ise edasi arvutada, mitu protsenti lõpetajaid siis plaanitakse künnise taha jätta. Vastus on Hennostel ka valmis: “Ilmselt tuleb õpilastel juba gümnaasiumi astumisel põhjalikumalt kaaluda, kas see on ikka kõige õigem koht põhikooliõpingute jätkamiseks. Tähtsustada tuleb teadmisi ja oskusi, mis on gümnaasiumijärgseiks kõrgkooliõpinguiks vajalikud ja piisavad.” Nii et noored, ärge unustage, hiigelsummade eest renoveeritud ja sisustatud kutsekoolides ootavad teid ehitusviimistleja, automaalri ja kokaabi põnevad ja perspektiivsed erialad, mis peavad tagama Eesti jõudmise Euroopa 5 rikkama riigi hulka ning Euroopa jõudmise maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks.

7 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Rents said, on 22/10/2011 at 11:55

    Minu meelest on kurb tõsiasi, et inimestel pole funktsionaalset lugemisoskust, nii et seda tuleb paratamatult kontrollida.

    Teiseks on see küll kivi Tartu Ülikooli kapsaaeda, aga vähemalt lävendipõhise vastuvõtu ajal oli minu meelest lävendi moodustumine imelikult kallutatud, st eeldati, et igal erialal on väga oluline, et sa oskaksid nii inglise keelt kui eesti keeles kirjutada. Mis tähendab, et mina, kes ma teadsin, mida ma õppida tahan ja seetõttu matemaatika lõpus täiesti lohisema lasin ja õppimata ca 55 punkti sain (kuigi varasematel aastatel sai ikka olümpiaadidel käidud jne), oleksin saanud sisse igale lävendipõhisele erialale, sh füüsikasse, matemaatikasse jne, sest inglise keel ja kirjand olid mul mõlemad pea maksimumile tehtud. Minu klassiõel, kes sai suurepäraseid tulemusi füüsikas, keemias ja matemaatikas, oli sissesaamisega tunduvalt suuremaid raskusi, sest tal ei olnud keelte ja eneseväljenduse peale üldse annet. Jah, ma saan aru, et teadlane peab oskama end ka eesti keeles ja inglise keeles väljendada, aga kui paljudest neist ikka teadlased saavad? Hoolimata TÜ mitte millelegi tuginevatest illusioonidest läheb enamus keemikutest kuskile laborisse tööle, kui nad just hoopis muule erialale ei siirdu. Pealegi saab nii kirjutamisoskust kui inglise keele oskust jooksvalt edasi arendada, aga kui oled füüsikasse sisse astunud, siis kehva matemaatikaoskusega lendab ikka väga kiiresti välja. Sel kevadel lõpetas nominaalajaga baka neli füüsikut. Sisse astus omal ajal ca 60. Õppekava ongi niimoodi üles ehitatud, et tempo on metsik, et “terasid sõkaldest eristada”, kusjuures terad ei pruugi alati olla need kõige targemad, vaid pigem kõige suurema pingetaluvusega. Nüüd, kus tahetakse tekitada olukorda, kus kõik võivad vabalt ülikooli jalutada, lihtsalt enamus visatakse sama semestri jooksul kaarega välja tagasi, süveneb see olukord veelgi. Mina ei pea seda normaalseks.

    P.S. Pane esimesse linki koolon ka.

  2. tavainimene said, on 22/10/2011 at 13:18

    Nojah, ega lugemisoskuse kontroll pole ju paha, aga mind teeb kõhedaks test, mis eeldab, et on üks ja ainult üks viis teksti õigesti mõista.

    Lingi parandasin ära, aitäh.

  3. notsu said, on 22/10/2011 at 18:18

    kõrvalteemal: mind hakkas huvitama, kuidas oli kirjaoskusega umbes kakssada aastat tagasi, ja esimese guugeldusega sain teada, et

    “18. sajandil oli ridamisi kihelkondi, kus lugeda oskasid pooled või rohkemgi talurahvast. Linnades, eriti Tallinnas, oli kirjaoskuse tase oma aja kohta kõrge: näiteks on andmeid selle kohta, et sajandi lõpul Tallinnast värvatud nekrutitest oskas lugeda ca 71% ja kirjutada 42%, kuigi see arv hiljem mõnevõrra vähenes.”
    Nii et päris roosiline asi nähtavasti ei olnud – 29% ei osanud üldse lugeda, 58% üldse kirjutada ja sealt edasi läks olukord natuke aega hoopis halvemaks, mitte paremaks. Euroopa üldisel taustal oli muidugi seegi hea tulemus.

    • tavainimene said, on 22/10/2011 at 22:05

      Lugemis- ja kirjutamisoskusest tänapäeval

      Eriti õudlõbus: “emakeeleõpetajate kontrollrühma (N=18) tulemus funktsionaalse keeleoskuse vallas
      oli väga lähedane esmakursuslaste keskmisele tulemusele”
      . Pimedad juhivad pimedaid või nii.

    • notsu said, on 23/10/2011 at 04:53

      Väike lohutus vähemalt see, et selle uuringu ülesanded tundusid olevat mitmekesisemad kui plaanitud testi omad.

      Mis esmakursuslastesse puutub, siis olin mina ülikooli sugri filli esimesel kursusel šokeeritud, kui meil oli aine nimega “Õigekeelsus”, kus peamiselt tehtigi harjutusi – ja tundus, et enamikul oli seda vaja, sest pärast paari esimese harjutuse tulemuste saamist saatis õppejõud mind ja veel üht koju puhkama ja pani arvestuse ära, aga ülejäänud jäid edasi harjutusi tegema. Ma ise olin sisse astudes arvanud, et selline tase, et korrektuuriharjutused tulevad lõdva randmega, on enam-vähem eesti filli sisseastumise miinimum. Päris õige toimetamiskursus oli alles ülemastme valikaine.

      Ja see oli üheksakümnendate keskel.

  4. notsu said, on 22/10/2011 at 18:25

    Aga test ise meenutab neid omaaegseid lugemikuülesandeid: “Kelle pilt oli seinal? Mida ütles Vasja isale? Mida ütles isa Vasjale? Milline oli elu tsaari-Venemaal?”

    Ennustan, et selle eksami tulemusi hakatakse kõvasti vaidlustama. Vähemalt head IQ testide analüüsijad pidid arvesse võtma ka mõistlikke vastuseid, mida ei ole testi tehes “ette nähtud”, aga mida on ometi puhtalt küsimuse põhjal võimalik vastuseks panna. Mõistlik oleks sama nõuda ka pikema teksti mõistmise testi kontrollimisel.

  5. kaarnas said, on 23/10/2011 at 22:31

    Minus tekitab pigem imestust see, et kuidas abituriendid, kes on saanud suhteliselt ähmast yldkeskharidust, suudavad syvenenult arutleda mingil pikaaegset loogilise mõtlemise arendamist & systemaatilist informatsiooni kogumist/tuupimist nõudval teemal (poliitika, majandus, mistahes ajastu filosoofia), kui nendel teemadel puudub pädev & konstruktiivse arutlemise v väitlemise oskus & faktiteadmine on lynklik isegi aastaid teemat (valikuliselt siis) jälginud inimestel. Vrdl meedias toimuvat – intervjuid spetsialistidega, ettevõtete juhatuste ja riikide valitsuste vastuvõetud otsuseid jne jne jne.
    V ytleks teisiti – kõrgkooli kõrgkuumusest tulevad tõeliselt karastunud mõistused – aga kuhu nad kaovad?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: