Ma juhtusin pühapäeval raadiost kuulama väga toredat intervjuud ühe teaduse populariseerijaga, kes nimetas, et autos turvavöö kasutamise suhtes inimeste hoiakute oluline muutmine võttis aega … 40 aastat. Ja meil siin tahetakse vahel “lihtsalt suhtumise muutmisega” lahendada probleeme palgalõhest prügi sorteerimiseni, kujutades ette, et kui trükkida üks ports brošüüre, siis peakski nagu asi jonksus olema, sest kõigile on ju asi selgeks tehtud ja küllap nad juba oma suhtumist muudavad. Mul on vahel olnud väike kahtlus, et “tuleb lihtsalt muuta inimeste suhtumist” on omamoodi valvefraas, kui ei osata vastata küsimusele “jah, aga mida siis teha?” — jätab soliidse mulje ega kohusta argmenteerima.
Aga tänasest Andres Arraku majandusloengust selline mõte: suure rahaga oskab iga loll hästi elada.
portsu brošüüre ei saa ometi tasuta trükkida.
mis palgalõhesse puutub, siis eriti ei üritata muuta suhtumist, et inimesed saavad just seda, mille on ära teeninud.
Kas turvavöö omaksvõtmatuse taga ei olnud osalt ka autotootjate vastupropaganda? Kui turvavööd tulid, siis tootjad ei tahtnud neid eriti oma autodesse panna, et muidu veel mõeldakse, et auto ei ole turvaline.
nojah, aga suhtumise sisu ei olnud “turvavöö on mõttetu”, vaid “ei mõju reklaamile hästi”. St autost endast ja tema turvalisusest juba eemal. see ei olnud mitte suhtumine auto külge pandud täiendusse, vaid PR-ennustus (pagan teab, kas üldse õige, ega tootjad ei taipa ju alati ära, mida tarbijad ostaksid).
Vonneguti raamatus “Kassikangas” oli yx algelise kultuuriga endine dzhunglirahvas, kes yldiselt elas räpases sohu ehitatud slummis äärmises viletsuses. Kogu yhiskonna progressist & kasulikest leiutistest koos industrialiseerimise, hariduse, meditsiini, kanalisatsiooni jm-ga huvitasid neid vist ainult marihuaana & elektrikitarr.
Kes väidab, et teised rahvad väga teistsugused on? Irw!
Selles raamatus olid veel endistest lenduritest sõbrad-pullimehed diktaator & “illegaalne” usujuht, bokononistide salariitused, teadlase perekond, kus kõik olid oma väga teravate & imelike probleemidega abita jäänud &m asjad, millest paljud puudutavad keda iganes meist.
Vonnegut kirjeldab väga osavalt turunduse & manipuleerimise ahelaid, kusjuures kyllalt usutavalt. Huvitav, mida ta turvavööde kohta ytleski?
tavainimene
Inimeste ostmine maxab alati midagi.
Kõige raskemad asjad ongi need mis midagi ei maksa. Raha eest saab ikka aga proovi sa ilma rahata, see nõuab tõsist tööd ja vaeva.
Ma juhtusin pühapäeval raadiost kuulama väga toredat intervjuud ühe teaduse populariseerijaga, kes nimetas, et autos turvavöö kasutamise suhtes inimeste hoiakute oluline muutmine võttis aega … 40 aastat. Ja meil siin tahetakse vahel “lihtsalt suhtumise muutmisega” lahendada probleeme palgalõhest prügi sorteerimiseni, kujutades ette, et kui trükkida üks ports brošüüre, siis peakski nagu asi jonksus olema, sest kõigile on ju asi selgeks tehtud ja küllap nad juba oma suhtumist muudavad. Mul on vahel olnud väike kahtlus, et “tuleb lihtsalt muuta inimeste suhtumist” on omamoodi valvefraas, kui ei osata vastata küsimusele “jah, aga mida siis teha?” — jätab soliidse mulje ega kohusta argmenteerima.
Aga tänasest Andres Arraku majandusloengust selline mõte: suure rahaga oskab iga loll hästi elada.
portsu brošüüre ei saa ometi tasuta trükkida.
mis palgalõhesse puutub, siis eriti ei üritata muuta suhtumist, et inimesed saavad just seda, mille on ära teeninud.
Samas kinokunstiga harjuti rutem kui turvavööga.
Kas turvavöö omaksvõtmatuse taga ei olnud osalt ka autotootjate vastupropaganda? Kui turvavööd tulid, siis tootjad ei tahtnud neid eriti oma autodesse panna, et muidu veel mõeldakse, et auto ei ole turvaline.
eks see on jälle suhtumise küsimus. autotootjate suhtumise küsimus.
nojah, aga suhtumise sisu ei olnud “turvavöö on mõttetu”, vaid “ei mõju reklaamile hästi”. St autost endast ja tema turvalisusest juba eemal. see ei olnud mitte suhtumine auto külge pandud täiendusse, vaid PR-ennustus (pagan teab, kas üldse õige, ega tootjad ei taipa ju alati ära, mida tarbijad ostaksid).
Vonneguti raamatus “Kassikangas” oli yx algelise kultuuriga endine dzhunglirahvas, kes yldiselt elas räpases sohu ehitatud slummis äärmises viletsuses. Kogu yhiskonna progressist & kasulikest leiutistest koos industrialiseerimise, hariduse, meditsiini, kanalisatsiooni jm-ga huvitasid neid vist ainult marihuaana & elektrikitarr.
Kes väidab, et teised rahvad väga teistsugused on? Irw!
Selles raamatus olid veel endistest lenduritest sõbrad-pullimehed diktaator & “illegaalne” usujuht, bokononistide salariitused, teadlase perekond, kus kõik olid oma väga teravate & imelike probleemidega abita jäänud &m asjad, millest paljud puudutavad keda iganes meist.
Vonnegut kirjeldab väga osavalt turunduse & manipuleerimise ahelaid, kusjuures kyllalt usutavalt. Huvitav, mida ta turvavööde kohta ytleski?