tavainimene

Murphy hariduskahtlustus

Posted in * by tavainimene on 09/10/2011

Mida lapsesõbralikumaks muutub haridussüsteem, seda harimatumana lapsed süsteemist väljuvad.

10 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 09/10/2011 at 18:13

    hmm, Soome haridussüsteem olla lapsesõbralikum kui meil, ometi on neil PISA tulemused paremad kui meil ja üleüldse ühed Läänemaailma paremad. Funktsionaalses lugemises olid nad ju tipus rangete aasialastega kõrvuti. Paistab, et asjad olenevad millestki muust.

  2. notsu said, on 09/10/2011 at 18:22

    Mulle meenus praegu faktoidike, millele viidati ka sellest statistikaraamatus (kuidas statistikat sotsioloogias rakendada, nime ei mäleta) – et laste haridus- või haritustaseme puhul on üks olulisemaid asju see, kui palju on kodus raamatuid. Teine tähtis asi oli vanemate haridustase, aga raamatute kodus pidamine paistis olevat veel tähtsam (Having books in the home is twice as important as the father’s education level, and more important than whether a child was reared in China or the United States.

    See seletaks ehk Soome häid tulemusi, seal on ju ühiskondlik võrdsus isegi Euroopa keskmisega võrreldes suur, ilmselt seetõttu ka hariduslik kihistumine väiksem (st haridusest välja jäävate inimeste kiht väiksem) ja igaüks jaksab koju raamatuid osta.

    Ühtlasi tuleb sellest üks meie jaoks pahaendeline konsekvents: nimelt et koolist oleneb üldse vähem kui sellest, kui palju kodus raamatuid on. st kui meie kihistumine süveneb, pole üldist head haridustaset lootagi, olgu koolid millised tahes.

  3. kaarnake said, on 09/10/2011 at 18:42

    Raamatute hulk kodus oleneb ainult & ainult vanemate haridustasemest & lugemislembusest, mitte rikkusest. Kysimus on väärtushinnangutes, mitte reaalses ostujõus. paduvaene inimene reeglina kirjanduse vastu huvi ei tunne, rahapuudus on ettekääne, kuna meil on olemas raamatukogud, täikad jne jne. Paljud inimesed jõuavad osta hämmastavat pahna, selmet ennast arendada v head ilukirjasõna nautida. Paljud teised jätavad kahexanda mantli v tordi ostmata, et saax oma riiulist mustreid v väärt mõtteid võtta, kui himu tuleb.
    Samuti on meil nõiaring – promotaxe seepi, alkoholi vmi kyll & kyll, aga kas leidub tv kanalites, cosmos v skaiplussis ka mõni raamatupoereklaam?

    • Rents said, on 09/10/2011 at 19:38

      Oi, siin sa eksid, Kaarnake. Ma tean inimesi, kes on rikkad ja edukad ja kunagi raamatuid ei loe – aga kuna nad töötavad ametikohtadel, kus kõik on kõrgelt haritud, ja teavad, et raamatud on head aksessuaarid, siis näiteks pärast viimast remonti, kui osteti uus raamaturiiul, läks proua poodi, valis KAANE VÄRVI põhjal välja raamatusarja ja ostis terve sarja ära. No et sobib kenasti seintega kokku. Päriselt.

    • kaarnake said, on 09/10/2011 at 22:41

      Justnimelt seda ma mõtsingi – RAHA on, aga HUVI pole. Kysimus on väärtushinnangutes, mitte ostujõus. Ka mina võixin nii mõnegi raamatu vm asemel ilusaid pulste osta v kuskil joogi- v keretjuunimiskohas vedelda, aga pole huvi. Tõusik, kes ostab raamatuid meetri, kaanevärvi v moe järgi, ei osta raamatut, vaid sellekujulist axessuaari.

    • notsu said, on 10/10/2011 at 17:24

      Cosmos on vähemalt raamatusoovitused.

  4. tavainimene said, on 09/10/2011 at 19:13

    Aga moodsas kodus ju raamatuid pole. Raamatud tulevad pilvest lugerisse, või umbes nii olen ma aru saanud.

    • kaarnake said, on 09/10/2011 at 22:51

      Sel juhul on lugeri ymber kujundatud sygavale erudeeritusele viitav ruum chippendales´i mööbli, kamina, gloobuse, viski & piibuga, nt. Otse loomulikult ka mõned hinnalised köited.

    • notsu said, on 10/10/2011 at 17:22

      Selle artikli all, mis ma linkisin, oli paar kommentaari just selle kohta, et kuidas mõjutavad last elektroonilised raamatud. Pakutigi, et sel juhul peaks ka lugerikasutamiseks olema samasugune mõnus keskkond nagu kodune raamatutuba. Ja igal pereliikmel oma luger loomulikult, ega nad ei saa ju kordamööda lugeda.

      Haridustaseme all mõeldi seal diplomit, ma oletan. Tähendab, paberite järgi lõpetamata keskharidusega inimesel võib ikkagi palju raamatuid olla. Ja mingi karjäärihariduse omandanu võib vabalt olla oma karjäärihariduse puhtalt laenatud lektüüri pealt kätte saanud, pärast viib rampsi tagasi ja ongi kodu raamatutest lage.

  5. notsu said, on 10/10/2011 at 17:23

    Muide, Lutsu raamatukogus on üks tasuta kirjanduse riiul. Ma olen sealt vähemalt kaks head raamatut ära noppindu. Ja ise mingeid endal üle jäänud asju viinud, mis kaovad sealt kiiresti.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: