tavainimene

PISA torn on viltu

Posted in * by tavainimene on 03/10/2011

Teist taset loetakse lugemisoskuse baastasemeks, mis võimaldab elus tõhusalt ja tulemuslikult osaleda. Eesti 15aaastastest kooliõpilastest ei suutnud 13% seda taset saavutada. Kõrgeimatele (5. ja 6.) tasemetele jõudis OECD maades keskmiselt 7,6% õpilastest, Eestis 6%. Kõrgeimale ehk 6. tasemele jõudis OECD maades 0,8%, Eestis 0,6% (Uus-Meremaal 2,9%, Austraalias 2,1%, Soomes 1,6%).

OECD riikides on keskmiselt 4,1% 15aastastest õpilastest tipus kõigis kolmes arvestusvaldkonnas — lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Eestis saavutas kõigis kolmes valdkonnas kõrgeima taseme ainult 3,8% õpilastest. Šanghais (Hiina) oli vastav näitaja 14,6% ja Singapuris 12,3%.

OECD riikides kokku tunnistab keskmiselt 37% õpilastest, et nad ei loe oma lõbuks vähimalgi määral. Eestis on 38,6% 15aastaseid, kes ei loe oma lõbuks, sealjuures poistest on mittelugejaid 47,1%. Kolmandik eesti koolide poisse peab lugemist ajaraiskamiseks.

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_2009_Eesti.pdf

 

10 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 03/10/2011 at 17:04

    Eriti huvitav on selline mahajäämus Eesti kultuuris, kus n.ö ametliku kultuuri kajastamine on väga tugevalt just kirjasõna poole viltu. Reeglina mõeldakse ju Eesti kultuurist rääkides kirjandust, või noh, äärmisel juhul laulupidu ka.

  2. tavainimene said, on 03/10/2011 at 17:58

    Mina mõtlesin Aasia tugevate tulemuste peale. “Tiigriemade” töövõit? Mõned ameeriklased igatahes näivad olevat ärevil.

    P.S. Vaatasin ka eile õhtul ETV2st seda dokfilmi uue ajastu digitaalpärismaalastest. Vabalt võib olla, et need noored, kes usuvad, et nad suudavad väga edukalt loengut kuulata ning samaegselt MSNis lobiseda, YouTube’is videoid vaadata ja Facebookis sõprade läbupilte laikida, avastavad pärast õpingute lõppu ehmatusega, et kõik vähegi atraktiivset elustandardit võimaldava palgaga töökohad on täidetud noorte hiinlaste ja korealastega, keda vanemad karmi drilli abil sundisid virtuaalmaailmas ajatapmise asemel reaalmaailmas mataülesandeid vehkima. Aga vabalt võib ka olla, et ma jagan mingit vaikselt sisseimbuvat sinofoobiat (“nad tulevad ja ostavad meid kõiki üles koos meie võlgadega!”).

  3. kaarnake said, on 03/10/2011 at 20:04

    Minu maailmas on majakatus terve sellel, kes tarvitas redelit, kruve & plaate, mitte emmessenni v poetagust konverentsikeskust probleemi mentaalsex lahendamisex.

  4. tavainimene said, on 03/10/2011 at 20:35

    Katus … Meie korteriühistu üritas hiljuti ka leida katuseremondifirmat. Selgus, et kõik töövõimelised katusepanijad on ära Soome läinud. Eestis panevad nüüd katuseid lätlased. Soomlased ei ole nii rikkad, et lubada endale soomlaste pandud katuseid, ja eestlased pole nii rikkad, et lubada endale eestlaste pandud katuseid. Mina ei tea, kust need vaesed lätlased katuse pea kohale saavad.

    Nii üldteoreetiliselt ma pooldan seda, et käegakatsutavas lähitulevikus võiks Eestis olla pigem rohkem töökohti seotud pigem ajude, mitte musklite liigutamisega. Musklitöö on seni veel maailmas odav, ajutöö kallis. Mingi uue tobeda mobiilimängu väljamõtlejast saab miljonär, katusepanija jääb eluks ajaks sente veeretama, nii ebaõiglane kui see ka pole.

  5. Rents said, on 03/10/2011 at 23:46

    See Tiigriema on ise jaapanlane ja arvestades seda, et Jaapan on enesetappude poolest maailma esirinnas, arvan ma, et lapse vaimse tervise huvides on targem siiski leida võimalikult kuldne kesktee. Näiteks nõuda lapselt küll pingutamist, aga lasta tal endal valida, mille nimel ta pingutab (no et ikka ise valiks, kas mängib viiulit või klaverit, õppida tuleb nagunii) ja mitte karjuda, et ta on sind häbistanud, kui ta teise koha saab.

  6. notsu said, on 04/10/2011 at 00:19

    Aasias mängib rolli ka tihedast asustusest tulenev tihe konkurents – ma suhtlesin ühe hiinlasega kunagi veidi ja jäi mulje, et isegi selleks, et edasi õppima pääseda, pead sa olema üks sajast. Kindlasti see annab lisamotivatsiooni (ainult hirmus mõelda, mis saab ülejäänud üheksakümne üheksast, kes on ju peaaegu sama tublid – kahju.)

    Lääne riigid on mitmes mõttes rohkem meie moodi, seda piinlikum, et me just neist maha jääme.

    Ma olen hirmus palju kuulnud hooplemist, kuidas meil tänu nõuka ajal säilinud traditsioonilisele õpetusele on õpilased palju targemad kui Läänes ja löövad Etonis ja mujal läbi mis mürtsub. No võib-olla need löövadki, kes sinna lähevad, aga osa 15 aastaseid ei jõua keskkooligi.

  7. notsu said, on 04/10/2011 at 00:26

    Ah, no muidugi – välismaa tippkoolidesse läheb õppima latvade seast. PISA test võtab igalt poolt. Ebavõrdsuse jäljed?

  8. p-karu said, on 05/10/2011 at 16:41

    Tiigriema-raamatu autor Amy Chua on ikka hiinlane, Ameerikas kasvanud.

    • Rents said, on 05/10/2011 at 23:18

      Sorry, minu viga, ei tea, kuidas ma internetis nii mööda vaatasin, praegu guugeldades tundub tõesti ilmselge, et hiinlane.

  9. kaarnake said, on 06/10/2011 at 09:55

    Inimene on laisk. Sotsiaalmeedia tekitab petliku “täiskõhutunde”, chattimine illusiooni, et ma ju loen, oikuipalju loen.
    Hiljaaegu ytles keegi:”Mul pole vaja raamatutest teiste mõtteid lugeda, mul on endal mõtteid kyllalt.” Kuna inimene viibib pidevalt sundsuhtluse & totaalse mula keskkonnas, siis ei teki yldse vajadust väärtuslikuma keele, mh sisukama kirjanduse järele. Kes on praemakaronidega harjunud, see köögiviljakotletti karamellkastmega:) ei söö.
    Aga meie inimeste eliidistumine-marginaliseerumine on ajalooliste juurtega – meil on olnud väga palju viletsat rahvast, kellel olid väga piiratud võimalused ning vajadused. Osa meist kannab neid väärtusi edasi & raske on 60-80-100 aastaga rahvuskehandi profiili (höhö) oluliselt teadmisjanulisemax, kultuursemax, vähem sõltuvusaltix jne muuta. Kahjux on paljudel eliidi hulka pääsnutel luulu, et nende sära tõuseb paremini esile ainult võimalikult suurearvulise lumpeni kohal, e orjakarja & joodikuid on lihtne valitseda. Viimane seisukoht kõlas & kõlab meie meedias varjatult ikka & jälle, kuidas seda ka ei maskeeritax.
    Aitab ainult 1 asi: rohkem hoolivust kaaskodaniku, töövõtja, lapse, haige, kodutu, vaese, rumala vastu. Ning – rohkem, ROHKEM haridust, mida kõrgemat, seda parem.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: