tavainimene

Järelsõna

Posted in * by tavainimene on 11/09/2011

“Ainult et …”. Siinkohal lõin ma kõhklema. Nüüd peaks tulema puänt. Või siis hoopis sõlmitus, kust hakkaks arenema edasine intriig. Aga ma ju ei tea, mis edasi saab. Selge on ainult üks — kui jutustaja räägib mina-vormis, siis ta järelikult “lived to tell the tale“. Võib-olla ta avastab, et ongi sattunud aastasse 1981, ja tekitab seal väikest viisi furoori, ennustades ette tulevaid sündmusi. Kas ta pääseb ka tagasi? (Kas teda on vahepeal minevikus kaks eksemplari, noor ja vana?) Või jõuavad meie aega ainult tema memuaarid? Võib-olla arvab ta end olevat sattunud aastasse 1981, aga tegelikult teevad kaasaegsed talle vingerpussi, minnes tema mänguga kaasa? Võib-olla peetakse mängu-ajarändurit olevikus ehtsaks ja paigutatakse ta uurimise mõttes 1980ndaid simuleerivasse keskkonda, tekitades talle mulje, et ta ongi ajas tagasi liikunud? Või hoitakse lugejat pidevas ebaselguses, andes mõista, et mineviku ja oleviku vahel polegi vahet?

Ainult et. Ainult et ma ei ole ju, jumal hoidku, mingi autor. Ikka lugeja olen. Mõttetuid tekste on eeter niigi täis nagu varjupaik kassipoegi, alatu oleks neid veel juurde produtseerida. (Tuttav vene intelligent märkis pärast ühe kohaliku noorluuletaja omakirjastusliku värsivihu sirvimist kuivalt: “Puškiniga üles kasvamise hea külg on see, et sul ei teki iialgi mingit soovigi luuletada proovida.”) Blogimine on isegi paras hybris, jutukeste sepitsemine on aga juba selgelt liig mis liig.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: