Unustatud vana
Eile lugesin üle tüki aja midagi värskendavat, kahjuks kaotasin lingi ära. Aga üldiselt, käimas on kapitalismi süsteemne kriis. Kapitalist vähendab tootmiskulusid, koondades töölisi ja vähendades nende palku. Noodsamad töölised on aga kapitalisti toodetava kauba tarbijad ja kui neil pole enam sissetulekuid, mille eest kaupu osta, peab kapitalist oma kulusid veelgi kokku tõmbama, miska tarbijate tulud vähenevad veelgi jne.
Edasine arutlus läks kahjuks rajalt kõrvale. Autor leidis, et riik peaks ergutama töökohtade loomist, vähendades ettevõtjate maksukoormust. Tõeline marksist aga väitnuks, et on nurjatus laenata ühtedelt kapitalistidelt raha, tegemaks sellega teistele uusi kingitusi.
tavainimene 
Ja lõpuks tuleb välja, et me kõik istume ühes (lekkivas) paadis, nii töölised kui kapitalistid. Aga aru saame sellest alles siis, kui vesi kaelani ja jalad ei puuduta põhja.
Üldiselt jah. Aga kapitalistil on ümber päästevest. Ja tal on signaalrakett. Ja satelliittelefon. Ja isiklik vetelpäästemeeskond kopteri ja kiirkaatriga. Ja kindlus-saar saja aasta tagavaradega.
Ei kõik need asjad aita, kui ikka korralik tsunami tuleb idatuulega.