tavainimene

Elukestev õpe

Posted in * by tavainimene on 05/08/2011

Niisiis: mitte buklett : bukleti : bukletti, vaid buklet : bukleti : bukletit. Mitte nagu omlett, vaid nagu sterlet. Ma saan aru, et nii on jah õigem, aga minu arust on mõnikord õigem valem ja valem õigem.

Kusjuures, ÕS ütleb veel bukleti kohta, et see on voldik, leporello. (Viimane sõna on minu jaoks päris uudis ja mälumängus oleks ma ilmselt pakkunud, et tegu on commedia dell’arte vähetuntud tegelasega.) Aga bukletit samastaksin mina küll pigem brošüüri kui voldikuga, st köidetud või klammerdatud vihik, mitte volditud leht. Ah, selliste teemade üle targutamine on arvatavasti kindlaks tundemärgiks, et elatakse heaoluühiskonnas.

Eile õppisin veel midagi: e-lugerite innukat kasutajat minust vähemalt esialgu ei saa. Nimelt laenutasin linnaraamatukogust ühe sellise prooviks. Ei, ei sobi. Lehekülgede vaheldumine on häiriv. Kiirelt sirvida ei saa. Mis peamine — ekraanile mahub korraga liiga vähe teksti. Avastasin, et mul peavad edukaks lugemiseks ikka kaks lehekülge korraga vaateväljas olema. Kui teksti kuvatakse kolme-nelja lause kaupa, siis on arusaamine ja meelde jätmine sügavalt häiritud.

6 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. tuhatjalgne said, on 05/08/2011 at 11:13

    Selle bukleti puhul oleks hea vaadata mingit vanemat ÕSi versiooni. Nimelt võõrsõna omasõnaks muutumise üheks esimestest etappidest on see, et rõhk läheb mõne tagumise silbi pealt esimesele. Ja lõpuks kaob nõrk täht sõna algusest. Kümne-kahekümne aasta pärast kirjutame juba „puklet” :)

  2. tavainimene said, on 05/08/2011 at 11:51

    1976. aasta ÕSis on ka buklet. Ja originaalis ongi ju tegelikult booklet, mitte bookelette :)

  3. Indigoaalane said, on 05/08/2011 at 12:55

    Väga hea, sain vastuse mind vaevanud küsimusele, et kas lugereid kusagilt laenutada saab:) Tahan ka proovida, kuigi olen ette väga skeptiline,

  4. kaarnake said, on 10/08/2011 at 07:36

    Õigekeel on jäik telling, aga kõnekeel arenev organism. (Kuhu kuulub dilemma “tainas; oinas” vs “taigen, oigen” nt:) ?)
    Aga e-raamatu suhtes olen täiesti samal arvamusel Inimesega – tahan kah raamatut lapata ning rohkem silma ees näha. Visuaalina ei talu ma, et mõtet (või mida iganes) peab kuskilt intuitsiooni hämarusest otsima, selmet seda selgelt silme ees näha. Eriti raamatut lugedes – “see on mul siin kuskil, no ei leia yles”. Kuigi lehti & raamatuid saab netist, ostan jätkuvalt teatud lugemist paberkandjal.
    Aiafriigina & elades majas, kus soe, söök ning puhtus ei tule mitte torust v poest, teen väga hästi vahet reaalelu meelelisusel ning e-elu kaduvusel & abstraktsusel. Inimeste huvi vaat et kogu maailm arvutisse toppida & analoogversioonid likvideerida v uuendamata jätta teeb mind murelikux. Tahavad munad yhte korvi panna v.

  5. tavainimene said, on 11/08/2011 at 16:53

    Paberraamatukogu pärandad 50 aasta pärast oma lastele. Digikogust on selleks ajaks järel vaid mälestuse varju virvenduse tühjusse hajuv jälg.

  6. Siil said, on 19/12/2012 at 09:08

    Lugeri kirja saab ju väiksemaks kah teha ning sel moel neid lehti vähem lapata. Ma pean seda just üheks lugeri eeliseks, et selle kirjasuurust saab muuta – nt kehvema nägemisega (eakas) lugeja ei pea enam luubiga toimetama.
    Paar korda oled siin (blogis) e-sõnastikust unistanud – palun väga, lugeritel on see võimalus täiesti olemas, pealegi saad seda interaktiivselt kasutada, märgistad nt loetavas tekstis sõna ja saad kohe tõlke.
    Reisides saad terve hunniku raamatuid (ja sõnastikke) kaasa võtta.
    Paksu paberkaantega raamatu lugemisel kipuvad mul nt pöidlad väsima, lugeriga toda muret pole.
    Maailmakirjandus on mõne klõpsu (mitte kliki) kaugusel.
    Kui oled kogemata kehva teose hankinud, ei pea vähemalt asjatult raisatud pabermaterjali pärast põdema. Kui said aga hea raamatu, võid selle korduvlugemiseks vabalt ka riiulile osta.

    Miinuseid ma loetlema ei hakka, neid teavad lugeripõlgurid niigi hästi, üritasin vaid tasakaalustuseks mõned plussid esile tuua.
    Ise olin samuti enne lugeri hankimist üsna skeptiline. Õnneks andis sõber võimaluse tema vana luger mõistliku hinnaga ära osta ja seda ka eelnevalt proovida.
    Ma ei usugi, et paberraamat päris ära kaob, polegi vajadust, et see kaoks, aga hea alternatiiv on ta küll. Pakutakse juba teooriaid, kuidas lugerite levik paberraamatu taas hoopis elitaarsemaks meediumiks tõstab, kirjastused hakkavad paberil välja andma pigem kõrgkirjandust (ja käsiraamtuid) ning näevad samas rohkem vaeva selle kujundusega.
    Ehk ongi luger lihtsalt uus paperback?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: