tavainimene

Kukkumine tõelusse

Posted in * by tavainimene on 02/08/2011

Esmaspäeva hommikul tervitas mind, puhkuselt naasjat, ülemus kahjurõõmsa naerumuginaga ning teatas, et “teine päev on kõige hullem”. Praegu tundub, et tal võis olla õigus. Loodan, et homme ei pea ma oma hinnangut korrigeerima.

Tegelikult oleks mul äärepealt tööle tulemata jäänud. Näppisin niigi raskel hommikul esikus ilmselt parandamatult katkisi töölkäimiskingi ja pidasin aru, kas valida plätud või kummikud. Või kirjutada avaldus, et palun mind tööle mitte oodata, kuna pole midagi jalga panna.

Kingapoodidesse ma rohkem lihtsalt ei lähe — nii palju koledust, ebaõiglust, ahastust ja inimlikku valu nii väiksel pinnal koos.

Eile õhtul üritasin ostelda netipoodides. Sooviga leida tööl käimiseks tagasihoidliku tegumoe ja madala kontsaga vastupidavad mustad nahast kingad sobivas suuruses ja mõistliku hinnaga. Jahah, mida veel. Üksainus paar kogu veebikõiksuse ääretuses vastas seitsmest nõudmisest vähemalt kuuele ja selle saatmiskulu Eestisse olnuks 55 naela. Ainus veel kallim sihtkoht kogu maailmas oli Teravmäed, kuhu pakke toimetatakse ilmselt kaks korda aastas dresseeritud morskade rakendiga.

Hetkel istun ma töölaua taga, plätud jalas. Aga lõikuskuu hommikud ja õhtud muutuvad üha jahedamaks. Kummikud ootavad.

14 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. e. said, on 02/08/2011 at 19:09

    sinu maitset teadmata on keeruline soovitada, aga kas sa siia oled vaadanud? neil on soodusmüük parasjagu, muidu on tiba liialt kallis jah. saatmiskulu on küll 15 naela, aga noh.

  2. notsu said, on 03/08/2011 at 00:41

    Huvitav, ma nägin täna Shu poes mitut sellist kingapaari, mille võiks täitsa soetada, 40 protsenti alla hinnatud, nii et kui neil muidu maksavad korralikud kingad (st mis ei ole päris plätud või kummitallaga, riidest pealsega balletikad) 40-60 euro kandis, siis nüüd saab samad asjad kätte 25-35 euro ringis. Mind rõõmustab eriti nende omanimeline kaubamärk, sest sellel on minu labidalaiuse jala jaoks piisavalt lai liist. Mitmest paarist, mis ma jalga proovisin, olid neli mugavad. Ja vastupidavuse üle ei saa kah uriseda, soetasin maikuus endale ühe paari kingi, mis näevad endiselt uued välja, vastates muidu enam-vähem kõigile mu ideaalse kinga kriteeriumidele: a) pehmed ja mugavad nagu tossud; b) ei näe välja nagu tossud (sellest vaatevinklist kõige mõttetumad mudelid oleks kõrge kontsa ja tossupealsega kingad); c) punased. a sama mudelit oli musta ka. Ma praegu täitsa tõsiselt kaalun, et osta ka samasugused mustad, sest kõige juurde ei saa ju punast kanda, vähemalt mitte teise, teistsugusest gammast punase juurde.

  3. sol said, on 03/08/2011 at 00:43

    Kingapoodide osas olen sinuga nõus. Need on jäledad paigad ja ajavad lausa nutma. Või massitulistamist korraldama, sõltuvalt meelelaadist.

  4. tavainimene said, on 03/08/2011 at 05:49

    Tänan kaasatundmise ja soovituste eest. Eks ma ikka vaatan tasapisi ringi, mis mul üle jääb. Tõsiselt on kaalumisel ka Vaba tänava kingatöökoja külastamine.

  5. tavainimene said, on 03/08/2011 at 17:51

    Tundub, et siit võib midagi saada vaevatud vanainimene, kelle jaoks jalatsite esmane funktsioon on mitte “väga püss lisand autfiti juurde” vaid jalgade komfortne kaitse külma, märja ja mehaaniliste vigastuste eest.

    • nodsu said, on 03/08/2011 at 22:09

      Vaatasin, et üks firma, mis siin lingi all näha jäi, on Tamaris. Seda on küll peaaegu igas kingapoes saada, tuleb natuke teiste vahelt otsida. ja on küll hea firma, mul ühed Tamarise kingad (ilma kontsata “Mary Jane’id”) käivad kaheksandat aastat. Trtu kaubamajas on seda marki minu mulje järgi igas kingapoes saada, välja arvatud ABC kingas, mis on nagunii üle mõistuse kallis. Naisteosakonnas on Tamarist ja Shus oli ka viimati.

    • tavainimene said, on 04/08/2011 at 06:23

      Jah, aga mul on kõigele lisaks suuruslikud erivajadused.

  6. kaarnake said, on 03/08/2011 at 18:12

    Yhinen eelkõnelejate arvamusega kingapoodide jäleduse, alatuse ning ängistavuse suhtes.
    Olex see võimalik, käixin aasta ringi plätudega. Sest 1) mugav varbaid liigutada & 2) mugav varbaid liigutada autot juhtides. Mõnus & odav ka.
    Kuid ammusest noorusajast saadik on hinges õrn igatsusevari ilusate, korralike, mõnusate kingade järele. Paraku on käidud tonnkilomeetrid teinud oma töö & kingapoodides mu ebastandardsed jalad ei käi – pärast autojupikauplusekylastust pole nigu raha ka:)

  7. tavainimene said, on 04/08/2011 at 09:12

    Veidral kombel tundub see olevat üks piinlik teema. Suured jalalabad naisterahval on häbenemisväärsed, kuigi tegu pole ju mingi intiimse kehaosaga. Pealegi, ega ma ise neid teind põle, kui klassikut tsiteerida. Aga öelge inimestele “ma kannan kingi number 42” ja vastuseks on uskumatu silmadepööritamine, kaastundlik peavangutamine või kohmetu vaikus. Mõni püüab teha nalja teemal “Paris Hiltonil on koguni number 43”. Mõni lapsesuu pahvatab, et “hissand, see on ju MEESTE suurus!”. (Mulle endale on ka kingapoe müüjad õlakehitusega soovitanud, et vaadaku ma meesteosakonda. Selles on midagi tabamatult alandavat.)
    Jah, oma hälbest avalikult rääkimine on taunitav. Püsi kapis koos oma jalalabadega. Mul ongi üks tuttav saatusekaaslane, kes ei käi koos kolleegidega tiimiüritustel keeglit mängimas ega uisutamas, sest ta ei suuda teiste kuuldes oma jalanumbrit välja öelda. Mis veider elu.

  8. lendav said, on 04/08/2011 at 10:07

    Eks see vist sõltub taustsüsteemist. Mu 1.90-ne sõbranna on ka jalanumbriga 42 ja näeb hirmsat vaeva jalavarjude leidmisega, aga tema pikkuse juures ei oska keegi ka väiksemat numbrit eeldada. Keegi ei imesta, ainult kaasa tuntakse.

    Meeste jalanõusid aga olen mina oma absoluutselt keskmise naisejalaga hakanud kadestama. Neil on enamasti palju mugavamad mudelid, aga 38-39 numbrit… ei ole… Mu vanaemal oli aga jalg nr.34, millega tänapäeval võib ka üsna hätta jääda, kui just lastepapusid ei taha.

    Ja veel meenub armas kadunud isa, kellega mul oli samasuur jalg. Väikse jalaga mehe elu ei ole ka kerge.

    Ja ema jutud sõjajärgsest ajast, kui jalavarjudeks olid pätid (nagu Muhus, ainult tikkimata). Liistuks võeti loomapeet, lõigati sobiv kuju ja tehti suurim paar valmis. Siis lõigati liistu järjest väiksemaks ja kõik pisemadki pereliikmed said jalad kaetud. Pealsed olid mustast kangast, tallad kas nahast, kummist või kõvasti läbi nõelutud ja tõrvatud riidest.

    Edu otsingutel!

  9. notsu said, on 05/08/2011 at 20:20

    Muide, mulle on kah mulje jäänud, et meeste jalanõud on paremad ja mugavamad, nii et selles mõttes annab nr 42 ju eelise. Mina võin meestejalatsite jalgapanekust ainult und näha. Ainult poiste omad sobiks, aga lastejalatsid on reeglina ebakvaliteetsemad kui suurte omad.

    • tavainimene said, on 06/08/2011 at 07:55

      Ei tea, siin asuvad mängu igasugused keerulised ja tumedad identiteediküsimused. Kingad — see pole naljaasi. Kui nr 42 jalgadega naine läheb ja hakkab poes meestekingi jalga proovima, siis see on nagu avalik deklareerimine, et ta on naisena nurjunud. Samas (naiselikult) väikeste jalgadega naine võib meestekingi kanda küll, siis mõjub see nagu lapse vallatlemine.

    • notsu said, on 22/08/2011 at 17:21

      Võib, aga ei saa, sest nii väikesi ei tehta lihtsalt. või kui, siis ainult ebakvaliteetseid lasteversioone.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: