tavainimene

Peopidur

Posted in * by tavainimene on 24/07/2011

Sattusin ühel õhtul kuulma, kuidas reibas nooruk rääkis Saaremaale kavandatavast rannapeost hulga ägedate bändide ja diidžeidega. Oi kui kurvaks see jutt mind tegi. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt võiks mereranna jätta küll lainte, mändide ja lindude muusikale. No äärmisel juhul võiks rannas toimuda rituaalne paadipõletamine, kalja rüüpamine, lõõtspillimäng ja “Tagumine paar”, aga kindlasti mitte sajadetsibelline tabletimuusika ja kolmepromillised ossipifid.

Aga eks ma olen vana pidur. Sest täpselt sama nõutuks tegi mind Kultuuripealinna ajalehest loetud innovatsiooniprofessori arvamus, et laulupidu on liiga minevikku vaatav, liiga rahvariideline, üleüldse liiga rahvuslik ja liiga eestikeelne: “Laulupidu keskendus 19. sajandi ärkamisaega sobivale eestlusele ja konservatiivsusele, märksõnadki olid vastavalt näiteks maa, meri ja muld. /…/ Ma ei mõista, miks on meil vaja endid sel moel üles kütta. /…/ Me vajame, et meile tuleks haritud inimesi väljastpoolt, me tahame, et meie majandus ja kultuur oleksid seotud Euroopaga. Selle kõige jaoks on meil vaja väljapoole suunatud huvitavat kultuuripilti, mitte viitamist Ümera lahingule. /…/ Laulupeo tegemistesse võiks rohkem kaasata elanikke, kes ei ole eesti päritoluga. /…/ Tarvis on, et me saaksime väikese rahvana hakkama mitmesugustest kultuuridest pärit inimestega.

Professor tuletab meelde, et “keegi neist noortest, kes laulupidu korraldab, ei ela niisugust traditsionalistlikku rahvariide-elu, millest laulupidu kõneleb,” ning hoiatab, et “kui me oma kultuuri uuendamisega ei tegele, kujuneb kaasaegseks kultuuriks hoopis see, mis meile väljast sisse tuleb, antud juhul kommertskultuur.”

Püüdsin kuidagi silma ette manada seda moodsat laulupidu — et suvises vabaajariietuses lauljad kogunevad kuskil mahajäetud metallitehases ja esitavad, saateks videoinstallatsioonid, vennasrahvaste koorimuusikat, mis räägib 21. sajandi suurtest väljakutsetest. Aga pole parata, minu sisemine hääl ütleb, et see, mis peaks innovatsioonimehe idee järgi olema eri rahvusest eestimaalaste tore vennastumispidu ja ühtlasi põnev atraktsioon turistidele, kukub tegelikkuses välja nagu mitšurinlik äpardus, millel olid tomati juured ja kartuli viljad. Ни богу свечка, ни чёрту кочерга

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: