tavainimene

Koli

Posted in * by tavainimene on 31/05/2011

Saksamaal (ja juba vist ka Rootsis) möllav Hispaania kolibakter on Konsumis kurgi ja tomati hinnad alla löönud. See oleks tore näide globaliseerumise ilmingutest, lõpukirjandis kasutada. Ainult et õiget kirjandit ju ei tule enam.

Mina tegelesin ka nädalavahetusel koliga — koristasin keldrit. Ütleme ausalt, ma polnud seal käinud vähemalt viis viimast aastat, kui mitte rohkem. Meie maja kelder on nimelt erakordselt kole koht. Alati, kui keegi tõstatab teema, et “miks meie palgad on kolm korda madalamad kui Soomes, kuigi hinnad on samad”, on mul tahtmine vastata: “Sellepärast, et viiskümmend aastat valitses meil režiim, kus tohtis niimoodi maju ehitada,” ja lisada mõni keldrifoto asja näitlikustamiseks.

Lisaks sellele, et kelder näeb välja, nagu oleks ta ehitanud narkojoobes pärdikute brigaad prügimäelt leitud materjalist, on ta tugevasti kannatada saanud perioodiliste üleujutuste käes. Üleujutajaks, jumal paraku, mitte Emajõgi, vaid kanalisatsioon. Nii et paras põrandaalune pudretivabrik. Eks hoia siis seal kartuleid nende kolikepikeste keskel.

Koristamine oli iseenesest põnev. Keldriboksist tuli muu koliga välja ka suur hulk eelmise omaniku (N. Armee ohvitser, lühikese jutu mees) varandust, sealhulgas mingid militaarvälimusega metallist silindrid. Libistasin need maja ette tellitud suurde konteinerisse, ümisedes omaette: “Mürsukildest surma leidsid saagiahned majorid…” Veel sai välja tassitud üks kapp, kaks riiulit, kott kivistunud tsementi, hiigelsuur mutrivõti ning virn ajalehti, mille esiküljeuudised teatasid, et “Viru hotelli erastamine tühistatakse” ja muud säärast põnevat. (Mul polnud enam meeleski, et kunagi ilmus ajaleht “Esmaspäev”. Ja “Hommikuleht” ja mis imeasju kõik veel.) Oma aega jäid keldrisse ootama suured värvipotsikud, millel ainus loetav kiri teatas, et “tsinkvalge” ja “katsepartii”. Huvitav, kas värv säilib kinnises nõus kakskümmend aastat?

Seoses keldrikoristusaktsiooniga jäid mul maal peenrad üle vaatamata. Nüüd süda valutab — nagu oleks lapsed hüljanud. Kas neil ikka on seal meeles, et potiroos tahab rohkem vett? Kas porgand on juba üles tulnud? Kas tomatitel peaks kasvusid näpistama? Mis sai välja veninud dekoratiivkapsastest? Lohutuseks suskasin linnas ka rõdul ühe tomatitaime potti. Näis noh. Kui sellele midagi külge tuleb, oleks  huvitav lasta kuskil laboris raskemetallide sisaldus üle mõõta. Aga vähemasti on — ptüi-ptüi-ptüi — kolivaba.

11 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. e. said, on 31/05/2011 at 22:29

    kui raskmetalle tahad mõõta, anna mulle teada, saab organiseerida :)
    aga muidu – olenevalt sellest, kuskohas ja mis korrusel elad, võib, aga ei pruugi raskmetalle tomatis olla. ma tallinna tomatitega siiski ei riskiks.
    nt nõmme nõgesed ja naadid viskasin ma kevadel raske südamega komposti, kuigi hirmsasti oleks suppi teha tahtnud… aga professionaalne kretinism ei lubanud.

  2. notsu said, on 01/06/2011 at 02:36

    Kas isegi tänapäeva puhtama kütusega sigineb raskemetall taimedesse?

  3. Indigoaalane said, on 01/06/2011 at 08:37

    Parafraseerides klassikuid: linn, kus üks tomat katab su päevase raskemetallide vajaduse…
    Mõtle positiivselt:)

  4. tavainimene said, on 01/06/2011 at 09:59

    Meenub Aleksander Mülleri lugu “Raske vee vihm”. Heavy metal tomatid…

  5. e. said, on 01/06/2011 at 12:08

    notsu, (auto)kütus on vaid üks võimalik raskmetallide (või muude pahade ainete) allikas.

    meil muidu üks kild oli, et muidugi me tegeleme raskmetallidega – meile on alati heavy metal meeldinud.

  6. sol said, on 01/06/2011 at 21:04

    Kas lehtertapp on elu ja tervise juures?

    • tavainimene said, on 02/06/2011 at 08:23

      See selgub homme õhtul.

  7. notsu said, on 02/06/2011 at 00:54

    a kust näiteks Nõmme raskemetallid tulevad?
    Ma tunnen huvi, sest ma elan Tartus suht sarnases kandis – aedadega linnaosa, aga ikkagi linnaosa, ja oh õudust, veidi maad edasi oli vanasti Raadi sõjaväeosa. Samas käinud seal sõjaväeosas hiljem ikka puhastamistööd ja…

  8. e. said, on 02/06/2011 at 10:25

    nojah… naati ja nõgest tglt vist nõmmel ikkagi võiks korjata, kui just päris pärnu mnt või vabaka ääres pole, arvestades, et korjatakse just värsket naati, millel kokkupuude keskkonnaga ikkagi suht väike. aga nt tallinnas paldiski mnt äärse maja rõdul kasvanud tomatit ma ei sööks.

    aedlinnas on allikateks igasugused muud korstnad, väga paljud kütavad nt kivisöega.

    raadil… kui sul on 30 aastat lennukid üle lennanud, siis ilmselt mingi saast ikka kogunenud on. samas – kui sa siiani oled oma aia marju või nõgest söönud ja elus oled, ei juhtu sinuga nüüd enam midagi. eksole. ega need kontsentratsioonid nüüd enam tõuse.

    ja raskmetallide omadus on see, et nad on RASKED, s.t. vajuvad maha, settivad ära ja niisama, heast peast, oluliselt ei liigu.

    aga ega raskmetallid nagu väga suur probleem polegi enam tänapäeval, neile on juba kaua väga palju tähelepanu pööratud ja üldse, pigem muretseks ma igasuguste muude ohtlike ainete pärast.

    ühtlasi vabandan tavainimese kommentaariumi kaaperdamise pärast :)

    • notsu said, on 06/06/2011 at 00:01

      Ega ma Pärnus sündinu, Tallinnas kooliskäinuna täpselt ei teagi, mis trajektoori pidi lennukid lendasid, äkki jääb meie krunt juba kaugemale. Üks asi, mis ma tean, on see, et maja olevat olnud Peetri turu hobusetall ja seepärast meil kasvavadki käsivarre jämedused rabarbrid.

  9. tavainimene said, on 02/06/2011 at 12:10

    See on väga hariv jutt, lase aga tulla. Tahame kuulda ohtlikest ainetest.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: