tavainimene

Tere, palun, tänan

Posted in * by tavainimene on 25/05/2011

Jutt läks juhtumisi taas teemale “eestlased on mühakad” ehk siis kitsid tervitus-, tänu- ja vabandussõnadega. Mul tekkis  sellega seoses üks hüpotees. Kui järvakas, mulk või tartlane bussis kellelegi varbale astub ja vabandamata jätab, siis ei ole põhjuseks mitte jõhkrus ega hoolimatus, vaid ettekujutus, et võõra inimese kõnetamine — isegi vabandamise eesmärgil — on tema füüsilise ja psüühilise ruumi suurem riive kui juhuslik anonüümne müks. Aga tervitamine oleks justkui endale tähelepanu nõudmine. Kus sa, kus sa.

14 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. V.A. said, on 25/05/2011 at 09:34

    Võib nii olla. Sel juhul peab vaikimisi olema eelduseks, et mükse ja vopse ja hoope “saame” paratamatult, ja nimelt “elult”, mitte inimestelt, sest selline “elu” kord juba on – ühesõnaga karm, hoolimatu, ja et üksikisikust ei sõltu siin mitte midagi. Üpris ränk mõttekäik, minu meelest …

  2. tavainimene said, on 25/05/2011 at 10:36

    Aga nii ongi ju. Saksad koorivad seitse nahka, katk luurab metsas, hallad võtavad saagi ära, kivi jääb vankriratta ette, hunt murrab mullika maha. Kui siis keegi võõras mind veel müksab, on see nagu tuul, rahe või kivi, mida võib pärast kodus omade seltsis turvaliselt kiruda. Aga kui see võõras vaatab mulle silma ja ütleb “palun väga vabandust, ega te haiget ei saanud?”, siis ma pean ju kohe kuidagi reageerima, võõras ja ohtlikus keskknnas ennast mobiliseerima, midagi ütlema või tegema — hirmus!

  3. iibis said, on 25/05/2011 at 20:45

    Lisaksin veel viisakusreegli, mis rohkesti leiab kasutust nii kauplustes kui ühistranspordis: ära tüüta ega häiri kaasinimest, paludes võimalust temast mööduda, vaid lükka ta lihtsalt kätega eemale.

    • tavainimene said, on 25/05/2011 at 20:53

      See tuleneb oma gabariitide alahindamisest — mõtled, et lipsad vaikselt ja kergelt läbi, aga selgub, et… :)

  4. ÖöHulkur said, on 25/05/2011 at 21:44

    Kunagist tulli mulle pähä mõtteuit, et viisakus om tegelt energia raiskamine…

  5. sol said, on 25/05/2011 at 23:13

    See peab olema seotud kuidagi geenide ja aju ehituse iseärasustega. Viisakusvormelite esitamine, eriti kui nõutav on veel mingi südamlik-siiras toon, tekitab mulle ajukrambi. Kõnekeskuse krambi. Miimika krambi, nii et naeratus ei tule ka välja.
    Kõige hullem asi maailmas on matustel kaastunde avaldamine. Isegi telefoni teel kaastunde avaldamine on asi, millega mina küll hakkama ei saa.
    Olenemata teooriatest, millega seda viisakuspuuet põhjendada – meiesuguste jaoks on tehtud südamliku teksti ja armsate piltidega kaardikesed, emotikonid ja like-nupp.

  6. tavainimene said, on 26/05/2011 at 17:33

    Kaastunde avaldamine — seda teevad eestlased ju ajalehe kaudu. Minu tuttavad välismaal ei väsi selle üle imestamast.

  7. sol said, on 26/05/2011 at 18:42

    See on eestlastel üks hea komme! Ajalehtedes peaks olema ka tänusõnade, vabanduste, kiituste ja tervituste leheküljed. Siis saavad kõik teada, kui viisakas rahvas me,eestlased, tegelikult oleme.

  8. kaaren said, on 26/05/2011 at 18:53

    Irooniline & meeldivalt kyyniline, aga jälle oi-kui-tõsi.
    Muide, Sol, aeg-ajalt avaldavad inimesed ajalehes tänu. Arstidele nt. Seltskonnakuulsused, höhö, tõrvavad-kiidavad yksteist samuti meedia kaudu.
    Ning kirjaridade kaudu tundeid avaldada on kahtlemata turvaline, jääb ära terve hulk subjektiivseid häirijaid. Hea mõte!

  9. tavainimene said, on 26/05/2011 at 19:25

    Siinkohal vabandan hallis mantlis vanema proua ees, keda ma täna toidupoes oma seljakotiga riivasin, aga kes eemaldus minust nii kiiresti, et ma ei jõudnud talle midagi öelda.

  10. nodsu said, on 27/05/2011 at 04:04

    geenidega seotud? ei usu. Mul oli sellega täpselt sama raske nagu igal teisel eestlasel, aga kui ma pärast pikemat võõrsilelamist tagasi tulin, oli vastupidi raske – ei saanud inimestest, kellega peab kiiresti mingeid asju ajama, viisakusväljendite abil vabaneda, mis tähendas, et tegelikult tuli nendega sisuliselt palju rohkem suhelda kui seal võõral maal (ja ma ei taha ega jaksa igaühega sisuliselt suhelda!). Viisakusväljendid on palju parem barjäär isikliku ruumi ümber kui vaikus, sest viisakusväljendid aitavad isegi müksude vastu, aga vaikus jääb natuke jänni.

    • V.A. said, on 28/05/2011 at 11:00

      Ma mäletan, kui kunagi ühe pika Hollandi perioodi järel, mille jooksul mul oli enam-vähem sisse juurdunud hüüda “sorry” ja “pardon” (hollandlased just nii vabandavad, omakeelselt saab muidugi ka, aga see on tsipa pikk ja pidulik ja tüütuvõitu argipruugiks, nii et seda enamasti ei kasutata) enam-vähem igal juhtumil, kui arvasin endast tüli olevat. Ja ma arvasin endast tüli olevat väga sageli. Ja kuidas ma sain kultuurišoki kohe, kui olin astunud pärast saabumist Tartu linnaliinibussi, et oma kottidega koju sõita.

      Mul polnud paraku piletit, ja vahetusraha ka polnud, oli vist 25 krooni taskus vanast ajast. Küsisin bussijuhilt piletit ja andsin talle oma raha selle kinnituseks. See oli väike lühikestes pükstes ja maikaga, mees, kes, nähes mu 25 krooni, hakkas kisendama mu peale, et miks ma talle väiksemat ei anna ja et mingu ma ka … Kui ütlesin, et mul kahjuks ei ole, kisendas ta: “Nii räägivad kõik!” Ta turtsus veel vihast, ja luges mulle siis ikkagi vahetusraha tagasi – kuid nagu mulle tundus, rõhutatult aeglaselt, et tajuksin elavalt oma tühisust ja tema armulikkust. Tere tulemast koju!

  11. tavainimene said, on 28/05/2011 at 16:59

    Jaa, bussijuhid… Ükskord püüdsin ma Tartus linnaliinibussis juhilt piletit osta kümnekroonisega, mis oli keskelt natuke rebenenud. Sohver läks püha viha täis: “Kussa tuled siukse rahaga tead! Missa tuled mulle siukest raha tead andma! Mine tead vaheta ära omal kusagil see raha!” Ma ehmatasin nii ära, et taganesin trepist alla ja panin ajama. Katkine kümnekas jäigi bussijuhi kätte. Pärast mõtlesin, et ei tohi ikka nii lammas olla. Võiks olla olmekonflikti-sõnasõja kursused, umbes nagu õpetatakse funktsionaalset enesekaitset.

    Nüüd hiljuti lugesin ühest toredast raamatust inglaste argikommete kohta. Kui keegi näiteks järjekorras vahele trügib, siis kõik pööritavad omaette silmi ja pobisevad nina alla, et “tüüpiline” ja “no mõned on ikka tõesti”. Aga kui keegi peaks konkreetselt välja astuma ja nahaali korrale kutsuma, siis pöörduks üldsuse pahameel hoopis tema kui tülitõstja vastu. Kummaline maailm.

  12. Inimese loomine | Läbikäigu K said, on 08/04/2016 at 01:55

    […] sellest natuke ennegi kirjutanud, praegu leidsin ainult omaenda kommentaariumist ja Tavainimese vana postituse alt, aga ma olen neid käomune mujalegi munenud – seda juttu, kuidas viisakus, just see […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: