tavainimene

Survivalism

Posted in * by tavainimene on 28/03/2011

Lugesin Postimehest suure huviga Valdur Mikita maailmalõpuennustusi ja -soovitusi. Ju Jaapani sündmustega seoses kerkivad need teemad jälle päevakorda. Viimane kõrgem laine oli vist paar aastat tagasi seoses nafta kallinemisega, siis arutati ka, et kuhu tuleks punker ehitada ja mis varusid sinna koguda.

Täna püüdsin huvi pärast välja arvutada, et kui palju maad siis üks keskmine perekond vajaks, et endal keskpikas perspektiivis nahk toores hoida. Meie kliimavöötmes kulub eramu kütmiseks väidetavalt aastas 170 kWh energiat ühele ruutmeetrile. Majas üldpinnaga 100 m² kulub aastas küttele 17 MWh energiat. 1 m³ küttepuid annab u 1 MWh energiat, seega aastane vajadus 17 on m³. Eestis on puidu keskmine juurdekasv 5 tm/ha/a. Ühest tihumeetrist saab 1,42 m³ küttepuid, seega, oleks vaja u 12 tm puitu, mille kasvatamiseks on vaja vähemalt 3 ha metsa. Kindluse mõttes pigem rohkem, kui tahta puitu kasutada ka ehituse, remondi ja tarbeesemete jaoks. Ühe inimese toidu tootmiseks on väidetavalt vaja 450-900 m² haritavat maad. Kui võtta keskmiseks 700 m², siis kolmeliikmelise pere puhul teeks see kokku 2100 m² ehk 0,2 hektarit.

Jõudsin juba peaaegu rõõmustama hakata, aga siis turgatas, et minu arvutused näevad arvatavasti kolmeliikmelise pere kohta ette 2 kana, 0,2 kukke ja 0,1 lehma. Jah, ei ole ikka nii lihtne see ellujäämine. Lehma jagamine üheksa naabriga viib ju vältimatult nonde vanade tuntud jamadeni

Pikas perspektiivis tundub postapokalüptiline elukorraldus nii või teisiti küllalt täbar — mõnda aega võib ju tuulikuga endale elektrit keerutada, aga kui viimane lambipirn läbi põleb, siis tuleb ikka peerg pilakusse pista. Aga lühiajalises perspektiivis on kahtlemata lohutav omada kusagil kaevu, keldrit, kartulimaad ja kaasikut.

12 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaaren said, on 28/03/2011 at 16:35

    Aga meie emad-isad ju elasid sellist elu – naturaalmajandus puust riistadega ning käepärastest kohalikest materjalidest ehitet eluase.
    Ylikahtlane, kas 3-liikmeline pere suudab toime tulla 0,1 lehmaga. Muide, tsivilisatsiooni kadudes pole enam ka kontratseptiive ning pered kasvavad imekähku vähemalt 6-liikmelisex, lisanduvad vanurid, kes ei saa enam mingeid yhiskonna pajukeid ning peavad leppima nooremate kostil elamisega & selle eest oma panuse andmisega. Tuleb jälle ka kõrge suremus, lisax kõrgele syndivusele.
    Selline majandusyxus vajab väh 8-10 ha maad & metsa, et eluase vähemalt rahuldavas korras pysix & toitu kõigile jätkux. Ning võimalust väljas tööl v kaupa vahetamas käia, sest ainult l’hinaabritega kaubeldes tekib teatud ressurssidest kiiresti kitsikus & kogukond mandub.

  2. tavainimene said, on 28/03/2011 at 17:09

    Ma hakkasin ise ka mõtlema, et see asi ei klapi. Põllupinna vajaduse arvestus oli pärit mingilt roheliste saidilt, aga ilmselt arvestavad nad tänapäeva keskmise taimetoidulise kontoritöötajaga, mitte rasket füüsilist tööd tegeva põlduriga, kes peab oma maa pealt saama ka villa kehakatete ja naha jalatsite jaoks jms. 15 hektarit oli vist vanasti kehviku- ja keskmikutalu piir?

  3. ieska said, on 28/03/2011 at 18:23

    Metsaga tuli mul ka sama suurusjärku arvutus, maad on Sul tõesti ainult taimetoitlase jagu ja sedagi Mulgimaal :)

  4. tavainimene said, on 28/03/2011 at 18:31

    Noh, väidetavalt võib inimene ellu jääda, toitudes terve aasta vältel ainult põldubadest :)

  5. kaaren said, on 28/03/2011 at 18:42

    aga kes, kuidas ning millise tehnikaga oapõldu harib? töötunnid, tehnikatunnid, töötegija kulud (toit, riietus, eluase & majakraam, seega vahetuskaubax kuluv ubade kogus)
    jne jne. Pole see nii lihtne midagi, et toxid arvutis, sööd ööpäevas 80 g oarooga ning rahvuslik rikkus muudkui kasvab kosmilistes kogustes.

  6. tavainimene said, on 28/03/2011 at 19:39

    No kui tuleb MTML (Meile Tuntud Maailma Lõpp), siis pole arvutiga enam nagunii midagi teha. Võib päevad läbi oapõllul kaevata. Labidaga. Ja öösiti sellesama labidaga oavargaid eemale peksta. Kuni labidas läbi roostetab. Siis tuleb hakata soomaaki otsima.

    Tegelikult ma ei kujuta seda asja üldse ette. Mis tasemele tehnoloogia langus globaalsete võrgustike purunedes pidama jääb? Kui suure piirkonna ja kui suure hulga inimeste koordineeritud pingutusi on vaja selleks, et toota vasktraati, aspiriini, lambipirne, trükipresse, raadioaparaate jne?

    • Juta said, on 28/03/2011 at 21:38

      Otsa saavad ka antibiootikumid, vererõhurohud ja muu meditsiiniline kraam. Ei mingeid laserlõikusi ega kompuutertomograafiat. Sünnitamisega ehk saadakse siiski veel hakkama. Küsimus on jah, et kui kaugele tagasilangus tuleb, kas tööstusrevolutsiooni algusse või siis kiviaega.

  7. notsu said, on 29/03/2011 at 00:08

    Iibe kohta niipalju, et päris nii ikka ei ole, et juurdekasv ainult kontratseptiivide taga kinni oleks. See oli vist eel-eelviimases National Geographicus (rahvastiku erinumbris), kus meenutati, et sündivus langes kõrgklassi hulgas juba 18. sajandil, ilma et neil oleks mingeid asjalikke kontratseptiive olnud ja olukorras, kus seksiti suht promiskuiteetselt – tähendab, iibele sai päris suurt mõju avaldada juba kõigest sellega, et kombineeriti Vatikani ruletti coitus interruptusega. Selleks, et seda tehtaks oli vaja mentaliteedi muutumist, st et seksist ei pea tingimata lapsi tulema. Ja ilma mentaliteedi muutumiseta pole ka kontratseptiividest abi, sest ükski korralik mees sellist alandavat asja nagu kondoom lihtsalt ei kasuta ja ükski naine ei saa endale mittesünnitamist lubada, sest mees jätab muidu maha.

  8. kaaren said, on 30/03/2011 at 09:05

    Notsu, kõrgklass ei ole oma suhtumiste, käitumispraktika jm suhtes võrreldav mei praeguse laia rahvamassi eluviisiga. Vanasti töötav naine synnitas peaaegu igal aastal, sest lihtsalt läx nii, praegu ta võtab kontrac., et jõuax paremini tööd teha. Muud vigurid on neile, kellel jääb veel aega & jõudu öösel igasugu asju teha;) selmet järgmisex orjapäevax välja magada…
    Notsu, ma saan aru, et Sulle on oluline just minuga vaielda, see on ka varasemates teemades silma torganud. Kas Sa soovixid sellest pikemalt rääkida;)? Sinu enda plogi, seisukohad ning väljenduslaad on mulle sympaatsed.

  9. nodsu said, on 31/03/2011 at 02:14

    Ei, mul ei olnud praeguseks meeleski, et see sinu kommentaar oli, kust iibeteema sisse tuli, ainult teema oli meeles.

    Kas vanasti ei olnud töötaval kihil ka vaja palju sünnitada, sest suremus oli sedavõrd suur, et muidu polekski lapsi järele jäänud? st uus laps polnud tingimata avarii? Põlluharijatel ja industriaalühiskonnas lisandus veel see faktor, et lapse sai üsna varakult põllu- või vabrikutöö peale panna teenima.

    Küttidel-korilastel olevat sündimus märksa madalam kui põlluharijatel. Kuigi jah, oma vahenditega nad rahvastikku kasvamast päris hoida ei suutnud, kasvas küll aeglaselt, aga kasvas. Aga tradits. põlluharijatel on ju sellised tüüpilised korilasmeetodid nagu penetratsioonita seks patuseks kuulutatud. Siit kooruks nüüd nagu mingi väga marksistlik iva välja, et moraalinormid kujunevad ühiskondlike vajaduste järgi – korilasel on vaja, et rahvast oleks vähe, järelikult on rasedusest hoidumine väärikas ja õige; põlluharijal on vaja kiiresti sigida, et oleks töökäsi, ja ühtlasi, et meid oleks rohkem kui naaberpõlluharijaid, siis saab naabrid maha lüüa ja nende põllud ära võtta; järelikult on paljunemisest hoidumine patt.

    • nodsu said, on 31/03/2011 at 02:20

      PS: “Lakkamatute tapluste” raamatus kirjutati keskaja ühiskonnakihtide paljunemisest sellist huvitavat juttu, et tollal paljunes kõrgklass märksa paremini kui alamklass. Kõrgkihil oli tarvis pärijaid toota (ja teatava varuga, sest nad ju teadsid, et osa lapsi sureb enne täiskasvanuks saamist ära), alamkihil oli liiga vähe ressurssi, et järglasi ära toita, seega olid nad ettevaatlikumad ja kohati olid nad lihtsalt liiga halvas toitumuses, et üldse või arvestataval hulgal lapsi saada. Jutt käis selles peatükis sellest, kuidas kihistunud ühiskonnas on paljunemisvõimalused ebavõrdsed.

  10. tavainimene said, on 04/04/2011 at 16:12

    Ei ole muidugi teada, kas ja missugused ühiskonnakihid Järgmisel Pimedal Ajastul tekivad. Mentaliteedist rääkimata. Kas hakatakse kibekähku lapsi juurde treima, et nad maast-madalast oapõllule kupatada, või leitakse, et ei taha sellesse hädaorgu oma lapsi.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: