tavainimene

Keelte keetmine

Posted in * by tavainimene on 26/02/2011

Kuumimaks otsingufraasiks on kerkinud “sink sale proo”, ilmselt selle valimismälumängu tõttu. Mina mäletan küll justkui juba keskkoolist, et see on moonutus sõnadest singt’s alle froh. Ja veidi hiljem sain teada, et Lõuna-Eesti unelaulu refrääni “villakombali” tähendab vive la compagnie.

Mitu korda olen mõelnud, et arusaamatu “Klopandi” sõnad võivad olla samamoodi tulnud rootsi keelest. Kloppande võiks ju tähendada umbes midagi nagu klobinal, kontsaklõbinal või kabjaplaginal. “Soojääru jännadi” — esimene sõna kõlab natuke nagu så gärna. Aga nüüd lugesin, et Muhu legendi järgi on tegu ikka puhta väljamõeldisega. Nimelt olevat sealseid naisi kadedaks teinud saare mehed, kes merereisidelt tulles võõrast keelt omavahelise salakeelena pruukisid. Naised olid siis omale ka nii-öelda võõrkeelse laulu välja mõelnud. Kolivink, kolivink.

Omaloomingulised võõrkeeled tuletavad meelde, et kui ma käisin esimeses klassis, siis oli ühel tüdrukul umbes niisugune veider liisusalm:

“Enni penni riki faki
urba turba sitsi bläki
djaa djaa krasna djaa
pats!”

Ütle veel, et pea pole prügikast.

8 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Sehkendaja said, on 28/02/2011 at 12:05

    Mingi mäng oli vanasti, kus kahel pool seisis lasterivi ja hüüti mingeid mõttetuid fraase ja lõpuks telliti üks vastasrivist enda rivist läbi jooksma sõnadega “Jaa tavaarištš, jaa tavaarištš”. Enne oli midagi Alimpampaa, otšjom sjuda – kõlab ka, et eesti lapsed vene keeles, aga midagi oleks nagu kaduma läinud.

  2. tavainimene said, on 28/02/2011 at 12:59

    Alimpampaa on ilmselt kohalik versioon Ali-Babast.

    • Morgie said, on 02/03/2011 at 15:46

      meil hüütigi just Ali-Baba.

  3. notsu said, on 28/02/2011 at 17:30

    Meil oli üks plaksumäng, mille tekst oli umbes “eme mari tšu flore, emeri, emera, tšiki tango, tšiki tango, one, too, three”.

  4. tavainimene said, on 28/02/2011 at 21:20

    Jaa! Mäletan ka, kuigi natuke teistsuguste sõnadega. Oi aegu ammuseid…

    Vt ka siit

  5. meretuul said, on 02/03/2011 at 11:24

    Mulle tundub, et see omamõeldud keelte pruukimine on üks osa lapseks olemisest. Mäletan, et omal ajal sai õega küll sellises oma keeles suheldud ja seda mingil moel isegi väga nauditud, aga meie vanemad nimetasid seda pudikeeleks ja arvasid, et 8-9 aasstastel ei sobi enam niimoodi narritada…

    Nüüd kuulen, et kui minu 7-a tirts omaette jääb ja ennast unustab, on samasugune oma keel tal kerge mängu tulema. Mina teda keelama ei hakka, ju seegi on osa lapse arengust .

  6. sol said, on 02/03/2011 at 12:09

    Baltisakslased ei jõudnud omal ajal ära naerda eesti neide, kes lauldes iga rea vahele korrutasid täiesti mõttetut fraasi : “Kaske, kaasike!” Setu lauludesüteldakse “tees-tellu” või “tees-telki”.
    Rahvalauludes on palju selliseid pealtnäha tähenduseta sõnu. Kust me teame, mida see kaske-kaasike ikkagi tähendab?

  7. notsu said, on 03/03/2011 at 02:04

    Väljamõeldud keeles suhelda saab ka täiskasvanud peast ja väljamõeldud keele materjalina saab kasutada täiesti olemasolevaid keeli, millest aru ei saa – näiteks suhtlesime täditütrega paar aastat tagasi enam-vähem päev otsa ühe türgikeelse luuletuse baasil, edastades selle sõnavaraga kõikvõimalikku infot (see võiks olla jälle vihje sinna auku, et semantilised kolmnurgad on jama ja kui reaalse maailma referendid on käepärast, ei ole keelt õieti vajagi).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: