tavainimene

Kolm miinus

Posted in * by tavainimene on 17/02/2011

enamik inimesi
enamik inimesi
enamik inimesi
enamik inimesi

Kas jääb ükskord meelde või ei jää? Täiesti lootusetu olen.

11 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. batteryrecharged said, on 19/02/2011 at 21:43

    Pealekauba on ka veaohtlik “eelmisel nädalal”, ehk “käisin eelmisel nädalal koolis”, mitte “käisin eelmine nädal koolis”. Haha, mu emakeeleõpetaja on nagu keelepolitsei, sellised asjad on nii pähe kulunud juba :D

  2. tafkav said, on 20/02/2011 at 18:45

    Ma pole küll filoloog ega midagi, aga enamik inimestest kõlab kah õigesti. Et nagu seda loogikat pidi, et enamik on osa ja osa millest…

  3. tavainimene said, on 21/02/2011 at 07:19

    “enamik inimesi” – 599 000 guuglit
    “enamus inimesi” – 198 000
    “enamik inimestest” – 32 900
    “enamus inimestest” – 15 900

  4. tafkav said, on 21/02/2011 at 12:09

    Vaatasin vahepeal EKI Keeleabist kah, enamik inimestest on täitsa korrektne, mis sest, et korpuses see kõige levinum pole (otsinguga “enamik” sealt leitud vasted):

    Kas õige on „enamikule inimestele” või „enamikele inimestele”? – Sõna enamik jääb ainsusesse: enamikule inimestele, sobib ka enamikule inimestest.

    Sõna enamik kasutatakse ainult ainsuses: õige on enamikus piirkondades, ent ei ole õige „enamikes piirkondades”.

    Õige on enamik inimesi, mitte „enamus inimesi”.

    Võib kirjutada kas enamik ajast või enamik aega (mitte „enamus ajast”).

    Ei ole õige kirjutada „valdav enamik”, õige on enamik.

    Võib kirjutada enamikus riikides (mitte „enamikes riikides”).

  5. tavainimene said, on 21/02/2011 at 16:13

    Minu peas kipuvad “enamik” ja “enamus” kogu aeg servapidi kokku sulama, umbes nii, et enamus on >50% ja enamik on >80%. Ja siis on veel “rõhuv enamus/enamik” ja “absoluutne enamus/enamik” :)

  6. tafkav said, on 21/02/2011 at 20:43

    Meil emakeeleõpetaja rääkis, et enamik on osa, seega üldjuhul käib koos selle sõnaga, mille kohta ta käib. Enamus olla aga “iseseisev” asi, millele pole lisa vaja… Eks sellepärast ma alati käänan ka seda enamikuga koos olevat sõna seestütlevasse, sest mo loogika sedapidi jookseb.

  7. p-karu said, on 22/02/2011 at 18:13

    Ma leidsin käsiraamatust just nii nukra märkuse selle kohta: “Märkus. Hulgasõna enamik ‘suurem osa’ asemel kasutatakse tihtipeale tema paronüümi enamus, mille tegelik tähendus on ‘arvuline ülekaal’. Karta on, et nende sõnade kasutust ei õnnestu enam kaua lahus hoida, kuid teadlikum keelekasutaja võiks seda vähemalt üritada.” Mõtlesin selle poisikese peale, kes näppu tammis hoidis: samamoodi seisab mõni kangelaslik keelekasutaja veel enamust eelistaval enamusel tee peal ees, aga kauaks – tulvaveed on tulekul.

  8. tavainimene said, on 22/02/2011 at 21:12

    Helde aeg, mind tabas nüüd tõeline süümeatakk.

  9. nodsu said, on 23/02/2011 at 19:55

    Ma ütleks, et sõnaloome käigus paronüümide tekitamine sama hea kui viitsütikuga pommi käimapanek. Kas keegi teab, mis järjekorras “enamik” ja “enamus” eesti keelde tulid? Kõige asjalikum info, mis ma praegu leidsin, oli murdesõnastiku “enamuse” kaart, “enamik” sealt märksõnana üldse puudus. Äkki ongi nii, et murretes kasutati “enamuse” variante rahulikult mõlemas tähenduses (lõppude lõpuks, kui kaua eesti keeles on üldse “enamuse” praegust tähendust vaja läinud?), aga siis tekkis mõnel keeleuuendajal õudne kihk täpsemaid termineid teha ja nii oli kohe hädasti tarvis lisada paronüümina “enamik”?

    Samuti tundub murdesõnastiku põhjal, et “õieti” ja “õigesti” tähendused ujuvad murretes üsna samas piirkonnas. Kui nüüd kirjakeele normeerimisel tundus kellelegi hirmus hea mõte “õieti” ja “õigesti” tähendused lahku lüüa, siis oli see, et inimesed hakkavad nende kasutamisel edaspidi vigu tegema, juba sisse programmeeritud.

    Sulev Iva muigas kunagi selle üle, kuidas kahest lõunaeesti sünonüümist “iherus” ja “hõrnas” on kirjakeeles tehtud kaks eri terminit.

  10. nodsu said, on 23/02/2011 at 19:55

    (“Sama piirkonna” all pean silmas tähendusi, mitte geogr. asukohta.)

  11. nodsu said, on 23/02/2011 at 19:58

    Mis ma tahtsin eelmise jutuga öelda – minu arust on “enamiku” ja “enamuse” vahelise vahetegemise sõda palju ebavajalikum ja lootusetum kui “enamike” vastane sõda (see mitmus on seal tõepoolest mõttetu ja kui ta sellises kohas peale tungib, siis läheb see juba keele struktuuri kallale).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: