tavainimene

“Kirjad Inglile”

Posted in * by tavainimene on 13/02/2011

Käisin vaatasin “Kirjad Inglile” ära. Võtsin enne pikalt hoogu, nagu valmistudes hambaarstile minekuks. Minu hambaarst on nimelt vana kooliga ja tuimastust ei kasuta: “Kui ma ei saa aru, millal sul valus on, siis ma ei tea, kas ma teen õiget asja.” Noh, Keedus on ilmselt temaga koos lasteaias käinud või midagi.

Ega minu arvamus eelarvamusest palju ei erine. Mulle ei meeldi seda sorti filmid. Mu arust on see järjekordne kunstiline overkill. Mulle meeldib, kui erilist ja olulist sõnumit annavad edasi tavalised tegelased ja olukorrad, mitte üleskruvitud pentsikused. Elu kaduvuse kurbust võib leida tavalisest kesklinnakorterist, selleks ei ole vaja konstruida fantaasiaid stiilis “varvastega mängiv kätetu pianist ja baltisakslasest vivisektsionist sõlmivad mahajäetud uraanikaevanduses new-age abielu pidalitõbise kitsega ja reisivad varastatud dresiiniga läbi mandri, et näha viimast korda ookeani”. Nagu keegi tegelane kuskil romaanis seletas: kui näitleja hullumeelset mängides jampsib ja tuigub ringi, õled juustes, siis pole see üldse nii õudne kui meeldivate kommetega väike vanadaam, kes kummardub sinu poole ja küsib lahkelt: “Kas see on teie vaene lapsuke, kes on maetud sinna kamina taha?”

Aga ideeliselt? Noh, nagu ma ütlesin — Lääs on gangreenist haaratud jäse, mis tuleb organismi ellujäämise huvides amputeerida nii kiiresti kui võimalik. Süüdi on peamiselt naised, sest neile Looduse või Jumala poolt antud missioon on olla elu alalhoidjad ja edasi kandjad, et meestel oleks, mille nimel oma võitlusi võidelda. Aga kui naised mõtlevad juba abielludes lahutusele, muutuvad Sentadest Zendadeks, müüvad maa paksudele välismaalastele, ehitavad haigla ümber nudistide laagriks, loevad ennast raamatutest lolliks, asendavad mehed spermapankadega, muudavad kunsti palaganiks, suitsetavad ja joovad rasedana ning tagatipuks tükivad sõtta — mis on sellise ingliteta hooramaailma olemasolu õigustus?

Kui säärane deklaratsioon tekitab inimeses trotsliku soovi leida enda ümbert midagi head ja positiivset — girls in white dresses with blue satin sashes, snowflakes that stay on my nose and eyelashes — noh, loodame väga. Destruktiivset alternatiivi ma parem ei hakka  kirjeldama. (Halvad ideed ja halvad kemikaalid.)

Sirvisin eile maal just “Eesti mälu” sarjas ilmunud von Stackelbergi mälestusi. Tema oli ka üks mees, kes labast kodanlikku mammonateenimist väga põlastas ning otsis suurt ühiskasulist ideed, millele ennast pühendada. Pärast mitmeid ebaedukaid katseid leidis ta selle idee lõpuks natside juures. Need puhtad ja üllad ideeinimesed kipuvad pahatihti ümbrusele ohtlikud olema. Ergava kõrbepäikse all kasvanud Safia läheb hävituse teele samamoodi nagu niiskes põhjamaises mülkas vindujad.

Jah, vali milline tee tahad, tuli või vesi — lõpeb kõik ikka nutuga. Film algab Platoni lausega, et kui pole Üht, siis pole midagi. Ja lõpuks tuleb välja, et see Üks, mis meil on ühine — see ongi nutt. Alguses ja otsas, sünni ja surma juures.  Inimese nutt, kui inglitest on jäänud vaid illusioonid ja mälestused või kipsist figuurid, kes meid häirimatu naeratusega kuskilt lae alt seiravad.

5 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Indigoaalane said, on 14/02/2011 at 12:11

    Sa oled super!!!:D (mitu korda ma seda juba öelnud olen).
    Ma olen naerust kõveras, ja äkki lähen isegi seda filmi vaatama…..:)

  2. tavainimene said, on 15/02/2011 at 19:56

    Tänan väga. Aga igaks juhuks hoiatan, et ega filmis küll väga palju naerda ei pruugi saada. Hmm. Oleneb muidugi. Tegelikult oleks seda vist isegi võimalik teatud sorti satiirilis-groteskse komöödiana vaadata.

  3. Inga said, on 15/02/2011 at 22:21

    olen tavainimesega täisti nõus. käisin seda filmi just vaatamas ja pean tõdema, et see on tõepoolest täielik perfomance. või siis perfomance-ite kogum.
    karjumist ja naljakaid seiku tuleb ette.
    inidoaalane- kui lähed eelarvamusteta, siis saad naerda küll.
    eritl naljakas oli, kui inimesed tühja basseini hüpama hakkasid või misngis suvalises rändteatris keegi õhupalle täis laskis ja need paguga lõhki lendasid ja rase naine selle peale karjatas, mis kordus ikka ja jälle—-afanistaanist isa matustele tulnud inimene traktoriga mööda jõge matusele sõidutati ja nö. kirikusse jõudes kaamera otse näkku suunatakse ja meesingel lae all kiigub….ohhhh.
    tegelt on see traikoomiline film.
    aga perfomanc-id olid iseenesest vaimukad ja vaikelu kaadrid lummavad…üksik viiuldaja rannas, kaminasaali puuviljadega kaetud laud…kunsti on küll ja küll :D

  4. poliitiliselt korreknte printsess said, on 16/02/2011 at 08:21

    Käisin ka vaatamas. Kuna just enne olin end hilinenult kurssi viinud “Püha Tõnu kiusamisega”, võttis kuju täiesti selge eesti filmi prototüüp. Ängistatud peategelane – check. Isa matused – check. Pikad merepanoraamid – check. Religioossed vihjed ja nimemaagia – check. Põlastus tänapäeva Lääne elu vastu üldiselt – check. Eneseirooniline kõrgkultuurimõnitamine – check. Hüsteerias Tiina Tauraite – check. Ja nii edasi. Eks tuleb harjuda.

  5. tavainimene said, on 16/02/2011 at 11:33

    Jah, mis värk nende isa matustega on?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: