tavainimene

Klass

Posted in * by tavainimene on 27/01/2011

Hanrahan kirjutas väikekodanlusest. Mina loen juhtumisi just ühe Briti antropoloogi raamatut inglaste tavadest, kus väga suur osa on pühendatud klassierinevustele. (Täitsa põnev lugemine, ainult et Londonisse turismireisile ei julge ma nüüd enam elu sees sõita, kujutades ette, milliseid jubedaid seltskondlikke fopaasid ma seal ühest tükist teeksin.)

Klass, niisiis, ei seisne mitte inimese jõukuses, vaid päritolus, kasvatuses, keelepruugis, maitses ja kommetes. Võib elada puruvaesena ja kuuluda kõrgklassi, võib elada vägevas villas ja omada miljonit pangaarvel ning olla ikka töölisklass. Lisaks iseloomulikule hääldusele on olemas teatud sõnad, mille kasutamine näitab inimese klassikuuluvust. Veelahe läheb keskmise ja kõrgema keskklassi vahelt — viimane kõneleb sarnaselt kõrgklassiga, keskmine ja madalam keskklass seevastu sarnaneb töölisklassiga. Kui kõrgematel klassidel on sorry, napkin, loo ja sofa, siis madalamatel on pardon, serviette, toilet ja couch.

Alamate klasside kodudes on põrandal vaipkate, ülematel klassidel on laudpõrandal kulunud pärsia vaibad. Keskklassi kodud on klanitud, ülemklassi omad mitte. Keskklassi aed on sätitud ja ilus, kõrgklassi aed on näiliselt hooletult looduslik. Alamate klasside elutoa tähtsaim objekt on suur televiisor. Kõrgklassil on televiisor teises elutoas. Ainult keskklass kasutab joogiklaasialuseid. Keskklassi kodu tualettruum on sisustatud kokkusobivates värvides, kõrgklassil on lihtsalt valge. Keskklassil on võimsad nahksohvad ja uhked mööblikomplektid, kõrgklassil eklektilised üksikesemed, mis pole ostetud, vaid päritud. Kõrgemad klassid külas käies ei kiida ega kommenteeri üldse kodusisustust. Ainult madalamad klassid paigutavad elutoas aukohale oma diplomid, karikad, trofeed ja fotod endast koos kuulsate isikutega. Ainult madalamate klasside majadel on satelliittelevisiooni antenn. Kõrgemad klassid ei sõida autodega, mis jätavad ärimehe (Mercedes) või müügimehe (Ford Mondeo) mulje. Keskklasside autod on puhtad, töölisklassil ja kõrgklassil tihti räpasevõitu ja koerakarvu täis. Kõrgklass eelistab Mandri-Euroopa autosid või Land Rovereid, madalamad klassid Jaapani ja Ameerika autosid. Lõhnakuused on ainult töölisklassi ja madalama keskklassi autodes. Kõrgema klassi riietus ja välimus ei tohi jätta muljet, et nendega on vaeva nähtud. Ja nõnda edasi.

Eestis on asi väheke lihtsam. Kakssada aastat tagasi olid meist absoluutse enamuse esivanemad pärisorjadest talupojad. Just siis, kui mingit sorti klassivahed hakkasid välja kujunema, tuli peale nõukogude võim ja lõi jälle kõik uppi. Siis tuli taasiseseisvumine ja jälle said mõned esimesed viimasteks ja vastupidi.

Aga ikkagi. Kui ma ENSVs koolis käisin, teadsid kõik, missugused on “paremad perekonnad” ja missugused on tavalised. Vahe tegi sisse mingi keerukas kombinatsioon päritolust, haridusest, ametikohast, sissetulekust ja elustiilist. No mõnes peres ei ostetud valmisriideid, vaid telliti kõik rätsepa ja õmbleja käest. Ja nende vanaemad käisid proua selle või tolle juures kohvitamas. Vahel (näiteks hiljaaegu Krossi ja Jõerüüti lugedes) ma ikka mõtlen selle peale, et minu esivanemate seas ei ole olnud mitte ühtki prouat. Olid ehk heal juhul perenaised ja seegi oli kaupmeeste kasutatav meelitav viisakustiitel. Huvitav, mis suunas need protsessid praegu käivad — kas klassid settivad või segunevad, kas vahed teravnevad või hägustuvad?

P.S. Mis puutub väikekodanlikku esteetikasse, siis oli selles inglaste-raamatus tore detail. Üks kõrgema keskklassi majaomanik paigutas oma eesaeda kipsist päkapiku. Kui antropoloog sellele tähelepanu juhtis, teatas omanik, et “see pole aiapäkapikk, see on nali nende inimeste pihta, kes tõemeeli panevad oma aeda päkapikke”.

31 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaarnake said, on 27/01/2011 at 09:08

    Võix lyhidalt kokku võtta nii – kõrgklassil on põlvkondadega välja kujunenud vajadus ennast sisemiselt vormis hoida, vaimu harida-arendada või nii. Need, kellel jälle va sisu pole, rõhuvad kallitele riietele & asjade näitamisele, st tarbimisele.
    Praegu, kui haridus on demokraatlikult väga paljudele kättesaadav, ei määra feodaalajal nälja ja yxikute kätte kogutud ressursside tingimustes tekkinud seisuste kombed rohkem kui väidetavate seisuseomanike enesetunnet. Paljud vaesed on mitte varalt ja sissetulekutelt, vaid peast vaesed, ning krohvija tytrest võib saada dekaan. Mis on minu silmis kõrgem tiitel kui edukas kinnisvaraärikas.
    Muide, terav mõistus & pidev teadmis/haridusjanu on geneetiliselt edasikanduv eeldus, varade & kommetega võib mängida.

  2. kaarnake said, on 27/01/2011 at 09:24

    Aga kas lugupeetud autor tunneb ennast ka mingi klassi esindajana või on aastatepikkuse teadusetegemise käigus seisusetunne kaotsi läinud?
    Mulle tunduvad taolised uurimused ja nende tegijad ikka väheke elitaristlikud, ikka väixe egokergitava kõrvalmekiga, kuna tegelik, sisuline eelis vanadel päritud seisustel puudub. Ainult synnitunnistus Kuulsa Nimega, ole sa kasvõi mudalaisk & saabasloll.
    Näe, ma ka elitariseerin ning egotrippan, kuna oskan pikki lauseid kirjutada:)

  3. Indigoaalane said, on 27/01/2011 at 09:43

    Kirjapandu põhjal võiks tegelikult üldistada, et keskklass elab nii, et oleks mugav ja kõrgklass nii, et teistele näiks, et neil on mugav.
    (aga mis mina matsiplika sest tean:))
    Eesti osas ma arvan, et klassid on tekkimas küll, aga ilmselt on seal taga keerulisem loogika, kui vanadel aegadel. Kindlasti annab raha ja haridus ka tänapäeval paremad võimalused, iseasi, et kui oled a la Mark Zuckerberg, siis vaevalt et hoolid valgest peldikust ja lohakalt hooletust aiast jne. Väärtused ja staatuse näitajad, ma usun, on ajas muutunud.

  4. p-karu said, on 27/01/2011 at 16:01

    Lugupeetud autor on veel kuulsama antropoloogi järeltulija, nii et midagi siis kandus küll.

  5. nodsu said, on 27/01/2011 at 17:12

    Ma kahtlustan tglt, et aeg, kus klass ei seisne enam jõukuses, vaid “päritolus, kasvatuses, keelepruugis, maitses ja kommetes”, on üleminekuaeg – kas ühiskonnale, kus klasse ei ole, või ühiskonnale, kus neid klasse uuesti defineerib jõukus. Kui Euroopa klassid alguses kujunesid, oli ju kenasti selge, et üks on palvetajate, üks sõdijate ja üks põlluharijate klass, ja et üldiselt on kõige rikkamad neist sõdijad, sest oma jõukusele aluse panemise ajal on nad endale suure tüki maad ära krahmanud ja võtavad selle kasutamise eest nüüd maksu. See, kui mingid linnaelanikud, kellest arenes kodanlus, muutusid piisavalt arvukaks, et olla tähtsad, lõi juba korraliku klassiühiskonna pildi segamini.

  6. nodsu said, on 27/01/2011 at 17:13

    ja Eliase jutu järgi on peen kasvatus, keelepruuk jne just aadli ja kodanluse vahelise võidurelvastumise tulemus, kui aadel ei saa enam olla tähtis paljalt sellepärast, et tal on võim ja rikkus – sest kodanlusel on juba sama palju võimu ja rikkust.

  7. iibis said, on 27/01/2011 at 21:15

    Mulle hirmsasti meeldis see aiapäkapiku näide. Kord, no kusagil üheksakümnendate teisel poolel, kui nimi Kevin muutus hästi populaarseks (ja samas hästi sildistavaks),võtsid mu tuttavad kassi ning arutlesid tõsimeeli, et äkki panna kassile nimeks Kevin. Põhjendus oleks olnud umbes analoogiline selle aiapäkapiku aeda paigutamisega. (Lõpuks nad siiski leidsid, et vaene loom pole sellist suhtumist millegagi ära teeninud.)

    Nimed on üldse parasjagu sildistavad ja tekitavad – mõnikord ka teadvustamata – eelarvamusi.

    • tavainimene said, on 29/01/2011 at 20:43

      Inglastel on ka Kevin selline… aiapäkapiku-nimi.

  8. tavainimene said, on 27/01/2011 at 21:36

    Aga mis need Eesti kõrgklassi tunnused ikkagi olla võiksid? Neljandat põlve kõrgharidusega ja elavad majas, mis kuulus nende perekonnale enne 1918. aastat?

  9. kaarnake said, on 27/01/2011 at 21:51

    Ja siis on veel 1 uusseisus: seltskonnategelased & meediastaarid, sh näitlejad-lauljad Kõik sõubiznize teenistuses, neid taastoodab masside madal uudishimu. Vrdl neid gladiaatorite vm showorjadega, kes ka staarina jäid ikka orjax.
    Praeguses majandusseisus võib igayx õppida keeli-kombeid & omandada maneere, milliseid aga hing ihkab. Aga q fossiilkytuste-pidu lõpeb, siis on ilmselt feodaalyhiskond tagasi oma tugevamaõiguse ning nõrgemate allumishimuga.

  10. tavainimene said, on 27/01/2011 at 21:51

    Ja kui tavaline see tegelikult on, et krohvija tütrest saab dekaan?

  11. nodsu said, on 28/01/2011 at 02:51

    Mulle tuli hoopis Commodus meelde, kes mängis gladiaatorit, samas oma seisuslikke privileege minetamata.

  12. Punane Hanrahan said, on 28/01/2011 at 07:45

    Kaarnake, mde inglise keeleruumis tehakse selget vahet “celebrity” & “stari” vahel. Lühidalt öeldes, “Celebrity” on lihtsalt kuulus, “Staril” on mingi sisu ka taga. Meil siin Eestis kipuvad pigem “celebrityd” valitsema, ehkki näit. Jaan Tätte on kahtlemata staar – tema tõepoolest laulab & näitleb, või õieti on minevikus edukalt näidelnud, tema ainus funktsioon pole oma isiku edukas esitlemine, mis on “celebrity” defineeriv tunnus.

  13. tavainimene said, on 28/01/2011 at 11:21

    Inglise keeles on veel tore uudissõna nonebrity :)

    • Punane Hanrahan said, on 28/01/2011 at 11:35

      Celebrityl & nonebrityl on enamasti küll üsna raske vahet teha:)

      Siis on veel “starlet” ehk “täheke”. Ma olen aru saanud niimoodi, et “starlet” on tglne, kellest vb kunagi “star” saada, kui külm & kollane ajakirjandus enne jaanipäeva ära’i võta.

  14. kaarnake said, on 28/01/2011 at 18:57

    lihtrahva perest haridusasutust juhtima, ex ta ole ketserlus jah.
    aga kas kõik töölised on lollid & passiivsed? kas kultuursus e vastuvõtlikkus teadmistele & teatud sotsiaalsétele võimetele käib rangelt vere kaudu?
    stigmatism, ei muud.
    ma pooldan kõigile võimaluse e alushariduse andmist ning päritolule vaatamata paremate toetamist. praegu on minu arvates liiga palju omade-jopede-akadeemiaid, kus isad-pojad yxteist õpetavad ning kraade jagavad. loodetavalt uuema aja stipid jm võimalused annavad ka nö lihtrahvale võimalusi.
    kahjux elan kohas, kus isegi vallaametnikega vesteldes kumab läbi pessimism ja halb hinnang oma rahva vaimuvirkuse kohta, kirsix kypsisel piirkonnakonstaabli hirmu- & õuduse jutud lastekasvatuse erijuhtumite kohta. kuipalju hukkunud andeid!
    elukohast tulenevalt (& vaimulaiskusest) ei koti mind kolletav meedia. Muidugi meeldiv teada, et toladel on peente nimetustega alaliigid, irw. A see kõik on kuskil kõrgel ja kaugel.

    • tavainimene said, on 29/01/2011 at 18:00

      Ma arvan, et tippandekad löövad ehk ikka läbi. Keskmisi mõjutab ehk kasvukeskkond rohkem — et millest vanemad omavahel õhtusöögilauas vestlesid, kas Tšehhovist ja Fellinist või Võsa-Petsist.

    • tavainimene said, on 29/01/2011 at 18:05

      Või tegelikult, ma ei tea. Ma võtan oma sõnad tagasi. See asi on ikka keerulisem.

    • tavainimene said, on 29/01/2011 at 18:15

      Mina ju pooldan ka võimalikult suurt sotsiaalset mobiilsust. Aga ma ei saa aru, mis suunas need protsessid praegu kulgevad. Kas haridusvõimalused, internet ja sotsiaalsed võrgustikud teevad kõik võimalikuks? Või tõmbab sotsiaalne gravitatsioon ülespoole ikka neid, kes on keskkoolipäevil kallites suusakuurortides lattet rüübates isiklikult kohtunud?

  15. sol said, on 29/01/2011 at 00:32

    Mina veetsin oma nõukogude lapsepõlve kohas, kus paremaid perekondi ehk mingit põlisintelligentsi ei olnudki. Aga ma saan aru, mida sa mõtled. Kui lugeda Kerttu Soansi lasteraamatuid (Olivia ja Sirel), siis neis on see eesti “aadlisse” kuulujate lapsepõlv väikeste vihjete ja pisiasjade abil edasi antud.
    – Ema katab külalistele lauda ja võtab kapist vanaema laudlina ja hõbelusikad. Koduseks õhtusöögiks riietutakse ümber. Pühapäeva hommikul läheb Laps koos Emaga sümfooniakontserdile, seljas pikk sametkleit ja vanaema kingitud pisike hõbesõlg. –

    Õnneks ei ole meil Eestis mingit pürjeliühiskonda ja niipea ei teki ka, ma loodan. Krohvija tütrest võib ikka veel dekaan saada, peaministri õde võib olla säästuka kassapidaja, sa ise oled kõrge riigiametnikuga ühes klassis käinud. See on haruldane, aga võimalik.
    Minu isiklikud kokkupuutumised põlisintelligentsiga on mulle õpetanud, et inimese intelligentsi-ja haridustasemel ning tema eetilistel tõekspidamistel ei ole tegelikult seost.
    See tähendab, et ka väga heast suguvõsast pärit mitme kõrgharidusega inimesed võivad olla matsid ja mölakad nagu nende põhihariduseta mõttekaaslased kusagil Kapakohila bussijaamas.

  16. sol said, on 29/01/2011 at 00:43

    Isiklikult mulle teeb muret hoopis asjaolu, et meil ei ole enam proletariaati. Eestis nagunii, aga mujal Lääne kultuuriruumis ei ole ka enam töölisi, tootvat proletariaati kui sellist.
    Tänapäeva proletariaat ehk siis väheharitud lihttööd tegevad kodanikud ei tegele enam tootmisega. Nad on nüüd teenindajad. Müüjad, koristajad, remondimehed, postiljonid,hooldajad,klienditeenindajad jne. Olla teenindaja on midagi muud, kui olla tootja. Teenindaja kannab naeruväärset vormiriietust ja on muidu ka alandavas rollis.
    Ma ei tea, mida see uusproletariaat endast kujutab ja kas keegi seda üldse määratlenud on?

    • tavainimene said, on 29/01/2011 at 17:57

      “Olla teenindaja on midagi muud, kui olla tootja” — seda teemat tasuks edasi arendada.

  17. Punane Hanrahan said, on 29/01/2011 at 10:33

    Teenindajad loetakse klassikuuluvuselt mde madalamasse keskklassi, nii et “töölisklassi” mõttes on proletariaat tõesti otsa saanud. Eks siis üritataksegi asju ka natuke ümber määratella a la “proletaarlased on kõik, kes pole kodanlased” ehk siis kõik, kes tootmisvahendeid ei oma ning peavad palgast ära elama. Paljud mu enda sõbrad-tuttavadki mõistavad proletariaadi all mitte enam “töölisi” vaid “töötajaid”. Mulle tundub selline määratlus mitte otseselt vale, aga probleemne siiski, sestap ma jääks selle juurde, et “tööline” pole automaatselt “töötaja” sünonüüm ning et “proletariaat” võiks siiski olla “töölisklass” vanas tähenduses.

    Kuid “inimese intelligentsi-ja haridustasemel ning tema eetilistel tõekspidamistel ei ole tegelikult seost”, selle kohta on Ilmar Raagil väga tore kirjutis:
    http://www.postimees.ee/?id=368725

  18. sol said, on 30/01/2011 at 01:57

    Mulle tundub, et klassimääratlused, mis kehtisid 200 aastat tagasi ja/või kusagil Inglismaal, ei ole tänapäeval enam väga kehtivad.
    Ma ei tahaks inimesi üldse klassidesse jagada, aga kui peaksin iseend ja oma peret kuskile paigutama, siis meie oleme end määratlenud kui “rämpsintelligentsi”. Ehk siis inimesed, kel on kõrgharidus, aga kes teenivad vähe. Meiesuguseid rämpsintelligente on palju.
    Sotsiaaltöötajana panin ma tähele, et inimesed, kes justkui asuksid ühiskonna põhjakihis, kes peaksid olema kõige madalam ja vaesem klass – sotsiaalabist ja toetustest elatujad, paljulapselised vallasemad, pikaajalised töötud, korduvkurjategijad jne. – elavad tihti paremates tingimustes ja omavad kallemaid asju ning peenemaid tarbimisharjumusi, kui mina, kes ma peaksin neid aitama ja vaesusest välja tirima. Vähemalt ei ela mina ja teised rämpsintelligendid oluliselt paremini, kui toetustest elatuvad inimesed sotsiaalmajades.

    Ainus, mis mind kui sotsiaaltöötajat eristas oma asotsiaalsetest klientidest oli kõrgharidus ja sellega kaasnev pisut parem analüüsivõime ja mõningad väärtushinnangud. Kõik.

    • nodsu said, on 31/01/2011 at 04:40

      Kunagi, kui lugesin mingi tarbijalisa ostukorvivõrdlust – et kui palju maksab n.ö vaese inimese ostukorv eri kauplusekettides – siis imestasin, milliseid mõttetuid kalleid asju see “vaese inimese ostukorv” sisaldas – ma mäletan, et seal oli mingit suht-koht kiirtoitu, oma vaesematel päevadel ma nii ebapraktilisi asju küll ei osta -, märkis A., et noh, see näitab, et teadmised ja oskused (näiteks oskus teha süüa tooremast toorainest kui poolfabrikaadid) ongi kapital, täiesti majanduslikus mõttes – selle võrra on vaja vähem raha kulutada.

      Nii et ma ei alahindaks erinevust, mida pakub analüüsivõime. Ja väärtushinnangud – nt kui palju odavam on elada, kui riideid on normaalne osta kaltsukast. Peale vaimsemat laadi mõnude pakuvad need ka majanduslikku kasu.

  19. iibis said, on 31/01/2011 at 07:16

    Siit tuleb ka tegelikult välja tõsiasi, et säästlike valikute tegemiseks peab olema samuti majanduslikke võimalusi. Kõik teavad, et nt pesupulber suures pakis on odavam kui väikeses või et laste talveriided on mõistlik ära osta eelmise kevade allahindlustel. Aga kui raha on väga vähe, siis pole võimalik säästlikke valikuid teha. Kust algab siis ring või mis veel raskem – kuidas on võimalik see ring katkestada?

  20. nodsu said, on 31/01/2011 at 18:23

    mm, ma olen olnud ikka väga põhjas näppudega mingitel aegadel, suure paki pesupulbrid ei olnud teema, ma ostsin pesuseepi hoopis. Aga kui rahanatuke tekkis, siis ostsin esimese asjana nende asjade varud ära, millest saab söögitegemisel n.ö põhja alla. Et mul oleks kuu aega kindel, et millestki on süüa teha. Luksuskaubad nagu sai ja vorst tulid pärast seda. ja ütleme muna oli minu ostuedetabelis kindlasti vorsti ees.

  21. poliitiliselt korrektne printsess said, on 01/02/2011 at 01:03

    See aiapäkapiku-kodanik on ju lihtsalt hipster. Ta kannab oma päkapikku irooniliselt.

    Inglise klassiühiskonnast tuleb meelde tõsielusari “Ladette to Lady”, kus töölisklassi tänavanoorest leediks pürgija sai pajalapiga piki pead ja jäeti õhtusöögist ilma selle eest, et ta kohtingul iseseisvalt autost väljus. Noormees oli unustanud tormata ust avama, aga see ei tohtinuks veel tingida nõnda ebadaamilikku käitumist. Seda ma ei mäleta, kas auto oli Mandri-Euroopa oma ja koerakarvu täis. Aga noh, lootkem, et (alam- ja keskklassile suunatud) tõsielusari ei peegelda siiski aristokraatia tegelikkust.

  22. kaarnake said, on 01/02/2011 at 11:34

    Meiemaa toetussysteemi juures ei saa pere vaesus nii suur, et isegi 6-eurise pesupulbri suurpaki ostmisest midagi yle ei jää, samuti et kott kartuleid, u 20 kg osta tähendab jääda tyhja rahakotiga. Kysimus on siiski valikutes, mõtteviisis ja viitsimises. Mh viitsimises syveneda esemete, teenuste toiduainete sisusse ja koostisse. Õpitud abitus on olemas, kui inimene tõsimeeli väidab, et ostis kohukesi, saia, pihve ja limonaadi ning rohkemax raha ei jätkunud, samuti et poes käia ON VAJA vähemalt iga päev, kui mitte 2x. Ning et kaubamajast ostet allhanke-brändiriie on alati parem kui kaltsuka kvaliteetrõivas. Muig, sellised asjad on olemas, ytleb vana kampsuni-inimene.
    Ma ise eelistan oma välimuse tuunimisele, keelkyystele & uusima mobla tagaajamisele mh troopikataimede kogu & oma peret. Nõmee, onjäää.
    Keeran vindi peale – mistahes teadmised on kasulikud. Keemiat ei vaja ainult keemik, ainete ja materjalide tundmist läheb vaja iga päev inimesel, kes omab peret ja majapidamist. Ning veel friigim – etikett jäägu neile, kellele see on toitev amet, nt diplomaadid. Tavalisel inimesel on seisuste peente kommete tagaajamisest rohkem kahju kui kasu, kuna varem v hiljem, aga alati tekib konflikt isiku võimete parima kasutamise ja nende mingi seisuse etiketiga sobivuse vahel. Ma ei räägi koduseinte vahel nokitsemisest või vagurast teaduritööst, vaid inimese nt hobi arendamisest kaugemale kui, noh, kodutänava tase.

  23. sol said, on 02/02/2011 at 00:19

    Ma näen siin juba teatud lähenemist kõrg-ja alamklassi vahel. Ehk siis – proled on samasugused, kui aristokraadid. Tarbivad ebamõistlikult ja ebapraktiliselt, ostavad ilusaid ja kalleid asju lihtsalt selle pärast, et meeldib.
    Meie, keskklass, ehk väikekodanlased oleme praktilised ja mõistlikud. Ainult meie murrame pead selle üle, kas 6-kilone pesupulbrikott on soodsam, kui 12 väikest pakki. See on tüüpiliselt väikekodanlik dilemma ; p

  24. nodsu said, on 02/02/2011 at 02:08

    Seal “vaese inimese ostukorvis” oli küll mõni üsna kole ja selle koleduse kohta ebaproprotsionaalselt kallis kaup. Mulle jäi pigem mulje, et selline harimatu väikekodanlase värk: peab ostma neid kaupu, sest need on “normaalsed” ja kõik ju ostavad neid.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: