tavainimene

Et siis kõpskingakesed

Posted in * by tavainimene on 23/01/2011

Thela ja Rents usuvad, et head tantsijannat munade puudumine ei sega. Annass jummal. Minu keskealise kontoritöötaja kogemus ütleb, et naine peab pingutama keskmiselt 20% rohkem, et saavutada muus suhtes sarnaste näitajatega meessoost isikuga võrdne tõsiseltvõetavus. Ning muus suhtes võrdsete kandidaatide korral on tööandja valmis maksma mehele 20% kõrgemat palka.

Ei, mina isiklikult ei kurda millegi üle. Meie kollektiivis ei ole ka alfaisaste kampa, kes saunalaval, korbilauas või golfiväljakul strateegilisi otsuseid teeb. Aga. Ikkagi on õhus mingi seletamatu sõnastamata eeldus, et mehed on ratsionaalsemad, asjalikumad ja toimetulevamad (vajadusel tõstavad ka mööblit ümber, parandavad mingi vidina ära, toimetavad ämbliku toast välja); naised seevastu on emotsionaalsed, võtavad asju isiklikult, kalduvad intrigeerimisele jne. Kusjuures seda eeldust näivad jagavat nii mehed kui naised.

Kuskilt lugesin, et see olevat bioloogiline värk. Naiste välimuses olevat rohkem neoteenilisi jooni, ja kes siis latsekest ikka eksperdi või liidrina usaldab. Siin on ainest väikseks antropoloogiliseks uurimuseks — et kas edukat karjääri teinud naisjuhid on populatsiooni keskmisest madalama hääle, väiksemate silmade ja suurema ninaga jms.

Feministlikud konverentsid ja nende kasutegur on eraldi teema. Ma ei arva ka, et oleks vaja  kvootide abil naisi metallurgia alale ja mehi iluteenindusse suunata. Aga seda ma mõtlen küll, et kui Riigikokku kandideerijate seas on naisi ootuspärase umbes poole asemel 33,6% (SDE), 26,4% (Kesk), 19,2% (Reform), 18,2% (Rahvaliit) või 14,4% (IRL), siis on võib-olla kusagil ikka arenguruumi. Mitte tingimata naised mehisemaks, pigem ehk poliitika tsiviliseeritumaks.

11 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Rents said, on 24/01/2011 at 01:33

    Mina ei arva, et head tantsijannat munade puudumine ei sega – räägingi just sellest, et väga head ei sega, ta jõuab ikka tippu, aga enamusi kahjuks ikka segab küll. Ma lihtsalt ei arva, et konverentsid ja sookvoodid parimad lahendused oleksid.

    Ja muide – olen lugenud raamatut, kus siiralt soovitatakse naistel õppida madalama häälega rääkima, et oma ametialast tõsiseltvõetavust suurendada. Ja naistel, kes tahavad mehele saada, soovitati jälle abitumalt rääkida, pidi meestes hoolitsemisvajaduse tööle panema.

  2. nodsu said, on 24/01/2011 at 02:59

    Muide, tantsimine, muusika ja väikest viisi ka muu humanitaaria on küll sellised alad, kus kehtivad mitteametlikud sookvoodid meeste kasuks, kuna neid liigub seal vähem. See info on küll enam-vähem klatši tasemel (stiilis, et mehe puhul piisab lauluerialale sissesaamiseks sellest, et ta viisi peab), aga eks ma isegi kukuks rõõmust silda, kui mulle truppi mehi juurde tuleks. Õnneks ma ei armasta vastuvõtukatseid ja ei jäta enivei ukse taha kedagi, aga kui ma peaks alluma korrale, mille järgi ma ei tohi korraga üle 10 tantsija trupis hoida, siis mine tea, äkki eelistaks ka mina võrdse taseme puhul meeskandidaati – ebateadlikult mõistagi.

    Olen kuulnud tipptasemel naistantsijaid kurtmas, et tuleb talle truppi keegi mees, kelle ta õpetab välja ja kes hakkab juba enne, kui ta on jõudnud kõike omandadagi, rohkem pakkumisi saama kui tema naissoost õpetaja.

  3. Punane Hanrahan said, on 24/01/2011 at 09:50

    Läbi paljude kajamite kulgevat diskussiooni jälgides olen teada saanud, et konverentsid & sookvoodid pole lahendus, küll aga pole mitte keegi öelnud, misse lahendus siis ikkagi on?;)

    “Ärme tee midagi, las asjad lähevad ise paremaks” ei tööta. Mitte midagi tehes lähevad asjad ainult halvemaks ning patriarhaat õgib ära sellegi vabaduse, mille Eesti naine endale kätte võitnud on.

  4. kaarnake said, on 24/01/2011 at 10:17

    Igasuguste atavismide vastu aitab ainult 1 asi. haridus.
    Haridus & veelkord haridus. Niikaua, kuni inimene õpib ka muule tähelepanu pöörama kui oma hormoonide etteöeldavale. Teatavasti dikteerib nt testosteroon inimese käitumist üsna suuresti, vastavalt siis agressivsemaks. Taolisi nähtusi suudab kontrollida ainult inimene, kes seda endale teadvustab ning suudab oma tungid mõistusest lahutada.
    Seda vist räägiti mingil kujul juba keskajal, kuid kuna inimkonna kogemused ei kandu geenidega edasi, siis peab iga üksikisik seda uuesti õppima, enamus jääbki mugavale instinktiivse tegutsemise põllule kõplama.

  5. Indigoaalane said, on 24/01/2011 at 10:37

    Jah, aitab haridus ja ilmselt ka aeg. Kuigi, kuna naised võtavad nagunii võimu üle (vt statistika ja keskmine eluiga), kas pole siin oht, et vähesed toimivad mehed ülendatakse tulevikus lausa jumalaks?

    Mina isiklikult olen soolist diskrimineerimist kogenud küll. Viimati oma lapse gümna sisseastumisreeglites, kus poistele kehtisid hoopis teised reeglid ( sest muidu…). Ja nagu ka selle blogi autor, ma samuti ei kurda, sest oma koha päikese all olen ma võidelnud nagunii.
    Ja vist enne midagi ei muutugi, kui meie, naised, ise “ei saa hakkama” vaid hakkame võitlema?

    • Rents said, on 24/01/2011 at 12:15

      See, kui poistele tehakse sisseastumine lihtsamaks, on minu meelest absurd. Siinkohal võiksid minu meelest emad-isad esiteks vähemalt nii palju ära teha, et ei suru oma last kuueselt kooli, vaid ootavad, kuni ta vähemalt seitsmene on. Siis on ta aastakesegi vanem ja probleeme hiljem ehk veidikenegi vähem – praegu tundub kohati olevat tendents, et kui saaks, paneks neljaselt kooli (ja igasugustes arendavates rühmades käib kindlasti varem), et ikka kiiremini ja kiiremini areneks.

  6. Rents said, on 24/01/2011 at 14:23

    Kurat, oma viimase kommentaariga mõtlesin ma seda, et tüdrukud võiks üldiselt kooli minna kuueselt, poistega aga võiks oodata seitsmenda eluaastani ka siis, kui nad tunduvad enam-vähem valmis olevat, sest hiljem arenevad nad aeglasemalt. Kui nad ikka juba VÄGA valmis on, siis vist pole muidugi mõtet kodus hoida.

  7. nodsu said, on 24/01/2011 at 17:08

    Näedsasis, see gümnasse sisseastumise näide illustreerib sama asja, mida mina mainisin humanitaaria kohta üldiselt.

  8. nodsu said, on 24/01/2011 at 17:11

    Hanrahan, sinna juurde, et sookvootidest pole kasu, käib tihti ka see hoiak, et “ei, maailmas üldiselt on muidugi hirmsat naiste allasurumist, aga Eestis on ometi juba kõik korras, nii et feministid võivad puhkama minna”. Ja sealt see, et “meie naised on ise oma olukorraga rahul ja need, kes ei ole, ei ole tõelised naised” (vt ka no true Scotsman fallacy.

  9. tavainimene said, on 24/01/2011 at 20:11

    Kui võtta tööhüpoteesiks, et eksisteerivad naiste suhtes diskrimineerivad ja pärssivad eelarvamused, siis ilmselt oleks ühele konkreetsele edule orienteeritud naisele kõige kasulikum väljendada seisukohta, et “mina ei tunne mingit vahetegemist” ja kasulikkuselt järgmine on, et “vahetegemine on olemas, aga mina olen nii hea, et mind see ei sega”.

  10. nodsu said, on 24/01/2011 at 22:23

    Individuaalselt võttes sageli jah.

    Kuigi see kehtib ainult redelit mööda ülespoole ronides ja punnitades. Kui konkreetse naise võimekuses enam keegi ei kahtle, võib ta endale juba lubada ka feminismust (vt jälle Ergma). Ma ise ei ole nii prestiižsetel ametipostidel ega teeni nii palju, aga kuna teisest küljest on sel alal, kus ma töötan, konkurents praktiliselt olematu (pigem pakume sama asja oskajate keskis üksteisele vastastikku neid töid, mida ise ei jaksa teha), võin samuti endale prigisemist lubada.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: