tavainimene

So they think they can dance

Posted in * by tavainimene on 15/01/2011

Kas TV talendisaated peaksid näitama ka vaimupuudega üritajaid?

a) Ei, sest see on telekanali poolt nõrgemate ekspluateerimine kasusaamise (reitingud, reklaam, raha) eesmärgil.
b) Jaa! Sest see on ju nagu jummala koom! Hullud rokivad sajaga! Võtke vabalt!
c) Jah, sest nende teistmoodi talent ei ole vähem väärtuslik ja me ei tohiks neid diskrimineerida; kes nende üle irvitab, tõestab ainult omaenda madalust.

23 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. notsu said, on 15/01/2011 at 18:07

    Noh, Susan Boyle ei kvalifitseeru vist päris puudega inimeseks, aga õpiraskustega ta oli ja koolis peeti lolliks… samas talendi koha pealt pole midagi kobiseda.

  2. tavainimene said, on 15/01/2011 at 19:45

    Jah, aga need, kes ilmselgelt ei oska laulda või tantsida?

    • notsu said, on 15/01/2011 at 22:03

      ei saa paraku praegu vaadata, arvut ei võimalda. Kommentaar käis selle pihta, et ega vaimupuue pea laulu- või tantsupuuet tähendama.

  3. sol said, on 15/01/2011 at 23:54

    Oleneb. Kas selles esinemises on midagi enamat, kui võimalus lolli arvel nalja saada. Kui jah, siis see ongi talent ja las esineb. Aga kui esinemise point on ainult lolli (kaitsetu v-puudega inimese) arvel nalja teha, siis küll mitte. Talendisaate eesmärk ei peaks ju olema inimeste alandamine?

  4. poliitiliselt korrektne printsess said, on 17/01/2011 at 01:29

    Üks (pigem võib-olla implitsiine, aga minu meelest levinud) argument tundub olevat see, et n-ö kõik võidavad: pealtvaatajad saavad naerda, aga ka hullukese elu on kokkuvõttes kirevam ja värvilisem, kui ta vähemalt oma üürikese tähelennu saab.

    Mulle endale tundub see argument iseenesest vildakas, vastavas olukorras on ebamugav, aga hästi vastu vaielda ka ei oska. Seda enam, et mingis mõttes läheb see ju kokku puudega inimeste võimalikult suure ühiskonda integreerimise agendaga, mis praegu vist valdav on.

  5. ieska said, on 17/01/2011 at 11:08

    Kas ühest hullukesest, kelle arvel mitu head aastat mitu ühikut samaväärset lolli pikali maas naerda sai, ei ole veel küllalt?
    Mida järgmiseks?
    Inimsöömise riääliti? Kellelegi oleks kindlasti jummala koom.

  6. Marta said, on 17/01/2011 at 14:54

    kui inimene on süüdimatu, st puue on nii sügav, et inimene ei vastuta oma tegude eest, peaks olema hooldaja nõusolek kohustuslik…

  7. tavainimene said, on 17/01/2011 at 15:38

    Minu sisemine moraalne kompass ütleb, et hullukeste arvel ei tohiks nalja teha, isegi/eriti kui hullukesed aru ei saa, et nali käib nende arvel. Aga eks selle peale on võimalik öelda, et “sina tahaks nad siis hooldekodusse trellide taha pista, et nad sinu pheent esteetilist maitset häirima ei pääseks?”. Ja vastu vaielda on kuidagi keeruline.

  8. nodsu said, on 17/01/2011 at 16:36

    Ma mõtlen aeg-ajalt midagi sarnast ka silmatorkavate füüsiliste puuete kohta – kui vanasti oli ülikul lahe endal näiteks küürakaid või muidu huvitava kujuga inimesi favoriidina pidada, siis meil on kombeks seda pidada ebainimlikustavaks, julmaks ja südametuks. Samas on küürakal inimesel kindlasti tänapäeval väga ebamugav taluda kogu seda mittevaatamist, mida viisakad inimesed tema pihta teevad. Eks oma tuttavad käituvad ikka normaalselt, sest piisavalt kauaaegsete tuttavate välimust ei pane enam tähele, aga inimesed tänavalt vaatavad ikka püüdlikult mööda. Võimalik, et sellega võrreldes oleks positiivne tähelepanu “oi, küürakas, nii lahe” isegi meeldivam. Noh, õigemini oligi see vanasti üks võimalus oma puudest karjäär teha.

    Samas väidab mu elukaaslane A., et süldilaulikud stiilis Toomas Anni teevad praegugi oma muusikapuudest karjääri – ja kui eduka veel!

  9. nodsu said, on 17/01/2011 at 16:38

    (See mõte läks käima siis, kui Maarja Kangro novellikogus tuli mitu korda ette häiritus inetutest kehadest ja tohutu piinlikkus, mis minategelasel neid nähes tekkis. siis mõtlesingi, et mis on õieti ebainimlikustavam, kas kaasaegse inimese jälestus ja piinlikkus inetut keha nähes, või 16. sajandi inimese varjamatu uudishimu ja tahtmine näpuga katsuda.)

    • tavainimene said, on 17/01/2011 at 20:14

      Ma arvan, et vaadates küürakat tsirkuses esinemas tunneksin ma miskipärast suuremat piinlikkust kui vaadates küürakat tänaval kõndimas, isegi kui ma teaks, et tsirkuseküürakas esineb vabatahtlikult ja on hästi makstud.

    • notsu said, on 18/01/2011 at 00:47

      Tänapäeva inimesel on paratamatult teised reaktsioonid, kui ta just väike laps ei ole. Asi, mille üle ma mõlgutasin, oli see, kas küürakal on kergem olukorras, kus tema nägemise üle piinlikkust tuntakse, või olukorras, kus tema välimuse vastu tuntakse huvi, mis võib võtta ka näpuga näitamise ja naermise kuju.

  10. Hundi ulg said, on 17/01/2011 at 16:46

    Oluline on kogu aeg meeles pidada, et see, mida me ekraanil näeme, sõltub produtsendist ja monteerijast. Eesti produtsendid naudivad haiglaslikult vaimust vaevatud inimeste üle irvitamist. Aga mitte ainult – ka tavalisest normaalsest inimesest püütakse meie reality’tes teha täisidioodid. Tuletagem meelde näiteks “Naistevahetus” Ameerika variant. Seal on ikka küll erilised friigid, kuid saade on kokku pandud nii, et vaatajad on õnnelikud, et saates osalised õppisid midagi positiivset. Eesti variant seevastu…

  11. Marta said, on 17/01/2011 at 16:52

    eks piiripealsed juhtumid ongi kõige segasemad… mitte üksnes talendisaates, aga ka kõikvõimalikes tõsielu sarjades… Naistevahetus nt… puudega saates osalejad justkui ei ole, kuid teevad end saates lolliks ja naeruväärseks ja seda on väga piinlik vaadata… sest näitavad ju terved inimesed… st, ma eeldada, et saate tegijad on terved… miks nendel see, mida sa sisemiseks moraalseks kompassiks nimetad, ei tööta, mina ei tea… aga kahju on küll, inimestest (ja Naistevahetuse puhul veel lastest eriti)…

    siin minu meelest ei olegi asi nii palju kellegi esteetilise maitse häirmises, kui inimese au ja väärikuse kaitses… kusjuures veel nii, et esiteks muidugi selle laulja, tantsija või naisevahetaja oma ja teiseks – rahvale naermiseks välja pandud “ullikest” vaatamine riivab ka minu väärikust – teist korda või järgmist osa naljalt ei vaata…

    ma olen Notsuga nõus, et vaimupuue ei pea laulu- või tantsupuuet tähendama… kuid siin ongi oluline see, KUIDAS seda saates näidatakse… ilmselgelt saab mitut moodi – naeru- või alavääristavalt või hoopis julgustavalt, sõbralikult, variante on veel…
    samas nt Naistevahetuse formaat ilmselt ongi skandaalide ja vaimult nõrgemate ära kasutamisele üles ehitatud, nii et…
    keerulne…
    a üliselt, ei ole ilus nõrgemaid ära kasutada…

    • Marta said, on 17/01/2011 at 16:53

      no vot, HU kirjutas vahepeal ära :) …

  12. nodsu said, on 17/01/2011 at 17:28

    hmm, vaatasin Solleri video nüüd ära. Ma ei paneks pead panti, et tal on vaimne puue – kui ta ei ole parodist, siis võib ta olla ka standardi piiresse mahtuva vaimse tervisega, lihtsalt halva maitsega ja rumal. Ja ülearu poputava emaga.

    • tavainimene said, on 17/01/2011 at 20:08

      Nojah. Kui ta on lihtsalt rumal ja halva maitsega — järelikult võib teda naeruvääristada ja häbistada, et ta ise ja teised sellest õppida võiksid (tuleb olla tagasihoidlik ja püüdlik, visalt õppida ja harjutada, suhtuda endasse terve kriitikameelega jne jne). Aga kui ta on “diagnoosiga” rumal, siis tuleb temasse suhtuda sõbraliku kaastundega ning toetada tema püüdeid võimete piires sündsal moel ühiskonda lõimuda. Mhh, ma ei tea. Kas mingit keskteed ei saaks?

    • notsu said, on 18/01/2011 at 00:54

      Pigem pidasin silmas seda, et vaimne puue (ametlik diagnoos ja kogu värk) ei pruugi üldse tähendada piinlikku esinemist, piinlikult võivad esineda igasugused inimesed. Et vaimne puue iseenesest ei pruugi tähendada, et inimese laulmist peaks hindama mingil muul skaalal ja et see peaks olema “teistmoodi talent” – Solleri puhul võib tegemist olla lihtsalt andetu inimese, mitte “teistmoodi talendiga”, kusjuures ta ei pruugi olla andetum kui juba nimetatud Toomas Anni, kes on, meenutagem, Eesti menukaimate plaatide autor, teda täiesti tõsiselt võtva kuulajaskonnaga.

      See, mis tasemega esinejaid saatesse võetakse ja mis põhjustel (ja kas Toomas Anni plaatide müümine on tema suhtes kena), on juba iseasi. Mul on igasuguseid riäliti saateid olnud paha vaadata, mistõttu ma vaatan telekast ainult filme ja imestan, mida ometi vaatavad inimesed, kes kurdavad, et telekas võtab aja ära.

    • notsu said, on 18/01/2011 at 00:58

      Meenus muide Tõnis Mägi noorena – siis oli tal üksvahe suur tahtmine lavalise liikumisega tegeleda, mis nägi naljakas välja ja mille üle samuti naerdi. Kas sa tajud ka selles julmust või langeb see variant siin ära, sest kokkuvõttes on tegemist keskmisest andekama inimesega, järelikult võib tema üle naerda?

    • notsu said, on 18/01/2011 at 01:30

      Oo, ja Toomas Uba muidugi. Kas oli ilus lasta tal spordiülekandeid kommenteerida, kui ometi kõik teadsid, et selle üle naerdakse?

      Ei, ma tegelikult mõistan su nördimust ja ka mul endal on piinlikum ja rohkem kahju, kui tegemist on n.ö süütute inimestega (st kes on rumalad või vähemalt mitte piisavalt kuulsad). Lihtsalt huvitav mõelda, miks andekate või kuulsate ja rikaste üle on okei naerda, kui nad vähegi rumalalt käituvad, justkui õigus olla rumal neile ei laieneks.

      No ja siis võib veel olla, et naermine sellist piinlikku asja nähes on tegelikult kaitsereaktsioon, millega omaenda piinlikkustunnet lahendatakse.

  13. kaarnake said, on 17/01/2011 at 19:26

    Meiemaiseid rjääliti-shõusid ma ei suuda vaadata, rekord on eelmise hooaja pool naistevahetuse osa. Piinlikud on need kõik, lausa fyysiliselt ebamugavad. Qidas saab inimest näidata nii, et ta kogu saate aja ongi selline tölbi jutuga, tige, ebameeldiv, läila, loll nagu lauajalg & loomaliqlt jõhker?
    Kahjux pole õhtusöök 5-le parem. Seal osalevad ju inimesed, kes soovivad pakkuda teistele meeldivas õhkkonnas parimat õhtusööki. Aga kas tegu on lavastuse, kaameratöö, montaazhi või eiteamillega, aga alalõpmata pääsesid eetrisse lollid näoilmed, kohatud laused, räpakad zhestid, negatiivse alatooniga lõigud.
    Antud saateid saab & peabki tegema palju inimlikumalt & positiivsemalt. Niikaua, kuni ekraanilt ei tule midagi õpetlikku, positiivset ja hääx eeskujux olevat, niikaua hoitagu oma alanduste tsirkus endile.

  14. Marta said, on 17/01/2011 at 20:39

    no mitte ei saa vait olla :) …
    seda, et… kõige eelöeldu juures ei tohiks unustada, et (tsiteerides üht blogijat) õigus olla loll kuulub inimese põhiõiguste hulka…

    ilmselt siis ikka on küsmus määras või piirides või…

  15. tavainimene said, on 17/01/2011 at 21:56

    Kuuldavasti olevat näiteks “Õhtusöök viiele” Vene versioon väga tore — andekad ja vilunud harrastuskokad, mitmekülgse kultuuripagasiga, vaimukad ja säravad vestlejad.

    Aga loll olla on kahtlemata fundamentaalne inimõigus. Ma ise kasutan seda õigust mitu korda päevas.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: