tavainimene

Poliitikast kah

Posted in * by tavainimene on 11/01/2011

Ma üldiselt püüan olla tubli kodanik ja valimisprogramme mõttega lugeda, aga lausest “peab vajalikuks kehtestada õigusvastaselt represseeritute represseerimise eest saadud pensionistaaži aastate mahaarvamise nende igakuisest maksustatavast tulust” ma küll ilma kõrvalise abita aru ei saa.

Lisaks sellele lubatakse ema- ja lesepensionit. Vaat see on keeruline teema. Ma täitsa pooldaks, et lastega kodus oldud aeg läheks pensioni arvutamisel arvesse tööstaažina, nii emade kui isade puhul, mis praktikas tähendaks 99% juhtudel ilmselt emasid. Aga nii otseselt välja öelda, et “lapsed on puhtalt emade asi” — kas see on ikka pikas perspektiivis produktiivne? Kas ei peaks just isade tähtsust laste elus ja heaolus rõhutama? Või on tõesti see rong juba läinud ja kurss võetud uusmatriarhaadile (naistekollektiivid kasvatavad lapsi, mehed ajavad eraldi oma meesteasju)? Partei ise väidab, et “mitmete rahvusvaheliste ekspertide hinnangul pensionilisa laste eest suurendab sündivust. No ma ei tea, näidake mulle kõigepealt neid eksperte.

Lesepension on palju vahvam idee, ma täitsa kujutasin ette, kuidas üksikud vanurid hakkavad haiglate ümbruses luusima ja põduramaid vastassoo esindajaid passima. Mustad Lesed, mh-mh-mh, pup-pup-pup.

28 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. poliitiliselt korrektne printsess said, on 11/01/2011 at 10:57

    Ma ka aru ei saa! Olen veetnud mitu ilusat aastat sugestiivselt korrutades, et “see ei ole emapalk, see on vanemahüvitis” – ja nüüd nad tulevad sellise plakatiga…

  2. Hundi ulg said, on 11/01/2011 at 11:59

    Tagasi traditsiooniliste pereväärtuste juurde?

  3. tavainimene said, on 11/01/2011 at 12:48

    Traditsioonilised pereväärtused — vaat see on huvitav teema. Missugusest ajastust ja ühiskonnakihist me selle traditsiooni enda jaoks välja lõikame? Kui võtta aluseks reformatsiooni ja tööstusrevolutsiooni vaheline maarahva peremudel, siis kas emapension on ikka samm sinnapoole?

  4. tavainimene said, on 11/01/2011 at 12:59

    Ohoo, leidsin definitsiooni: “Traditsioonilised pereväärtused – selle all peetakse silmas, et kõrgelt hinnatakse abielu ja abiellumist, lapsi ja nende sündimist ainult abielus paaridel, lahutust taunitakse, pooldatakse meeste ja naiste tööjaotust jne.”

    Allikas on muidu ka huvitav.

  5. kaarnake said, on 11/01/2011 at 14:12

    orjandusel on pikk ning väärikas aastatuhandetepikune traditsioon, sinna hulka kuuluvad mh inimkaubandus, topeltmoraalid, räige vägivald jms. Imelik, et taoliste juurtega asja promotaxe. Pereväärtus ei peax olema mitte jõuga kehtestet ja nõrgemat poolt karistamatult ärakasutav, vaid võrdsete poolte lahendusi leida sooviv koostöö ja väärkäitumisi mittesalliv nähtus. Paraku jutlustataxe ikka mingit räiget patriarhatismi, selmet rõhuda suhete kvaliteedile, st et ka fyysiliselt tugevamal on kohustusi.
    Ma vist olen liiga palju juhme ja jõhkraid egoiste näinud, aga meie lahutuste, elatisenõuete, yxikvanemate jne statistika näitab, et s.tt purskab ikka välja. Kui ei lasta ja surutaxe taolise egoisti lähedased lahkumisvõimaluseta koosellu, on “kena” traditsiooni tulemuseks vigased inimesed. Seda näitav kogu inimkonna ajalugu.

  6. notsu said, on 11/01/2011 at 16:44

    “lapsed on puhtalt emade asi” ei pruugi sugugi tingimata patriarhaadi ja traditsioonidega seostuda. Nagu tavainimene juba mainis, võib see sama hästi tähendada uusmatriarhaati, kus mehed on rohkem lemmiklooma rollis.

  7. kaarnake said, on 12/01/2011 at 00:05

    See pole võimalik.
    Kes vähegi oma lastest hoolib ja neid ise kasvatab-harib, see teab, et tegu on pikaajalise, raske ning vastutusrikka projektiga, kus õnnestumisex peavad kõik asjaosalised pingutama. Väidet matriarhaadist, lemmikloomandusest jms pidevalt leierdatava refrääniga “lapsed=naiste asi” ajavad need, kes soovivad õigusi ilma kohustusteta. Ebavõrdsust seega, sest keegi teine peab ära tegema töö, mille vilju siis see “vaene” patriarh silmakirjaikult ja kärarikkalt nõuab.
    Mitte yxki yhiskond, kus emb-kumb sugu on avalikult või atavistlike suhtumiste kaudu alla surutud, ei tooda täisväärtuslikke inimesi. Kiivas suhtumised kanduvad edasi, viletsus jätkub.
    Ei mingit “selle-või-tolle”-asja või õigust, yhiskond ja tulevik, sh lapsed, on meie kõigi asi.

  8. Hundi ulg said, on 12/01/2011 at 03:19

    Ükskõik, mida te minust arvate, kuid tunnistan ausalt. Kui mees toob leiva lauale ja naine hoiab tule koldes, siis on kõik paigas. Rääkigem poliitkorrektselt mida tahes. See lausung iseendast pole muidugi must ja valge (kes teeb süüa, peseb pesu, koristab…). Kuid iseenesest, kõik inimesed näevad ideaalis, et selline elukorraldus rahuldaks kõiki. Nii praktiliselt, vaimselt ja psüholoogiliselt.

    • notsu said, on 12/01/2011 at 22:18

      Hakkasin ette kujutama, kuidas mõni Põhja-Ameerika põliselanik ütleks sellele vastu, et elukorraldus, mis rahuldaks kõiki, on see, kui lapsi kasvatavad ema ja tema vend, nagu vanadel headel aegadel, ja isa ei elaks mitte laste juures, vaid oma emamajas nagu üks viisakas poeg kunagi.

    • notsu said, on 12/01/2011 at 22:20

      … või siis tuleks hazda ja ütleks, et imelikud inimesed teil siin, kasvatavad ainult oma lapsi, mis lapsed need küll niiviisi tulevad, laste kasvatamine on ikka laagri asi. no ja traditsioonilisemaks kui hazdad oleks küll raske minna, nende silmis on põlluharimine ja karjakasvatuski veidrad uuendused.

  9. tavainimene said, on 12/01/2011 at 09:16

    Eks paljudel meil on kuskil ajusopis idüllilised kujutelmad kuldajastu maailmast, kus asjad olid oma kohtadel ning mehed olid tõelised mehed ja naised olid tõelised naised, olgu see siis vaprate rüütlite ja kaunite printsesside või karuste uudismaaharijate ja heleda häälega perenaiste maailm. Ja on vaieldamatu tõsiasi, et ainult naised sünnitavad ja imetavad lapsi, mis paneb aluse teatud erisuhtele. Aga meie industrialiseerunud, urbaniseerunud, sekulariseerunud jne maailmas on üha keerulisem seda idülli ellu viia. Kooliharidusest rikutud naistel on raske leppida mõttega, et leiva olemasolu nende laual peaks sõltuma sellest, kui kenasti nad oskavad oma koldetulega mõne leivateenija armulikkust pälvida. Või proosalisemalt: üks mu tuttav, kes lastega palju aastaid kodus oli, kurtis, kui ebameeldiv oli tal mehe käest oma sukkpükste ja hügieenisidemete jaoks taskuraha küsida.

    • Hundi ulg said, on 12/01/2011 at 10:22

      Kahtlemata enamus meist ei igatse taga neid aegu, kus üks abi/kooselu pool, reeglina naine, sõltuś täielikult teisest. Ja ka kooliharidusest pole sündinud midagi paha. Aga ometigi on toimunud mingi nihe meie teadvuses. Ei saa mehed aru, mida nad peres tegema peavad ja ka naised on segaduses. Tulemuseks on perekonna kui kooselu vormi hääbumine – nagu seda näitab statistika ja uuringud. Ning mitte keegi pole sellest õnnelik. Ei naised ega mehed.

    • tavainimene said, on 12/01/2011 at 12:45

      Võimalik. Aga ma kardan, et vanade rollide ja mallide juurde viib ainult üks tee: 1) keelustada kontratseptiivid ja kriminaliseerida abieluväline seks; 2) piirata naistele antavat haridust põhikooli tasemega. No põhimõtteliselt islam riigiusuks.
      Peame vist ikka kuidagi õppima kui mitte õnnelikud olema siis vähemasti leppima kärgperede ja seriaalmonogaamiaga ja mis nad kõik on. Lõppude lõpuks, ega linnades elamine, autoga liikumine, kontoris töötamine ja meelelahutuseks vilkuvate kastide vahtimine pole ka inimesele looduse poolt ette nähtud eluviis, aga peame toime tulema.

    • notsu said, on 13/01/2011 at 02:02

      Eks neid õnnetuid oli varemgi, ka siis, kui reeglid olid justkui kindlalt paigas. Keskajal ja varauusajal näikse abielurikkumine käinuvat üsna stiihiliselt, et “mis ma teha saan, kui armastus tuleb peale”. Noh, petetud pool lahendas vahel oma frustratsiooni teise poole äratapmisega, aga ka sel juhul oli ju perekond katki.

  10. kaarnake said, on 12/01/2011 at 13:35

    kordaxin oma mõtet.
    Suhete purunemise põhjusex on alati ebaproportsionaalne enesehinnang ning yxkõixus lähedaste vastu. Egoism.
    Ka meie peres oli kõik OK niikaua, kuni ma axepteerisin abikaasa töölkäimist töölkäimise pärast (ta laseb ennast pidevalt palkade jm-ga pygada) ja olematut panust majapidamisse, samas pingutasin rahaliselt, aja ning tööpanusega, sest see on ju meie kodu, ja mee speab kodus puhata saama, jms jura. Tänasex on see kaasa toonud palju probleeme ning ma pole sugugi ainus, kes leiab: tänapäeval ei ole kohane ära kasutada fyysiliselt nõrgemat ning mõnevõrra seotumat suhtepoolt, ise kiredes: ma ju käin tööl! seega, te olete minu armuleival ja olge vait!
    Veelkord – mitte soorollid vms, vaid sooylene hoolimatus ajab suhted lõhki. Teate ju kyll, mix pered hyljataxe – tahetaxe kohustustevaba elu, aga teine (abielu-, ärisuhte- jne) pool maxku ja vastutagu. See on kahjux igas eluvaldkonnas levinud.

  11. sol said, on 13/01/2011 at 03:21

    Traditsiooniliste ühiskondade häda on see, et valikuid on ainult üks . See, mille näeb ette traditsioon. Kas siis vend ja õde kasvatavad üheskoos lapsi või teeb seda terve küla või siis tuumpere. Aga muid valikuid ei ole.
    Sellest suurest probleemist vabanemiseks oleme sattunud ühiskonda, kus valikuid on lõpmatult. Ja mis selgub – valikute paljusus, võimalus, et igaüks saab valida endale sobivaima variandi, ei lahendagi probleemi, vaid toodab juurde lõpmatul hulgal probleeme, hullemaid kui enne.
    Kogu selles seriaalmonogaamia – polügaamia, kärgperede ja muude suhete virvarris tekib paratamatult igatsus vana hea traditsioonilise elu järele.
    Inimesed isegi ei oska hoolimata valikuvabadusest teha õigeid valikuid, mis neid õnnelikuks teeks. Kuidas peaks suutma riik sellises olukorras mingit adekvaatset perepoliitika mudelit välja töötada?

  12. notsu said, on 13/01/2011 at 06:12

    Kui palju maailmas mittesarimonogaamiat üldse olnud on? Äkki on see üldse kogu aeg erandlik olnud? Kusklit sotsioloogiaartiklist lugesin kunagi, et Lääne ühiskonnas on valdav mitteametlik polügaamia, st maailmas on valdav suhtevorm polügaamia, ainult et meil ei ole ta ametlikult aktseptaabel. Äkki tekib sarimonogaamia sellest, kui üritada polügaamseid kalduvusi monogaamsesse malli sobitada?

  13. kaarnake said, on 13/01/2011 at 13:15

    näh, hr/pr Notsu pexab ikka sinna põnevuse ja mõnu väravasse.
    Kordan viiet korda: probleemid tekivad egoismist ja kohustustest kõrvalehoidmisest. Polygaamia ei ole teps mitte vaid õigus eetiliste probleemideta mitut intiimpartnerit omada, vaid eelkõige võrdne kohustustetäitmine kõigi suhteosaliste ees. Polygaamiat ei või endale lubada isikud, kes eeldatavasti ei suuda oma kohustusi täita. (Ehk, usklik Allahis – tahad 10 naist/meest? Palun, jah, kui sa suudad neile kõigile kindlustada seisusekohase toimetuleku ning ettenähtud hulgal lõbustusi, kindlustad kõigile lastele tuleviku, lahendad väärikalt jooksvaid probleeme, ja saad veel kohvikuski vedelda!)
    Variant nagu meiemaal, kus lõbus jorss käib kordamööda 3-4 alla toimetulekupiiri virelevat väikelastega naist (“aga ta on siiski mu lapse isa, laps vajab isa kasvõi korra kuuski, bla-bla”)kommiraha eest kargutamas, ei ole siiski polygaamia.
    Mul on ähmane tunne, et paljud probleemid võixid olemata olla, kui inimesed oskaxid arvutada ja planeerida osagi asju oma elus. Kui kogu elu rajada pidevalt kellegi oma, ylalpeetav olemisele, siis ei suuda ka parim haridus ning õiglasim yhiskond seda inimest valusalt ämbreid mööda kolistamisest hoida.

  14. tavainimene said, on 13/01/2011 at 13:20

    Kardetavasti on nii egoism kui kalduvus kohustustest kõrvale nihverdada inimloomuse lahutamatu osa…

  15. tavainimene said, on 13/01/2011 at 13:26

    Võib-olla lõbusates jorssides on ärganud n-ö tõrjutud mälestused sellest, kuidas omal just nimelt naised karjaga juurikaid kaevasid ja lapsi kantseldasid ning mehed osalesid omapoolse panusega ainult siis, kui jahilkäik eriti õnneks läks ja liha palju üle jäi :)

  16. notsu said, on 13/01/2011 at 16:27

    Seal sotsioloogiaartiklis kirjeldati de facto polügaamiat muide just sellise kohusetundliku polügaamiana, kus mehed, kes saavad seda endale lubada, peavad omaette korteri(te)s armukest/armukesi. Sisuliselt on neil mitu eraldi majapidamist.

    Mul tuli uid, et sellest võiks areneda sarimonogaamia, sedakaudu, et hakkasin kujutama ette, kuidas võiks selline mees toime tulla olukorras, kus nagu kangesti oleks isu mitut naist pidada, aga see on hukkamõistetav – ja ta ise mõistab seda samuti hukka, nii et usub iga kord uut naist kohates optimistlikult, et nüüd on ta ometi leidnud elu armastuse.

    Aga see võib täiesti vale idee olla. Mulle tulid jälle meelde needsinased hazdad, kelle suhtevorm ongi sarimonogaamia, mõnel erandjuhul, kui paarilised juhtumisi hirmus hästi sobivad, ka eluaegne monogaamia. Ja kohustustest kõrvalehiilimise probleemi neil eriti ei tekkinud, sest neil ei olnud eriti palju kohustusi: mehed käisid koos jahil ja mett otsimas, naised otsisid söödavaid taimi, millest mõlemal jäi väga palju vaba aega üle (nagu küttidel-korilastel ikka kipub olema, seda isegi niisugustes kehvades loodusoludes, nagu neil seal), lapsi kasvatas terve laager (mis oli muutuva koosseisuga), nii et antropoloogil oli raske aru saada, kes kelle lapsed on – kõige rohkem mängisid seda kasvatajarolli vanemad naised, kes olid justkui mingid kollektiivsed vanaemad. Toitu jagati terve laagri vahel (ainult paaviani pea kui parim osa anti ühele vanamehele, kes ei olnud mitte pealik (neil ei olnud pealikut, konkreetsete ülesannete juures võisid ajutised liidrid tekkida), vaid teda hinnati, sest ta oskas toredasti lugusid pajatada), nii et seda hirmu polnud kellelgi, et kuidas ma oma lapsed üles kasvatan, kui me lahku läheme.

  17. notsu said, on 13/01/2011 at 16:32

    Ja mis puutub sellesse, et lõbus jorss käib kommiraha eest 3-4 naist kargutamas – noh, lõbusad jorsid on ikka vasakule ja paremale lapsi teinud ja endiste aegadega võrreldes on vallasema/üksikema olukord ikka tublisti paranenud – ei kiputa enam kividega surnuks loopima või külast välja ajama, kui mõisahärra tehtud titte vaikselt ära ei õnnestu kõrvaldada. Samuti on naistel võimalik lastesaamist paremini vältida, mis paradoksaalselt võib parandada väheste sündivate laste ellujäämisvõimalusi.

  18. kaarnake said, on 13/01/2011 at 22:13

    Ja, vanasti oli lastesaamine kõigi inimeste kohustus, ning kõik yhiskondlikud normid olid selle teenistuses. Ning terve hulk tavasid käis tõupuhtuse säilitamise kohta. Karmus rikkujate karistamisel tulenes sellest, et surm on ebaõiglane nähtus – võtab siniverelise hoolegahoitud ja piinlikultpestud maimukese, aga segavereline kylma-, nälja- ning tõvekindel lihtrahvakutsikas hakkab maailma valitsema…
    (Ma ei mõeld Obamat, ausüna.)

  19. notsu said, on 14/01/2011 at 00:45

    Kui kloostrielu välja arvata. Tegin kord proosatõlke ühest naistrubaduuri laulust – see trubaduur oli ise nunn ja oli siis kirjutanud vist ühe-kahe noorema naisterahvaga kahasse dialooglaulu, kus noored naised küsivad nõu, kas minna mehele või abielluda Tarkusega, ja tema soovitab, et abielluge ikka Tarkusega. Need vastu, et samas tahaks kangesti mehele. Tema siis jälle, et oi, laste saamine on hirmus asi, kõht läheb kortsu ja rinnad rippu – aga kes abiellub Tarkusega, see on igavesti õnnelikus abielus.

    • notsu said, on 14/01/2011 at 01:03

      (Tarkus oli siis taevase peigmehe metafoor, aga vbla ka väike vihje sellele, et klooster oli keskajal põhiline koht, kus naisterahval oli võimalik haritlaseelu elada.)

  20. tavainimene said, on 14/01/2011 at 13:24

    Ei tea, kas vanasti oli lastesaamine kõigi kohustus. See oli pigem asjade tavaline kulg, kuna lastesaamise ärahoidmise võimalused olid suhteliselt piiratud. Pluss päris vanadel aegadel asjaolu, et “kui jumal andis lapsed, siis andis ka leiva”, mis tähendas, et kogu toit ja tarbekaup tulid enamasti oma majapidamisest, kus lapsed pandi tööpanusega osalema niipea, kui nad suutsid. Ei olnud neile vaja Hello Kittyt ega iPadi. No ja peremees vajas ju järeltulijat, kellele oma elutöö pärandada. Kibestunud kodanik ütleks, et tänapäeval on enamikul isadest poegadele pärandada ainult eluasemelaen. Pole just suurem asi motivatsioon.
    Üks asi veel, mis küll teemast kaugele läheb. Ma kuskilt lugesin, et patriarhaalse ühiskonna range kontroll naiste üle on põhjustatud peamiselt murest, et iga mees saaks kindel olla, et tema lapsed (n-ö kohapärijad) on ikka tõesti tema omad. Huvitav, kui kunagi kauges tulevikus kehtestatakse sündivate laste vanemate kohustuslik tuvastamine geeniandmete põhjal, siis millised kultuurilised mõjud sellel võiks olla?

    • notsu said, on 15/01/2011 at 00:18

      Vanasti olid inimesed oma paljunemisega suht kahvlis: ühest küljest, kui tuli palju järeltuliijaid, ei olnud kõigile midagi pärandada, ja oli probleem, mida nooremate poegade ja kaasavarata tütardega pihta hakata (osa topiti kloostrisse ära). Teisest küljest, kui neid teatava varuga ei soetanud, võis tollase laste suremuse juures juhtuda, et ei olegi pärijat, jälle jama.

  21. kaarnake said, on 15/01/2011 at 10:16

    ETV-s veidi aega tagasi olnud dokis rääkis 1 naine, et ta 10-st lapsest on elus 1, teised surid (nakkuslikesse seedekulgla)haigustesse.
    Euroopas päris peremehe vara vanim poeg, teine pandi kloostrisse, kolmas saadeti sõjaväkke (või oli see vastupidi) ning tytred parseldati maha niiruttu kui võimalik (vaadake keskaegseid ja renessansskunstnike maalinguid abiellumisstseenidega – naiseriietesse pandud pruudid on ilmselgelt lapsed, seda rääkis meile yks õppejõud kostyymiajaloo raames)
    ning haritud rahvas kloostrites oli huvitatud oma eelisseisundi säilitamisest, et väljaspool olijaid olex nende ylalpidamisex piisavalt palju.
    Naistrubaduuri soovituses ilmselt kõneles kaastunne sookaaslase vastu – nunnad pidid mõnigi kord ravima raskelt haigeid kõrgkihi naisi, ta teadis, et noorel naisel on ilmalikus elus palju ebamugavusi ja vähe abi ning lohutust. Kortsud ning rippuvad rinnad on minu arvates äärmiselt yldistav metafoor, mille varjus tuleb näha palju rohkem asju.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: