tavainimene

“Üks mu sõber”

Posted in * by tavainimene on 10/01/2011

Mart Kivastiku “Üks mu sõber” on üle pika aja üks Eesti film, mida vaadates ei tundnud kordagi ei igavust ega piinlikkust, vähemasti mitte piinlikkust n-ö väljaspool filmi maailma (selle kohta oli üks peen võõrsõna, mis mul praegu meelde ei tule).

Ei hakanud seekord ette arvustusi lugema, ainult ühte pealkirja silmasin, kus öeldi, et selle filmi peategelane on Tartu. Minu meelest on see siiski kerge liialdus; me lihtsalt pole harjunud Taaralinna suurel ekraanil nägema, seepärast tekitabki elevust. Lugu leinast, üksindusest, armastusest ja leppimisest võiks ju sobida kasvõi Hiinamaale ja ennast ära tunda saavad selles mitte ainult tartlased (keda vist kokkuvõttes päris arvukalt pildilt läbi käis), vaid miks mitte ka:
inimesed, kelle süda on maja ees kiirabiautot nähes võpatanud,
inimesed, kes on kuulanud, kuidas neist räägitakse kui eluta objektist,
inimesed, kes on hakanud kartma üllatusi,
inimesed, kes on ennast armastuses lolliks teinud,
inimesed, kes on oma karu kaotanud
jne.

Mati oli igas mõttes usutav tegelane (aplaus ja lilleõis Ükskülale). Sass meenutas liialt Luuasaare Ülo, aga no võib-olla vembuvanad ongi kõik ühte nägu ja tegu. Mina neid üldiselt pelgan. (Ma ei jaganud ka üldrahvalikku vaimustust Poppy suhtes filmis “Happy-Go-Lucky”).

Ruth oli kolmnurgas minu jaoks kõige arusaamatum kuju, aga filmi lõpuks sõlmusid siiski otsad kokku. Elu ongi veider, inimestest rääkimta. Meeldis, et see veidrus oli üles võetud ilma kinematograafilise eputamiseta — kena lihtne film, mõnede mõjusate detailidega nagu näiteks apteekri kõikemõistev tumm pilk.

Tjah, pigem on see vist ikka Tartu kui Tallinna või Valga lugu. Tartu soosib  ekstsentrikuid. Võib-olla on nood mingis seitsmendas mõõtmes jumalad, kelle tingimusteta armastus universumit tasakaalus hoiab. Aga see meie maailma  ulatuv osa — jääb ainult loota, et see piiri peal balansseerijaid enamasti ikka õiges suunas müksab .

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. artur said, on 15/01/2011 at 21:30

    Jah nii see on, et lihtne on rääkida keeruliselt aga keeruline on rääkida lihtsalt. Tänan sind eesti film.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: