tavainimene

Kutseharidus – ammendumatu teema

Posted in * by tavainimene on 05/01/2011

Eilses Postimehes kutsus keegi noor ajaloolane üle võtma Šveitsi kutseharidusmudelit. Eesti andvat liiga paljudele noortele kõrghariduse, millega neil midagi peale pole hakata. Šveitsis suunduvat gümnaasiumisse napp viiendik aastakäigust ning ülikoolidesse veelgi väiksem osa. 80% kutseharidusse suundujatest õppivat ametit aga lepingu alusel otse töökohal, käies vaid päeva või paar nädalas koolis üldaineid õppimas. Just see olevat Šveitsi jõukuse alus. Mitte nende kuulsad anonüümsete arvetega pangad vms.

Mnjah. Ma ei suuda kahjuks hästi kujutleda Eesti ettevõtet, kes tahaks 15aastasi nullist peale välja õpetada. Eriti veel nii, et see õpe ei kujuneks ühte kindlat marki masina ühele kindlale nupule vajutamise drillimiseks.

Mina jutlustan muidugi endiselt võimalikult pikka üldharidust. Ja mulle tundub, et need “õppige Šveitsilt” soovitused põhinevad uskumusel, et kui paned selga samasuguse pintsaku nagu miljonär, siis ongi  sinu taskud ka raha täis.

Aga Eesti kutsehariduse kohta leidsin ühe üpris huvitava tabeli. Riiklik koolitustellimus — see peaks siis nagu näitama, mis suunas meie majandus liigub. Kalandus müü, muusika hoia, taastusravi osta. Aga kõige rohkem toodame endiselt ehitajaid, kokkasid ja automehaanikuid.

Õppekavarühm RKT 2010 RKT 2011 RKT 2012 Muutus 2010-2012 Muutus 2010-2012, %
Kalandus 130 85 72 -58 -44,6%
Hulgi- ja jaekaubandus 1 115 938 847 -268 -24,0%
Elektroonika ja automaatika 1 569 1 401 1 363 -206 -13,1%
Sekretäri- ja ametnikutöö 429 396 375 -54 -12,6%
Põllundus ja loomakasvatus ning põllumajandus, metsandus ja kalandus 426 416 380 -46 -10,8%
Keskkonnakaitse 107 101 97 -10 -9,3%
Juhtimine ja haldus 475 449 436 -39 -8,2%
Majutamine ja toitlustamine 3 188 3 181 3 040 -148 -4,6%
Audiovisuaalne ja muu meedia 220 210 210 -10 -4,5%
Ehitus ja tsiviilrajatised 3 288 3 289 3 221 -67 -2,0%
Toiduainetetöötlus ja -tootmine 749 738 746 -3 -0,4%
Arhitektuur ja linnaplaneerimine 30 30 30 0 0%
Muusika ja esituskunstid 580 580 580 0 0%
Disain 180 190 182 2 +1,1%
Aiandus 681 690 694 13 +1,9%
Majandusarvestus ja maksundus 487 468 497 10 +2,1%
Mehaanika ja metallitöö 1 442 1 516 1 500 58 +4,0%
Metsandus 215 218 227 12 +5,6%
Lastehooldus ja noorsootöö 79 84 84 5 +6,3%
Koduteenindus 515 555 550 35 +6,8%
Juuksuritöö ja iluteenindus 217 221 232 15 +6,9%
Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas) 830 907 894 64 +7,7%
Sotsiaaltöö ja nõustamine 270 290 291 21 +7,8%
Tarbekunst ja oskuskäsitöö 224 242 242 18 +8,0%
Elektrotehnika ja energeetika 831 852 910 79 +9,5%
Keemia ja protsessitehnoloogia 102 106 113 11 +10,8%
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 2 303 2 537 2 581 278 +12,1%
Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 447 508 512 65 +14,5%
Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 429 519 542 113 +26,3%
Kaevandamine ja rikastamine 32 41 42 10 +31,3%
Arvutiteadused ning arvutikasutus 1 713 2 181 2 336 623 +36,4%
Transporditeenused 1 025 1 277 1 400 375 +36,6%
Teraapia ja taastusravi 5 27 47 42 +840,0%
Veterinaaria 0 7 19 19 +19
Kokku 24 333 25 250 25 292 959 3,9%

3 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Hundi ulg said, on 06/01/2011 at 05:08

    Märkan võimlikku vastuolu Sinu mõttekäigu ja kutsehariduse propageerijate arvamuse vahel. Viimased sooviksid siis kindlasti seda, et 800 tuhande eestlase hulgas oleks võimalikult vähe kõrgharidusega inimesi. Samas aga nad ei vaidle ju ka Sinule vastu. Teatavasti on kutseharidus ehitatud valdavalt üles põhiharidusbaasile. Ning seda niimoodi, et lisaks kutsele omandatavad õpilased ka keskhariduse.

    See märkus ei tähenda seda, et ma isiklikult ei ühineks Sinu võimalikult pikka üldharidust jutlustava kogudusega. Esiteks, pole mul eriti suurt usku kutseharidussüsteemis antava keskhariduse kvaliteedi suhtes, selle võrdväärsusest kõrghariduse omandamise eelduseks oleva gümnaasiumiharidusega.

    Teiseks ei usu ma seda, et enamik 15-16 aastasi lapsi üleüldse oskaks teha kaalutletud, põhjendatud ja motiveerituid otsuseid elukutse valikuks. Meie riigist on teada kahetsusväärne fakt, et kolmandik 15-24 aastasi noori on üldse ilma igasugu rakenduseta – ei õpi ega tööta. Ning see on omakorda argument pika üldhariduse kasuks. Omaette küsimus on kuidas korraldada haridussüsteem selliselt, et ka vähemvõimekamad saaksid võimalikult pikka kooliharidust.

    Ning lõpuks ei saa ma aru ideoloogiast, et mida harimatum rahvas seda parem.

  2. tavainimene said, on 06/01/2011 at 09:39

    Jah, selles valdkonnas ongi palju vastuolusid. Tööandjad tahtvat kiiresti ja odavalt tööjõumassi, samas nad nurisevad, et sellel kiirküpsetatud massil jääb puudu algatusvõimest, vastutustundest, arutlus- ja järeldusoskusest jms.

  3. kaarnake said, on 06/01/2011 at 15:42

    kirjutan alla kõigi oma kätega.
    lollust ei saa yhe riigi myygiargumendiks pidada.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: