tavainimene

Tulid näärid tuisand teega

Posted in * by tavainimene on 02/01/2011

Vana aasta viimane päev möödus nii askeldades, et seda õiget tunnet ei jõudnudki tekkida. Muuhulgas meisterdasin plastpudelist linnusöökla. Mõnda aega oli vaikus, siis lendas kamp peale. Tosin tihast (neist üks sinise tekliga), üks puukoristaja ja kaks prisket pasknääri. Tundub, et pleiss on omaks võetud, aga konstruktsiooni annab siiski veel täiustada. Õrred tuleks panna madalamale. Vähegi terasema insenerimõtlemisega inimene oleks selle ära jaganud juba projekteerimise faasis, aga minu näol on tegu inimesega, kellel oli algkoolis raskusi ajalehest mütsi voltimisega.

Ilm oli külmavõitu ja selge, lumi teravate siniste varjudega. Südaöö paiku oli aga tunda, et õhk on muutunud — pehmemaks, tuulisemaks. Tuisk algas siis, kui me juba magasime. Nääripäeval sai jälle lund lükata — trepilt, õuelt, teedelt, keldriukselt, värava tagant, katustelt.

Esimese jaanuari lõuna paiku rühkisime läbi lume postkontorisse ja vahetasime endale esimesed ametlikud eurod. Pahur postiülem, tühjas kontoris seltsiks igavlev turvamees, andis paar pisemat rahatähte ja mitu rasket pangapakendis mündirulli. Mündihoidjat mul endal ei ole. Vanatädile sai üks jõuluks kingitud — selline vedrudega karbike. Ta keerutas seda skeptiliselt käes ja leidis:  “Aga kust ma tean, kui mitu raha mul mingis lahtris sees on, kui näha on ainult pealmine? See asjandus oleks pidanud läbipaistev olema.”  Vaat see on insenerimõtlemine.

Mul hakkab alles nüüd tasapisi kohale jõudma, et selline siis raha edaspidi ongi. Piimamees küsis enne kolmeliitrise purgitäie eest kakskümmend viis krooni. Huvitav, mis see eurohind olema saab? Kahekümneviiekas oli muidu ka hea taks igasugu pisiteenuste eest. Aga nüüd? Viiekas on selgelt palju, aga mündid tunduvad vanast harjumusest ikka veel peenrahana. Kuigi nüüd saab ju eurose mündi eest õlle ja kahelise eest paki suitsu. Või tegelikult, ega kroonid ju kehtetuks ei muutu, ümber vahetada saab neid väidetavalt seni, kuni kestab MTM (meile tuntud maailm). Võib-olla kujuneb maal (ja eriti radikaalsete eurovastaste rahvuslaste seas) välja paralleelrahandus?

Aga et siis uus aasta. Tegin naljaviluks ka seda blogiilmas tuntud lauluoraaklit, mis järjekordselt jagas tumedaid ja hämaraid ähvardusi. Vahel on hea olla skeptik. Kuigi iial ei tea ju, millisesse alateadvuse tagumisse soppi üks või teine fraas seemne külvab ja kuidas see seal idaneb. Eelmine aasta oli küllalt murelik ja segadusterohke. Alanud aasta kohta ei luba objektiivsed asjaolud palju paremat oodata. Nii et võtaks siis suhtumiseks oraakli pakutud “Aeg lihtsalt olla alles.” Hea seegi ju.




2 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaarnake said, on 02/01/2011 at 18:40

    Head Sullegi!
    Põnev mõte paralleelraharingluse kohta. Kuna erinevalt eelnevatest rahareformidest eek kehtib veel mõnda aega, siis saab mõneski omaette kylas keegi oma riiki mängida ja ise president olla oma vastuvõttude & paraadidega.
    Huvitav, meil on palju harakaid ning ilmselt seetõttu vähe värvulisi. Mida loodus mulle vihjab?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: