tavainimene

Ta ohkas ja oigas: “Mu kondid ja luud!”

Posted in * by tavainimene on 28/12/2010

Üks visiooniga noor on Postimehes jõudnud tõdemuseni, et puhata ja elu nautida tuleb noorelt, töötada jõuab ka vanast peast, kui inimesest muuks enam nagunii asja pole. Et miks 65aastane peaks vajama puhkust rohkem kui 25aastane. Jumala eest, millest see 65aastane küll puhkab? Telekavaatamisest? Sporti ta ju ei tee, pidudel ei käi? (See meenutab veidi mu enda kunagist kibedat mõtet, et kõrgharidust ei tohiks noorte peale raisata.)

Ei, tegelikult oli nooruspensioni-visionääril vist ikka nii, et vanaduspension kui selline tuleks kaotada ja asendada töövõimetuspensioniga. Et vitaalne isik ei vaja ka kõrges eas mingit riigipajukit, samas kui mõni nõdrake võiks n-ö pinsile jääda juba neljakümneselt. Mnjah. Kuidas see töövõime hindamine meil nüüd käiski — ei tule hinnata seda, mis tööd sa teha ei suuda, vaid seda, mida sa suudad. Jalgade kaotus ei sega programmeerimisel ega graveerimisel jne. Kui füüsilist tööd teha ei suuda, siis vaimset ikka. Vaadake Stephen Hawkingit! Häbi teil pole üldse mingist töövõimetusest rääkida?

Korraks käis mul peast läbi mõte, et kas see pakutav süsteem mitte ei karista tervislikke ja turvalisi eluviise, aga noore inimese mõte oli veel, et töötamine pole karistus vaid privileeg. Tema põlvkond teeb ju ainult meeldivaid ja innustavaid töid, mis võiks sama hästi ka hobid olla, kuna maailm oma miljonite valikutega on avatud jne. Oh aeg, oh aeg. Hetkeks tundsin ennast sama iidsena kui Mr Slant, kellel lendas köhimisel suust välja väike koiliblikas.

Aga pensionisüsteem, jah, siiski selles suunas ilmselt liigubki. Kuigi ma ei kujuta ette, kas see reaalselt annaks mingit säästu, kui sotsiaalsüsteem peaks hindama töö- ja konkurentsivõimet iga inimese puhul, kes tunneb, et sel nädalal võiks nüüd nagu küll tõesti pinsile jääda.

6 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaarnake said, on 28/12/2010 at 13:18

    Puhas sotsiaaldarvinism. Keegi halja oxa peal istuja, kes ilmselt kysib ka 15-17. sajandi nälja- ning katkuhädaliste kohta: Aga miks nad siis poodi ei läinud, või rohtu ei ostnud?
    Muidugi peax noore inimese entusiasmi võtma läbi huumoriprisma, paraku jutlustab see, keda ja mida me sallima peaksime, ise sallimatust ning õigustab yhiskonna nõrgemate liikmete abita jätmist, eeldusel, et ta ise iial abitusse olukorda ei satu. Ikka et ohver on ise syydi, imikutest raukadeni rabagu igayks ise enda eest, tugevaimad söövad esimesena jne jne. Kahjux kaagutataxe noorte-ja-edukate-ja-ilusate-ja-igavestinoorte-propagandale massiliselt kaasa, sest kes ikka tahab tunnistada oma kortsukesi, insuldikest, puusaliigese murdu vm extremely out asja. Maagiline mõtlemine, tõrjumine.
    Ma tahan kogukondlikku korda tagasi, irw. VÕi kommunismi, höhö.

  2. ieska said, on 28/12/2010 at 16:45

    Huvitav, kas tõesti mõne noore visionäri unistuste töö on näiteks prügivedamine? Kuid kes selle töö siis ära teb kui kõik teevad ainult meeldivaid töid?
    Kes 1x kasutada hilbud selga õmbleb, siibrit alla paneb jne?

    HELL(heast elust lolliks läinud) – põlvkond on kohe sündides mitu korda pea peale kukkunud vist.

  3. sol said, on 29/12/2010 at 02:10

    Mul on kohe hea meel, et noortel inimestel tänapäeva eestis nii hea elu on. Tuhanded pakkumised üle maailma ja kõik teed lahti ees. Vaba ja muretu elu, tujud, mis viivad hetkega maailma teise otsa ja huvitavad ning meeldivad tööd, ei midagi tüütut ja kohustuslikku.
    Tegelikult, vanuses 17-24 tundusid ka mulle absoluutselt kõik tööd põnevad ja meeldivad. Kõik tööd olid minu jaoks uued ja huvitavad, nagu maailm üldse.
    Töötasin siibripesijana, õllemüüjana, koristajana, nõudepesijana, kartulikoorijana… vaimustav! Millised kogemused! Kui lahe!

  4. nodsu said, on 29/12/2010 at 04:29

    Mul on sarnane lähenemine oma päevarežiimile – valgel ajal, niipaljukest kui ma seda näen, tahaks nagu väljas ringi kammida, küll tööd jõuab ka öösel teha.

  5. Hundi ulg said, on 29/12/2010 at 05:45

    Noorel visionääril on selles artiklis üks vahva tähelepanek. 65 aastastel polevat enam nii palju energiat elu nautimiseks kui noorematel. Õige ja ju ka siis loogiline, et oma viimased energiariismed võiks pühendada töötamiseks :)

  6. nodsu said, on 31/12/2010 at 00:49

    Kunagi kohtusin kahe noorepoolse molekulaarbioloogiga, kes olid väljamaal molekulisaagimise töö peal ja arutasid, et peaks ikka AIDSiga tegelema hakkama – ühest küljest ei ole selle saagimine teab mis ohtlik, kui korralikult ohutusnõuetest kinni pidada, teisest küljest läheb kirja tervistkahjustava tööna, saab varakult pinsile ja siis on elu neljakümnendast eluaastast peale üks suur kalalkäimine ja trummimängimine.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: