tavainimene

Pühad mingu, teised tulgu

Posted in * by tavainimene on 26/12/2010

Miskipärast ei tahtnud WordPress minu väikest jõulutervitust õigel ajal avaldada. Mis seal ikka, jõuluaeg kestab ju veel.

Vikipeediast lugesin hiljuti veidra jõulusõja kroonikat. Kedagi maausulist nimelt nörritab, et kristlased oma superstaari sünnipäeva (või isegi “sünnipäeva”) tähistamiseks nende vana talvepüha nime on kaaperdanud. Minu meelest kaunis lapsik armukadedus. A rose by any other name would smell as sweet.

Maausulised ajavad üldse vahel muigama — kui tõsimeelselt nad kirjeldavad meie kaugete esivanemate jõulu- ja muid kombeid, unustades mainimata, et tegu on nende endi uusfantaasiaga peamiselt 19.–20. sajandi allikate põhjal. Mitte et kristlaste tõsimeelsus ajuti vähem naljakas oleks.

Mind äratas jõululaupäeva hommikul ema, kes pistis pea ukse vahelt sisse ja hingeldas: “Kempsu striit — seisunditase kaks.” Ajasin ka kähku vatid selga ja andsin labidale valu. Lund sadas järjest juurde, nii et selleks ajaks, kui puukuuri juurde rada vabaks sai, tuli saunateega juba otsast pihta hakata. Sauna aga lõpuks ei saanudki, kuna korsten oli lund täis ja mina keeldusin katusele ronimast. Vaatamata sellele, et räästa all oli meetrine hang, mis ema väitel oleks taganud pehme maandumise.

Katused on muidugi omaette teema. Ma lihtsalt hoian pöialt. Vähemalt kasvuhoone lükkasin puhtakse, loodetavasti läheb see arvesse kui analoogiamaagia vms. Kohalik igatöömees käis küll pakkumas ennast lund rookima ja oleks arvatavasti nõus olnud ka katused ette võtma, aga tema enda seisunditase oli selline, et nõudis sirgelt seismiseks labidavarre tuge.

Lõuna paiku käisime vennaga surnuaial ja panime küünlad. Hangedesse. Silma järgi loodetavasti enam-vähem õigesse kohta.

Labidarežiim kestis ka terve esimese püha. Sahk oli öösel värava ette vägeva valli lükanud. Külmarohuks korkisime lahti viimase vanaemast jäänud talongiviina — Sibirskaja, 45 kraadi, seda vist kutsuti vanasti raketikütuseks. No natuke sai ikka vorsti ka söödud ja vanatädi pakkus tõelist vana kooli kartulisalatit.

Täna sadas vähem, peamiselt jäidet, mis tekitas lumele kooriku. Viskasin köögiakna alla hange peale peotäie päevalilleseemneid. Järgnes lindude etteaste, mida Feliks ülima erutusega jälgis. Linnusöögimaja on tubasele kassile umbes nagu striptiis — ajab kihevile, aga katsuda ei saa.

Kokkuvõttes võib öelda, et jõulud maal on toredad, ehkki abaluudest küünarnukkideni on selline tunne, nagu oleks… lund rookinud või midagi. Aga see-eest oli väga ehe. Ja mis kõige tähtsam — päevad lähevad nüüdsest tõepoolest tasapisi pikemaks.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: