tavainimene

Kes kõik peod peab,…

Posted in * by tavainimene on 17/12/2010

…see kõik näljad näeb.

Kui ma laps olin, peeti meil kodus ikka nääre, mitte jõule. Isa-ema olid praktilised inimesed ja leidsid, et üks vanarahva komme ta kõik ja kah nüüd asi, kus jonni ajada. Seda enam, et neil omaenda jõulutraditsioone õieti kuskilt võtta polnud — mõlema kodud olid esiteks väga sekulaarsed ja teiseks puruvaesed. Vaat et ainuke koht, kus ma tol ajal mõistega “jõulud” kokku puutusin, oli raamat “Bullerby lapsed”. (Huvitav, kas Glavlitis sel teemal ka mingeid vaidlusi oli?) Detaile enam ei mäleta, aga sealt jäi minu jaoks jõuludele külge eriline pühalikkuse ja harduse aura — karge tähistaeva all kõlavad kuljused, lumme uppund metsatalud, palvetavate lapsukeste säravad silmad jms. Noh, ja ikka räägiti ju, et jõulud on pereringis peetav vaikne kodune püha. Püha, mitte pidu.

Püha — see on müüt, rituaal ja mõtlus. Pidu — see on pigem liigsöömine ja -joomine, laul ja tants, ropud naljad, saun ja seks. Või umbes niimoodi. Jõulupidu oli sellepärast minu jaoks pikka aega kuidagi pentsik mõiste — seni, kuni taipasin, et talvisel pööripäeval on närtsinud ja külmunud loodust ning väsinud päikest vägagi kohane turgutada just rituaalse prassinguga. Umbes siis korjasin ma üles ka teooria, et (veri)vorst on rituaalne toit — inimene sööb endale sisse tanguputru täis soolikad, et analoogiamaagia abil püüda endale tagada järgmiseks aastaringiks putru täis soolikad.

Aga endiselt ei lakka ma imestamast, kui loen metsikutest firmajõulupidudest, mis lõpevad sellega, et direktorile öeldakse kogu tõde näkku, sekretärid tantsivad koosolekulaual kankaani, raamatupidaja teeb paljast tagumikust paberkoopiaid ja turundusosakond korraldab koristaja kamorkas grupika. Meie kontori jõulupeod on juba paljude aastate ja nelja väga erineva ülemuse vältel kõige enam meenutanud 6. klassi klassiõhtut mõnes Lõuna-Eesti maakoolis 1955. aastal. Alkohol on laual küll, aga enamasti pole aega seda tarvitada. Me mängime “Peremees võttis naise” ja “Üks ühte ja kaks ühte” — päriselt ka. Tõenäoliselt suurema entusiasmiga kui kuuendikud seda kusagil eales teinud on. Peo käigus tantsitakse ära Kaera-Jaan, jenka, sirtaki ja veel suur hulk improviseeritud rühmatantse. Muusika on “Horoskoobist” eurodiskoni. Paar kõige nooremat kolleegi istuvad küll “häh-lõpp-nõme”-nägudega, aga kohal on nad sellegipoolest iga kord.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: