tavainimene

Naiste nahast rahakott

Posted in * by tavainimene on 15/12/2010

Ma üritasin ka teha seda Toom Õunapuu välja pakutud mõtlemisoskuse testi. (Päris kõva kiusatus oli kirjutada “Toom Õunapuu mõtlemisoskuse testi”.) Hakkan nüüd aru saama, miks Kaplinski jonnib ja eesti keeles kirjutada ei taha. Hirmus tahtmine on kirjutada kuhugi suurte tähtedega kolm korda “Pritsumees jõi ära viis õlut ja sõitis autoga mööda põldu.”

Ja ikkagi: miks läks kana üle tee?

16 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Indigoaalane said, on 16/12/2010 at 08:31

    ma sain suht hea tulemuse, aga alles pärast ca 20 esimest küsimust- siis hakkas loogika koitma ja hakkasid lauseehitust jälgima. Reaalsus ikka see, kui valesti ma eesti keelt räägin ja kui normaalne see tundub:)
    Kana elab teisel pool teed.

  2. tavainimene said, on 16/12/2010 at 11:39

    Mina ajasin umbes poolte küsimuste puhul puhtakujulist jonni ja kiusu. Ma tean väga hästi, mida tähendab “kondibukett”, aga põhjusi, miks ta lõhnata võib, on rohkem kui üks. Ja kui eesriie langeb alla, siis järelikult on sedasorti eesriie, mis käib üles-alla, mitte külgedele ja kokku. Ja nii edasi. Mul on jätkuvalt tagasihoidlik eriarvamus selles suhtes, nagu annaks väljendi “pimedate juhtkoerte treenerid” puhul kahtlustamine, et jutt võib käia pimedaid koerliidreid välja õpetavatest isikutest, tunnistust kõrgelt arenenud mõtlemisvõimest.

    Valesti (“valesti”) rääkida, kui tegu pole just prokuröri süüdistuskõne või lennujuhi ja piloodi vestlusega vms, on normaalne väga mitmel põhjusel. Liiasus näiteks aitab vältida infokadusid taustamüras. Ebaharilikud (“valed”) idioomid võivad mingil hetkel olla kõige tabavamad, sest maailm, mida keel peegeldab, on lõpmatult mitmekesine. Lõppude lõpuks on igasugune rääkimine teatud mõttes luuletamine. Kes saaks poeedile öelda, et “tuline lumi” on vale, sest lumi on teatavasti hoopis külm?

  3. tavainimene said, on 16/12/2010 at 11:40

    Lisaks sellele, et rääkimine on luule, on ta ka rahvaluule. Aga nüüd on meil õpetatud mehed, kes õiendavad, et ega ikka ei saa küll maa olla maksakarvaline ja pole võimalik laulda härrasid härgadeksi.

  4. tavainimene said, on 16/12/2010 at 11:43

    Aga kana l ä k s üle tee sellepärast, et “lähi” ja “mini” on valed :)

  5. nodsu said, on 16/12/2010 at 22:41

    Tegelikult oleks alustuseks praktiline teha vahe rääkimise ja kirjutamise vahel (rääkides peabki jutt liiasem olema, et info kindlasti kohale jõuaks, sisaldama paralekseeme, et liiga infotihedaks ei läheks ja mõelda jõuaks, jne); sealt edasi rääkimise ja rääkimise (nt kõnepidamise ja vabas vormis lobisemise – viimasel puhul tulevad sõnad enamasti suust välja selles järjekorras, kuidas meelde tuleb ja kirjakeele lausejärge taga ajada oleks mõttetu) ning kirjutamise ja kirjutamise (ametliku tarbeteksti vs ilukirjanduse, ilukirjanduse vs internetis lobisemise, ametliku tarbeteksti vs netilobisemise) vahel.

    • tavainimene said, on 17/12/2010 at 11:33

      Muidugi oleks. Aga Indigoaalane eespool mainis just valesti rääkimist.

    • notsu said, on 18/12/2010 at 02:10

      Ma ei ole küll 100% kindel, et ta mõtles kitsas ja täpses mõttes rääkimist – võib-olla pidas silmas midagi taolist nagu kuulsas küsimuses “madam rääkima inglise keel?”, oskamise tähenduses. Test oli ju kirjalik (või ei olnud? oma vana brauseriga ei pääse ma ligi).

  6. nodsu said, on 16/12/2010 at 22:46

    (Selles mõttes, et “naiste nahast rahakott” näeb ju ikka kuulutuses päris totter välja. Ja kui on kirjas “pimedate juhtkoerte treenerid”, siis saab ilmselt iga lugeja aru, mida tegelikult mõeldakse, aga selle võimaliku juhtkoerte pimeduse ideega, mis absurdsuse pärast kõrvale jäetakse, on ikkagi lausesse müra tekkinud – sellepärast, et üldse on olemas mingi teine tähendus, mis tuleb absurdsuse pärast kõrvale jätta. Ilukirjanduses saaks seda juba efekti mõttes ära kasutada, suulist teksti kuuldes ollakse harjunud sõnu mõttes ümber tõstma, et kokku arusaadav jutt tuleks, aga tarbetekstis on see lihtsalt müra.)

    • tavainimene said, on 17/12/2010 at 11:35

      “Naiste nahast” annab guugeldades 6350 vastet, “nahast naiste” 16 600. No parem ikka nahast naised kui nülitud naised :)
      Kuigi, kui järgi mõtlema hakata, siis ei öelda ju “lammaste nahast kasukas” jts.

  7. notsu said, on 18/12/2010 at 02:14

    “Nahkrahakott” ja “lambanahast” oleks seevastu nii kõnes kui kirjas päris OK. Ma tean küll, et Erelt ja co juurutavad rusikareeglit, et “kui kahtled, kirjuta lahku”, aga mõnikord on kokkukirjutamine nii praktiline, nii praktiline, hoiab arusaamatused ära ja puha. Ja ka kõnes mõjuvad sellised liitsõnad normaalselt.

    (Ma ei saa tegelikult aru, mis mõttes rahakottidel sugu on, et see “naiste” seal üldse relevantne oleks. Kas tõesti müüakse eraldi naiste ja meeste rahakotte? Teisest küljest, mida mina ka tean, ma ostsin oma kõige uuema rahakoti kaltsukast ega uurinud, kas ma ikka tohin sellega käia, kui mul on kaks x-kromosoomi.)

    • notsu said, on 18/12/2010 at 04:39

      oo ja neid lõputuid võimalusi, mida saab omadussõnade tuletamisest: nahkne, lambanahkne… Omastavas käändes täiendite kuhjamine ei ole nagunii eriti hea mõte.

    • notsu said, on 18/12/2010 at 04:40

      sry, ei olnud seal kõik omastavas käändes täiendid, aga noh, ütleme siis, et nimisõnaliste täiendite kuhjamine on kahtlane äri.

  8. tavainimene said, on 18/12/2010 at 08:23

    Veider küll, aga sõna “nahkne” tähendab minu jaoks eeskätt midagi kohmakat, kehva kvaliteedi ja kahtlase päritoluga.
    Meeste ja naiste rahakotid on tõesti erinevad, kuigi seda erinevust on raske kirjeldada ja veel enam põhjendada. Pakuks alghüpoteesiks välja, et meeste rahakott disainitakse selline, et ta mahuks pükste taga- ja pintsaku põuetaskusse. Kui keegi viitsiks, võiks ju teha euro tuleku puhul väikse etnograafilise uurimuse — pildistada oma tuttavate rahakotte.

    • notsu said, on 19/12/2010 at 02:28

      Ja mul ei ole tõesti õrna aimu, kuidas spetsiaalsed naiste rahakotid välja näevad. Meeste omi ma meesteosakonnas just täna vaatasin, tavalised rahakotid, umbes nagu minu oma. Kas naistele tehakse suuremaid? Ega käekotti ju kah suur hästi ära ei mahu. Raha ennast ei tehta meestele ja naistele eri suuruses, nii et teatud mõõtudest väiksem ei saa rahakott enivei olla.

  9. tavainimene said, on 18/12/2010 at 08:27

    Kui veel edasi targutada, siis ma pakun, et nt müügikuulutuses torkab eraldi sõna “rahakott” paremini silma kui “nahkrahakott”. Kuidas otsingumootorid emba-kumba käsitlevad, seda ma ei tea. Et kui ma otsin sõna “rahakott”, kas siis pakutakse ka nahkrahakotte.
    Aga põhimõtteliselt on muidugi sinul õigus.

  10. notsu said, on 19/12/2010 at 02:24

    Müügikuulutuse puhul oleks mu arust praktilisem ka (või ainult) “naiste” ära jätta – milleks välistada juba ette pooled võimalikud ostjad, las igaüks käib ja vaatab rahakoti pilti, kas meeldib.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: