tavainimene

Cum grano salis ehk “Kalevipoeg”

Posted in * by tavainimene on 07/12/2010

“Kalevipoeg” filmiks? Aga palun! Žanr: eepiline fantasy-märul-tragöödia.

*

Halli habeme ja kuuekeelse kandlega lauliku sissejuhatus, kaamera libiseb n-ö Põhja kotka vaatepunktist üle karmi põhjamaise looduse ja metsaserval asuvate palktarede.

Hõimupealik Kalev palub surivoodil oma naist Lindat, et see ei jagaks riiki poegade vahel, vaid et pojad heidaksid valitsusjärje pärast liisku. Kalev ennustab sündimata pojale suurt aga keerulist tulevikku ning sureb.

Linda viimane poeg kasvab suure ja tugeva aga väga tormakana – “ema pistab küll rinna suhu, aga ei pista meelt pähe”.

Lindal käib kosjas Kalevi kauge sugulane Tuuslar — tumedalt, metsikult, šamanistlikult ugrimugrilikult Põhjamaalt Soomest. Hellitatud heledatverd Linda lükkab kosjad tagasi. Tuuslar solvub, et tedremunast leitud, s.o kahtlase päritoluga piiga ta ära põlgab ja vannub kättemaksu.

Kord, kui Kalevi pojad on jahile läinud, tuleb Tuuslar Lindat röövima. See palub armu ja Tuuslar lööbki kõhklema, kuid sulgeb oma kõrvad naise palvetele ja lohistab ta randa. Linda hüüab appi inimesi, haldjaid, Kalevi vaimu ja viimaks taevaseid jõude. Pikne lööb Tuuslari uimaseks, Linda muutub kivisambaks. Tuuslar toibub ja põgeneb.

Kalevi pojad avastavad ema kadumise, kuid aimates vägeva Tuuslari jälgi, loobuvad ja manitsevad ka noorimat venda kaotusega leppima. See aga lahkub öösel salaja kodust, võtab paadi ja hakkab Soome poole sõudma.

Keskööks jõuab Kalevipoeg saarele, kus kuuleb neiu laulu ja vastab talle. Kohtumine Saarepiigaga — naine on Kalevipoja jaoks uus kogemus! Üürike kirehetk… ja tüdruku kahetsus. Ilmub Saare taat. Kalevipoeg teatab uhkelt, kes ta on ja keda otsib. Ehmunud tüdruk kukub või hüppab kõrgelt kaldalt vette, Kalevipoeg ei suuda teda päästa.

Kalevipoeg jätkab teekonda Soome, leiab kaldalt Tuuslari paadi, haarab sõjariistaks aeru pihku ja läheb kasvavas vihas jälgi mööda edasi. Leiab Tuuslari kodust; see näeb teda tulemas ja hirmuga haarab põuest peotäie sulgi, millest tekivad sõjamehed. Kalevipoeg peksab nad vaevata laiali ja haarab Tuuslaril endal rinnust. See kahetseb oma tegu ja palub armu, kuid raevunud Kalevipoeg lööb ta maha. Otsib Tuuslari valdustest ema, kuid näeb vaid nägemust temast, millest mõistab, et ema on surnud ja tapatöö olnud asjatu. Kaleviopeg otsustab koju pöörduda, kuid edasiste ohtude kaitseks mõõga hankida.

Nooruk seab sammud kuulsa Soome sepa juurde, kes teda umbusklikult pealaest jalatallani mõõdab. Solvunud Kalevipoeg esitleb ennast kui kõrgest soost kangelast. Sepp toob prooviks kaks mõõka, mis purunevad. Pärast mõningast kõhklust laseb sepp tuua kolmanda mõõga;  vana Kalevi enda tellitud töö lööb proovimisel alasi puruks ja Kalevipoeg võtab selle.

Juuakse liiku. Noor mees pole aga kangete jookidega harjunud.  Tundes end vägeva sepa ning tema suguseltsi ees mitte eriti kindlalt, hakkab Kalevipoeg vintis peaga hooplema oma seni ainsa võiduga, milleks oli Saarepiiga. Sepa vanem poeg on nördinud ja kutsub teda korrale, tõuseb tüli ja Kalevipoeg lööb oma uue mõõgaga vastase maha. Vennad tormavad talle kallale, kuid nõid-sepp peatab neid ja lausub needuse, mis kuulutab Kalevipojale hukku. Needus äratab üles ja päästab valla Sarviku.

Kalevipoeg põgeneb õuduses, tormab randa, lükkab paadi kaldast lahti, talle ilmuvad mälupildid korda saadetud veretööst. Kodurannas variseb ta kokku. Sarvik oma käsilastega varastab tema mõõga ja lohistab selle jõeni. Kalevipoeg ärkab, Sarvik põgeneb. Kalevipoeg ei saa aga sõjariista jõe põhjast kätte — mõõk ütleb, et teda ei saa pidada mees, kes ei suuda teda mõistusega tarvitada. Kalevipoeg paneb omakorda vihaga mõõgale needuse, kuid ta keel vääratab saatuslikul kombel…

Viimaks nendib Kalevipoeg, et tehtut parandada ei saa ja oma saatus tuleb vastu võtta. Otsustab hakata maad valitsema, vanemad vennad jätavad jumalaga ja lahkuvad kodunt. Kalevipoeg saab kuningaks, kuid Sarvik on kõikjal kurja tegemas. Kalevipoeg palub abiks ja nõuandjaks Lapi tarka, kuid lubab sellele kergemeelselt tasuks vana Kalevi tarkuseraamatu.

Kalevipoeg künnab kuningana sümboolse künnivao ja istub puhkama, kuid teda ründavad Sarviku käsilased. Ainus käepärane relv on samas kõrguv lauahunnik, kuid lauad purunevad võitluses. Nähtamatu naisehääl soovitab lüüa serviti ja Kalevipojal õnnestub vaenlastest võitu saada. Siil vudib põõsasse.

Sama nähtamatu hääl (Põrgupiiga=Saarepiiga) juhatab Kalevipoja koopasse, mis on Sarviku valduste väravaks. Teel põrgusse kimbutavad kangelast suits, pimedus, võrgud, põhjatu vesi ja kihulased, kuid Põrgupiiga õpetuste ja hea õnne abil pääseb kangelane sillale üle tõrvajõe, mis lahutab Põrgut inimeste maast. Ta võitleb Sarviku sõdalastega ja jõuab väravasse. Linda vaim juhatab kätte jõujoogi, toimub kahevõitlus Sarvikuga, Sarvik aheldatakse, Põrgupiiga päästetakse.

Kalevipoeg ei taha enam naasta valitsusjärje juurde, sest tema pea kohal lasuv needus võib kogu rahvale saatuslikuks saada. Otsides kohalikelt tarkadelt nõu saab ta teada, et vajalik tarkus oli kirjas kergemeelselt käest antud Kalevi raamatus. Masenduses otsustab Kalevipoeg ameti maha panna, annab valitsuse üle tasakaalukale ja tsiviliseeritud Olevipojale, lahkub inkognito rändajana laia ilma ja annab end saatuse hooleks. Jalad kannavad Kalevipoja Kääpa jõe äärde, kus ta (meelega või kogemata) astub jõkke, kus mõõk ta jalad alt lõikab. Kangelane sureb.

Taevane kohus otsustab, et sellisele löömamehele paras töö on valvata põrgu väravas aheldatud Sarvikut. Kalevipoeg läheb valge hobuse seljas põrgu väravasse ja lööb oma parema käe kaljusse – võib-olla selleks, et mitte uuesti pahandustesse sattuda. Kalevite maal on alanud uus ajastu, metsikud sangarid on taltsutatud.

Hallipäine laulik vakatab, kuulajad on mõttesse vajunud. “Aga ükskord algab aega…”

3 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Indigoaalane said, on 07/12/2010 at 09:26

    Sa oled eesti filmi päästja…. Tee rahaks!:)

  2. notsu said, on 07/12/2010 at 16:20

    Millegipärast ei saa ma silme eest pilti filmist stiilis “Kui “Maleva” autorid oleks “Sõrmuste isandat” teinud”. Samas võiks ju ka “Kui “Sõrmuste isanda” lavastajad oleks “Malevat” teinud”.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: