tavainimene

“Kawasaki roos”

Posted in * by tavainimene on 02/12/2010

Televisiooni filmigrupp teeb dokumentaali lugupeetud psühhiaatriaprofessorist, Rahva Mälu auhinna laureaadist, endisest dissidendist. Kõik armastavad pan professorit — teiste seas tema tütar, tütretütar ning võluv ja truu abikaasa. Ainult üks mees ei jaga seda vaimustust ning see on professori väimees, kes aga murrab truudust oma haigele naisele ning on tagatipuks kommunisti poeg. Siis aga tuleb päevavalgele toimik, millest selgub, et veel vähemalt ühel mehel on põhjust  professorit vihata…

“Kawasaki roos” on idabloki maadele nõnda tuttav lugu kollaborantlusest, moraalist, motiividest, süüst, kahetsusest, andestamisest ja lunastusest. Tuletas meelde üht tuttavat väliseestlast, kes armastab rõhutada, et  tema ei oleks mingi hinna eest komsomoli astunud ja oma majale punalippu heisanud — et ta oleks sirgeseljalselt ja püstipäiselt okupantidele vastu astunud, tulgu või Siber. Teadagi.

Umbsuses ja umbusus siplevale sisemaale vangistatud Tšehhile on filmis vastandatud vabade meretuultega Rootsi. Selgusetuks jäi mulle Jaapani lillemaalija roll — kas tuletada meelde, et mitte ainult meie pole kannatanud? Imdb-st uurides sain aga teada (see on nüüd küll, nagu läheks pärast etendust lava taha anekdoodivestja juurde, võtaks tollel nööbist ja uuriks, et kus see nali ikkagi oli), et Kawasaki roos on teatud origamikujund ja et origami peaks nagu sümboliseerima inimelu ja -saatust, mis on otsekui keerukatesse voltidesse seatud habras paber. No tore, aga miks siis mitte näidatagi origamit? See oleks tõesti kõnekas olnud — et üht ja sama paberilehte voltides pruugib sul ainult üks võte teisiti teha ja roosi asemel on tulemuseks kärnkonn.

Kujunditega oli see film üldse kokkuhoidlik. Ebafilmilik, tõtt-öelda. Liiga pikad dialoogid, liiga vähe kõnekat pilti, liiga palju rääkivaid päid. Ja tegelikult oleks võinud professori ambivalentse mineviku üksikasjad lahti hargneda elegantsemalt, origamilikumalt kui ühe lihtsalt teab kust lagedale ilmuva toimikuga. Aga siis oleks vist juba põnevikuks ära kiskunud.

Kokkuvõttes, ei olnud halb film, aga ei suutnud mind läbinisti haarata. Nagu tänapäeval kombeks öelda: “”Katkuhaud” on parem.”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: