tavainimene

“Kawasaki roos”

Posted in * by tavainimene on 02/12/2010

Televisiooni filmigrupp teeb dokumentaali lugupeetud psühhiaatriaprofessorist, Rahva Mälu auhinna laureaadist, endisest dissidendist. Kõik armastavad pan professorit — teiste seas tema tütar, tütretütar ning võluv ja truu abikaasa. Ainult üks mees ei jaga seda vaimustust ning see on professori väimees, kes aga murrab truudust oma haigele naisele ning on tagatipuks kommunisti poeg. Siis aga tuleb päevavalgele toimik, millest selgub, et veel vähemalt ühel mehel on põhjust  professorit vihata…

“Kawasaki roos” on idabloki maadele nõnda tuttav lugu kollaborantlusest, moraalist, motiividest, süüst, kahetsusest, andestamisest ja lunastusest. Tuletas meelde üht tuttavat väliseestlast, kes armastab rõhutada, et  tema ei oleks mingi hinna eest komsomoli astunud ja oma majale punalippu heisanud — et ta oleks sirgeseljalselt ja püstipäiselt okupantidele vastu astunud, tulgu või Siber. Teadagi.

Umbsuses ja umbusus siplevale sisemaale vangistatud Tšehhile on filmis vastandatud vabade meretuultega Rootsi. Selgusetuks jäi mulle Jaapani lillemaalija roll — kas tuletada meelde, et mitte ainult meie pole kannatanud? Imdb-st uurides sain aga teada (see on nüüd küll, nagu läheks pärast etendust lava taha anekdoodivestja juurde, võtaks tollel nööbist ja uuriks, et kus see nali ikkagi oli), et Kawasaki roos on teatud origamikujund ja et origami peaks nagu sümboliseerima inimelu ja -saatust, mis on otsekui keerukatesse voltidesse seatud habras paber. No tore, aga miks siis mitte näidatagi origamit? See oleks tõesti kõnekas olnud — et üht ja sama paberilehte voltides pruugib sul ainult üks võte teisiti teha ja roosi asemel on tulemuseks kärnkonn.

Kujunditega oli see film üldse kokkuhoidlik. Ebafilmilik, tõtt-öelda. Liiga pikad dialoogid, liiga vähe kõnekat pilti, liiga palju rääkivaid päid. Ja tegelikult oleks võinud professori ambivalentse mineviku üksikasjad lahti hargneda elegantsemalt, origamilikumalt kui ühe lihtsalt teab kust lagedale ilmuva toimikuga. Aga siis oleks vist juba põnevikuks ära kiskunud.

Kokkuvõttes, ei olnud halb film, aga ei suutnud mind läbinisti haarata. Nagu tänapäeval kombeks öelda: “”Katkuhaud” on parem.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: