tavainimene

Ingli mäng

Posted in * by tavainimene on 31/10/2010

Kõndisin raamatupoe kaks korda risti läbi. Neid teismikvampiiride sarju tuleb nüüd nagu Vändrast saelaudu, kõigil kohustuslik kuusirp ja kalbe neiunägu esikaanel. Ilmselt on kuskil Kagu-Aasia džunglis sweatshopid, kus pikkade laudade taga küürutavad usinad tõmmud naised tööstuslikes kogustes jutukangast koovad.

Jaah, kus  nüüd tuli ütleja välja. Olen ise parasjagu kõvasti kirjanduslike kartulikrõpsude (või soolapähklite — mõte on selles, et sa tead, et nad ei tee sulle mitte midagi head, aga pakki käest panna ei suuda, enne kui põhi peal) kütkes. Carlos Ruis Zafón ja “The Angel’s Game”. Põhimõtteliselt ju seesama irmu- ja armukirjandus, mis nood kuusirbi-saagad, ainult, khm, veidi küpsemas eas tütarlastele.

Aga mõnus on lugeda. Paks ja põnev. Nagu oleks võetud üks telenovela ja segatud kokku suure koguse film noiriga, ja siis lisatud juurde tilk Borgest ja tilk Bulgakovit. Orvuks jäänud poiss, neiu valges kleidis, saatuslik armastus,  surmav haigus, mõistatuslik käsikiri, sapise jutu kuid kuldse südamega antikvaarid, tolmust ja rõskusest lõhnavad mahajäetud villad, salapärane deemonlik võõras jne. Drramaatiline. Nagu “Ooperifantoom”, ainult et kirjandusmaailmas. Siin pole mitte midagi argipäevast; isegi Barcelona kerjused puistavad mõttepärle stiilis “In the advanced stages of stupidity, a lack of idas is compensated for by an excess of ideologies.

Kohati muutub dialoogi teravmeelsus ehk liiga sitcomilikuks. Arutlus geenidest tundus ka 1930ndatesse sobimatu, aga Wikipedia annab teada, et vastav termin oli tõesti kasutusele võetud juba 1909. aastal. Minu viga.

Hetkel olen lugemisega umbes poole peal. Deemonlik võõras pole veel oma tõelist palet paljastanud ning Cristina ja Isabella (nimed!) saatust varjab paks paberipakk. Ei suuda seda pakki käest panna, süütundele vaatamata. Zafóni kangelast tsiteerides: “It is impossible to survive in a prolonged state of reality, at least for a human being.” Käisin siis täna hommikul ja ostsin Toomas Pauli esseekogumiku — loodetavasti läheb see patukahetsusena arvesse.

PS  Parandasin pealkirja ära. Ma olen raamatuga poole peal, ja ma olen kogu aeg selle peakirja valesti lugenud! Mida see minu kohta ütleb? Kas tõesti Alzheimer ründab? Või oskaks papa Freud asja seletada?

2 Vastust

Subscribe to comments with RSS.

  1. Jane said, on 31/10/2010 at 19:58

    Juba pikemat aega külastan seda blogi ja tihtipeale leian ennast mõttelt, kas tõesti mõtleb keegi nii sarnaselt minuga.
    Ka see sissekanne oleks nagu minu enda suust tulnud (kui oskaksin oma mõtteid tabavalt kirja panna).

    Kuna olen tihe raamatupoe külastaja, siis on minu tundmused vampiiriraamatute kohapealt sarnased.
    Ja Inglite mäng on samuti poole peal. Huvitav lugemine. Läheb hästi kokku (vist on autor nii mõelnudki) Tuule varjuga.

    Kõike head soovides
    Jane

    • tavainimene said, on 01/11/2010 at 11:27

      Kõike paremat Sullegi.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: