tavainimene

Reisikiri

Posted in * by tavainimene on 17/10/2010

Poiss jalgrattaga oli keset tühja lumist väljakut hirmus üksildane. Minu meelest ta külmetas. Muusika oli juba ammu vaikinud, majade uksed olid suletud.

Ma näen jälle seda unenägu, kus ma kõnnin mööda hämarduvat talvist linna ega tea, kus mu kodu on. Vaatan ühe korteri aknaid ja tean, et ma olen seal elanud — aga nüüd on seal võõrad kardinad ja võõrad siluetid.

Lumepiir kulges kusagilt Pedja ja Vägeva vahelt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: