tavainimene

Reisikiri

Posted in * by tavainimene on 17/10/2010

Poiss jalgrattaga oli keset tühja lumist väljakut hirmus üksildane. Minu meelest ta külmetas. Muusika oli juba ammu vaikinud, majade uksed olid suletud.

Ma näen jälle seda unenägu, kus ma kõnnin mööda hämarduvat talvist linna ega tea, kus mu kodu on. Vaatan ühe korteri aknaid ja tean, et ma olen seal elanud — aga nüüd on seal võõrad kardinad ja võõrad siluetid.

Lumepiir kulges kusagilt Pedja ja Vägeva vahelt.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: