tavainimene

Vana ja hea

Posted in * by tavainimene on 05/10/2010

Seiklused  vene keele maailmas jätkuvad. Otsisin õpikut algajatele, aga ei leidnud midagi, mis oleks meeldinud. Valik oli ausalt öeldes üldse väike ja mina olen norija nagunii. Üks oli liiga titekas, teine liiga kribukrabuline; kõik nad olid kaugelt liiga kallid ning käisid komplektis veel kallima töövihikuga. Lõpuks soetasin rohkem huvi pärast antikvariaadist H. Maiste-Alleri vene keele õpiku algkoolidele. Välja antud 1940 Tartus kirjastuses Kool, trükitud natsionaliseeritud Eestimaa Trükikoja A.-S.-is Tallinnas. 194 lehekülge, väikesepoolne formaat, suur ja selge mustvalge trükk, vähe pilte.

Alustatakse tähestikust nende sõnade kaudu, mis on eesti ja vene keeles samad: park, doktor, kino, sport, salat, klass, telefon jne. Järgnevad numbrid liitmis- ja lahutamistehetega. “Kui palju”, “jah”, “ei”, “aga”. 11. õppetükis ilmuvad tegelased – isa, ema, Boriss ja Veera, vanaema, kass, doktor jt. Mõned dialoogid on küll kergelt napakad (“Kas see on raadio? Ei, see on apelsin.”), aga see-eest kulgeb kõik loogiliselt ja uust materjali tuleb peale mõõdukas tempos. 15. õppetükis tehakse tutvust klassi ja kooli puudutava sõnavaraga. Grammatikasse pole veel süvenetud, lihtsalt tuuakse mängu sõnad в классе, на столе ja сидит. 17. õppetükis tutvustatakse nimisõna sugusid – hakatuseks kõige lihtsamad juhud ilma eranditeta. Järgmiseks tuuakse sisse tegusõna pööramine olevikus ja mõned verbid (tegema, lugema, mängima, töötama). 21. õppetükk – tegusõna “minema” (klassi, tundi). Teised reeglipärased tegusõnad. Käskiv kõneviis.

26. õppetükis ilmuvad omadussõnad ning raskemini tuvastatava sooga nimisõnad. Järgmises tükis saame teada, et vanaisa töötab kolhoosis. Siis tulevad järgarvud ja lisa omadussõnu. Veera on klassis esimene õpilane, aga kooli esimene õpilane on Boriss Pavlov. Omastavad asesõnad. 31. õppetükis tutvume nimisõna mitmusega, järgnevad arvud viieteistkümneni ja kellaajad. Arv- ja nimisõnade ühildumine. Borissi ja Veera päevaplaan — nad töötavad seitse tundi päevas ja puhkavad üheksa tundi. 36. peatükk — toas leiduvad esemed. 37-39 — arvud kuni sajani, inimeste vanus. 40-42 — mida keegi teha oskab või armastab. Nimetav ja sihitav kääne. Edasi korratakse käskivat kõneviisi.

44. peatükis saame teada, et õpetaja poeg on stahhanovlane. Lisandub omastav kääne. Räägitakse perekonnast. Tutvutakse mõningate eessõnadega. 49. peatükk — alaleütlev kääne. Õpilane annab õpetajale kriiti ja isa on nelikümmend aastat vana. Lisanduvad veel mõned eessõnad. 52-53 — minu päev. Järgneb talve ja talispordi teema. Siis söökla ja einestamine. Kui palju miski maksab. (Rahaks on veel kroonid ja sendid.) Lapsed on klubis, mille seinal on seinaleht. 59-61 — linn ja tänav. Kaupluses (seal töötavad äriteenijad ehk poesellid). Värvid. Minul on, sinul on jne.

63. õppetükk — tegusõna minevik. Laiendatakse sõnavara. Ilmub kaasaütlev kääne ja temaga sobivad eessõnad. Selle viimase käände kohta eestikeelset vastet ei toodagi. Käänded võetakse ülevaatlikult kokku. Veel omadussõnadest. 74-77 — aasta, kuud, kuupäevad, nädalapäevad. 78 – aastaajad. 81. peatükis ilmub stahhanovlasele seltsiks pioneer Serjoža, kellest saab tulevikus insener. Teatatakse, et lapsed tahavad elada uut moodi. 83. peatükis noomib insener laiska Ivani, kes ei taha uut moodi elada. 177. leheküljel on pilt seltsimees Molotovist pioneeride keskel. Kuid see on alles eelmäng — nimelt jutustab seltsimees Molotov pioneeridele Leninist ja Stalinist. Ja Punaarmeest… Peatükid 86 ja 87 ongi pühendatud vastavalt Leninile ja Stalinile. Järgneb “Meie maa”, milleks on mõistagi NSVL. Rahvused ja maavarad. Lipp ja vapp. Ja ongi kõik. Lõpus on sõnastik — silma järgi nii 500-600 sõna.

Aga kummalisel kombel, kui need punasortsid välja jätta (ning mitte arvestada televiisorite, arvutite jms puudumist), on see minu meelest täiesti praktiline ja kasutatav õpik, ehkki temaga ei käi kaasas õpetajaraamatut, töövihikut ja DVDd. Tjah, kui mõtlema hakata, siis mu vanaema ja vanatädi suutsid oma kuueklassilise haridusega nii saksa kui vene keeles igapäevased asjad ära ajada — ilmasõja ajal elupäästva tähendusega oskus. Aga mina kohtusin hiljuti gümnasistiga, kes ei suutnud A-võõrkeeles (läikivate kaante ja värviliste piltidega õpikud!) oma hobi kohta kahte kolmesõnalist lauset kokku panna. Teada värk — ikka laevad rauast ja mehed puust…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: