tavainimene

Kapitalistliku partei manifest

Posted in * by tavainimene on 31/08/2010

Rahvaliidu hunnitu valimisplatvormi-mustand pani ette uurida tänapäevaseid soo- ja töötururolle “peremees”, “perenaine”, “sulane” ja “talutüdruk”. Ma siis vaatasin peremeeste poolt eile välja käidud manifesti täna natuke talutüdruku pilgu läbi.

Kohalike omavalitsuste poolt pakutavad teenused peavad muu hulgas olema piisavad selleks, et tagada ettevõtetele sobiv tööjõud ning muud tingimused ettevõtluse arenemiseks väljaspool Tallinna linna ja Harju maakonda. Kohalike omavalitsuste rahastamistingimusi on vaja muuta selliselt, et see tõstaks nende huvi uute ettevõtete ja töökohtade loomise vastu.

Mul on miskipärast kahtlus, et ettevõtlusele sobiva tööjõu ja muude tingimuste tagamist näiteks Õru või Misso vallas ei ole õiglane ega ka mõttekas ainult sealsete vallavalitsuste õlule lükata. Eriti kui teisest otsast riiki aina õhemaks hööveldatakse. On olemas teatud geograafilised tõsiasjad ning minu arust pole õige karistada Karutagumendi valda (vallakeskuse kaugus Tallinnast 250 km, asustustihedus 3 inimest ruutkilomeetril) selle eest, et tööandjad sinna oma vabrikuid püstitada ei taha.

Tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada mitmesuguste paindlike töövormide – nagu osaajaga töö, kaugtöö ja renditöö – arengut, toomaks tööturule ka nende inimeste teadmisi ja oskusi, kellele mingil põhjusel tavapärased töövormid ei sobi või keda täistööajaga pole ettevõtjal võimalik palgata.

Kas paindlike töövormide pakkumine ei ole mitte tööandjate ülesanne? Kui nad tahavad tuua tööturule inimesi juurde? Mis soodustust või preemiat nad selle eest veel nõuavad?

Selleks, et vältida kohaliku tööjõu konkurentsivõime langust, tuleb Eesti tööturg avada kolmandatest riikidest tulevale välistööjõule.

Vaat sellest ma ka aru ei saa. Kui me toome Ukrainast Tartusse kolmsada pealseõmblejat, kuidas see takistab kohalike pealseõmblejate konkurentsivõimet langemast? Hakkavad hirmuga rabama nagu hullud?

Lisaks tuleb kollektiivsete töösuhete regulatsiooni täiendada põhimõttega, et kollektiivse töölepingu sõlmimise korral on tagatud töörahu kõigis küsimustes, mitte ainult nendes, milles on kollektiivlepingutes kokku lepitud.

Nojah, siin avanevad arvatavasti ammendamatud võimalused kehestada trahve lahtise kraenööbi või mossis näo eest, muuta tasuliseks kempsu kasutamine ja kraanivee joomine jms.

Lähtuvalt teiste riikide praktikast, tuleks sotsiaalmaks muuta maksuks, mille tasumise kohustus lasub töötajal (sarnaselt tulumaksuga).

Küll ma uurisin ja puurisin, aga ei leidnud netist ühtki veenvat arutlust, mis sellest muutuks. Üks kõhklev arvamus oli, et töötaja makstava maksu korral oleks raskem maksumäära tõsta. Teine kõhklev arvamus oli, et kuna see muutus oleks kahjulik ümbrikupalga saajatele, motiveeriks see neid nõudma oma palga seaduslikku maksmist. (Küüniline naer.) Ma pakun, et Eestis ei oskagi mitte keegi öelda, mida see manööver meie elus muudaks.

Kõigiti tuleks soodustada töötajate osalust ettevõtte edukuses läbi kasumi jagamise skeemide.

See oleks nagu jälle rohkem tööandjate üleskutse iseendale?

Hariduselu suurimaks probleemiks on kujunemas koolivõrgu liigne suurus, mis on peamiseks takistuseks haridusreformi läbiviimisel. Olukorra muutmiseks tuleks muuta hariduse rahastamise põhimõtteid, et kooli huvide asemel seada esikohale õpilase huvid. Üldhariduses peab sellega kaasnema põhikoolide lahutamine gümnaasiumitest ning konkurentsivõimetute gümnaasiumite sulgemine. Kõrghariduses tuleb üle minna tasulisele õppekorraldusele, mida toetaks stipendiumite süsteem andekamatele või materiaalselt vähemkindlustatud peredest tudengitele. Stipendiumite süsteem peaks soodustama tudengite seas vähem populaarsete reaal- ja tehnikaainete omandamist.

Minu arusaamist mööda ei ole see õpilase huvides, kui ta peab hakkama käima gümnaasiumis, mis asub tema kodust viiekümne kilomeetri kaugusel. Või siis alternatiivina jääma koju, kuna tema vanematel pole bussi-, söögi- ega ühiselamuraha. Kutsekoolid asuvad veel hõredamalt. Ma isegi julgeks öelda, et parem lahjavõitu gümnaasiumiharidus kui üldse mitte mingit haridust.

Riigieelarveliste õppekohtade ümberkujundamisel stipendiumideks tasulises õppes õppijatele ei näe ma mingit positiivset mõtet. Kui tahetakse aga soodustada reaal- ja tehnikaainete omandamist, siis tuleb seda alustada mitte ülikoolis, vaid lasteaias. Ja mitte rahapaki nina alla suskamise, vaid näiteks rühmatuppa konstruktorite muretsemisega. Ja lasteaia- ning klassiõpetajate täiendkoolitusega, et nad oskaksid lastes matemaatika-, tehnika- ja loodusehuvi tekitada.

Välisriikidest (sh kolmandatest riikidest) saabuvatele üliõpilastele tuleks samuti kohaldada soodustingimustel õpet riigi kulul ja muid hilisemat residentsust toetavaid meetmeid (nt soodustingimustel elamislubasid).

Välisüliõpilastele tasuta õpe, omadele tasuline? Oh, siin avaneksid kindlasti igasugused lahedad skeemitamisvõimalused kodustatud lätlaste ja soomlastega.

Ravikindlustus peab muutuma töötaja brutopalgast finantseeritavaks kindlustusliigiks, […] sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa muudetakse töövõtja maksuks, lisaks eraldatakse ravikindlustus solidaarseks ja personifitseeritud kindlustuskomponendiks.

Jälle ei saa täpselt aru. Mida see personifitseeritud kindlustuskomponent tähendab? Et kui minu personaalne maksuraha otsa saab, tõmmatakse tilguti veenist välja?

riikliku vanaduspensioni iga tuleb tõsta kooskõlas eluea kasvuga vähemalt 67. eluaastani

Tore küll, aga näidake enne ette need töökohad, mida te kavatsete 66aastastele pakkuda.

arutelu väärib küsimus, mil määral on õigustatud töötavatele pensionäridele töötamise ajal täismahus riikliku vanaduspensioni maksmine.

Noh, aga siis kaovad teil ka miinimumpalga maksmise võimalused töökohtadel, kus pensionärid käivad pisukest lisa teenimas.

Kokkuvõttes: ega ma saan tööandjatest täitsa aru. Loomulikult seisavad nemad eeskätt oma huvide eest, milleks on maksimaalne kasum minimaalse vaevaga. Eks nüüd ole siis teki teise serva all kügelevate sulaste ja talutüdrukute kord asjast oma nägemus välja öelda. Loodan, et ametiühingud panevad oma parimad pead tööle ja jään huviga ootama.

9 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Indigoaalane said, on 01/09/2010 at 07:21

    Tänan hea sisukokkuvõtte eest:) ise poleks küll viitsinud läbi lugeda….

  2. tavainimene said, on 01/09/2010 at 12:53

    Siin on tõtt-öelda ikka valitud pärlid, mitte ammendav sisukokkuvõte.

  3. kaarnake said, on 02/09/2010 at 09:33

    Kus tsiteeritavad ametimehed oma hariduse omandanud on??? Tundub, et nad tulevadki juba oma unelmate riigist, kus haridust saavad vaid yksikute päälinnas asuvate Peremeeste valitud järglased – jutt on ebaloogiline, elitaristlik ning, ytleme otse välja – monetaristlik-fashistlik kahh!

  4. notsu said, on 02/09/2010 at 16:33

    Mina töötan “paindlikus töövormis” ja avastasin hiljuti, et suurem osa mu tööst tuleb väljastpoolt Eestit – kui piiritagune tööandja maksab kaks korda rohkem, siis kuulub prioriteet kahtlemata talle, kui ma oma ajagraafikut koostan. Ühesõnaga, sellise paindliku töövormi tulemus on, et Eesti tööturul olen ma veel ainult kahe-kolme varbaga.

    • notsu said, on 03/09/2010 at 14:14

      … ja mitte ei saa aru, mida härrastel tööandjatel sellest võita on – pigem tähendab see, et sama eriala inimesed, kes viitsivad veel Eestisse üldse tööd teha, võivad küsida, mis hinda hing igatseb.

    • tavainimene said, on 03/09/2010 at 14:39

      Kas tohib puhtast uudishimust pärida, mis töö see on?

    • notsu said, on 04/09/2010 at 11:39

      Tõlketöö, see, et osa tuleb euroliidust, on tnp arusaadav, aga see, et mingid välismaa firmad endale eesti keele oskajat otsivad, on juba kummalisem. Huvitav, et mingil Itaalia või Läti firmal on kliente, kes neilt eesti keelt nõuavad.

    • notsu said, on 04/09/2010 at 11:41

      Aa, ja eriala kitsamalt võttes on itaalia keel – tundub, et itaalia-eesti suuna peal on kangesti vähe inimesi. Vene ja inglise keele peal on olukord arvatavasti teine.

  5. kaarnake said, on 03/09/2010 at 22:50

    Ma tean tervet karja inimesi, kes saavad 6 või 8 tuhat eeku 1s uus palka. Kusjuures tegu EI ole rumalate, hariduseta vm madala kvalifikatsiooniga rahvaga… lihtsalt, kogu lugupidamise juures poliitikute ilusa jutu vastu – väga paljudel ei ole valida, kus töötada. Ka minu pere liikmetel. Eriala peab ikka väga-väga peen olema, et omale meeldivat palka kysida.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

<span>%d</span> bloggers like this: