Mõrvad kuuesaja aasta taguses Tallinnas

Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” oli täitsa tore lugemine.  Mitte vast veel päris kodumaine “Roosi nimi”, aga igati tubli sellitöö küll.

Juba krimiloo välja mõtlemine on paras pähkel, aga sellele lisaks keskaja olustiku tõepärane esile manamine (mida nad sõid? mida seljas kandsid? kuidas kurja vandusid? kuidas aega arvestasid?) — müts maha. Tekkis tõsine tahtmine natuke taustainfot juurde uurida, näiteks vitaalivendade kohta või üleüldse 14. – 15. sajandi elukorraldusest ja võimusuhetest Tallinnas.

Tegelikult oleks paaris kohas ju võinud toimetaja terake karmimat kätt  kasutada. Ja see seksistseen sobis minu meelest romaani nagu sadul põdra selga. Aga samas, nagu pealkiri mõista annab, on tegu sarja pilootosaga, nii et vahest asetuvad praegu kohatuna tunduvad detailid tulevikus just õigesse paika.

Jääme siis ootama terase apteekri uusi seiklusi. Mõistagi eeskätt romaanis, aga miks mitte ka lauamängu (nagu too “Ussisõnade” oma) või hoopis koomiksi (meenub vana hea инспектор Варнике) kujul.