Ise ka imestan
Tegelikult oli vaja ainult väikest juppi niiti. Aga ostma pidin terve rulli. Siis sattus mu kätte heegelnõel ja juhtimise võttis üle autopiloot. Mida paganat ma nende vidinatega nüüd peale hakkan? Suvekleitide dekoreerimiseks on nagu hiljavõitu ja jõulueheteks vara. Ja niiti on ikka veel hea jupp järel…
tavainimene 
Aga süüa need ei küsi ja vanaks ei lähe, pea need jõuludki käes on…:-)
Korralda suur näitusmüük ja tulud paiguta pensionisambasse.
See ju vanarahva iidne tarkus: et saada miljonäriks, tuleb teha miljon luuda ja müüa maha, kroon tükk.
Aasta(kymne)id tagasi leidsin yhest mahajäet majast laudlina, mis oli põmst samasugustest ymaratest asjandustest kokku heegeldatud. Ehk annab head hulka motiive kasutada suurema töö jaox (oi ma ei saa yle Suurte Asjade Armastusest)
Huh, ma ei tea, tuhin on vist üle läinud. See oli tõesti nagu mingi viirus. Sadat ühesugust ma kindlasti juurde heegeldada ei suuda, mind võluski rohkem mustrite välja mõtlemine. Tuletas meelde aegu ammuseid, kui sai Notepadis firma veebilehte tehtud. Oh-oh-oo, jaa-jah. Arvatavasti jäävad need motiivikesed kappi tulevasi aegu ootama; võib-olla jõuluks tärgeldan nad ära ja riputan kuusekese külge või midagi. Vanast peast muutuvad inimesed imelikuks.
Aga sellest piltidena esitusest ju idee paistab – osta jupp musta riiet või tumesinist, õmble selle külge ja kasuta toolikatte või laudlinana.
“Jajaa, nii väga ilusad” laulavad Vägilased. Tõesti ilusad. Ma pusserdasin just ühe (1) samasuguse heegelmotiivikese valmis. Et varjata sellega plekki T-särgi rinnaesisel. Mõtle, kui palju plekilisi T-särke saaks nendega ära tuunida…