tavainimene

Kripeldus

Posted in * by tavainimene on 06/07/2010

Mul oli pleieri patarei tühjaks saanud, sestap laenasin rongisõidu ajaviiteks reisikaaslaselt raamatut. Ikka jälle kohaliku raamatukogu soovitatut. Suutsin lugeda umbes kuus lehekülge — see on vist omamoodi halvas mõttes rekord. Ebausutavad karakterid, ebausutav dialoog, ebausutav süžee, kistud ja kunstlik dramaatika; jutustamisstiil, millel üpris hämmastaval kombel õnnestub olla ühtaegu nõretav ja konarlik. See imetegu maksab, vaatasin järgi, kõvasti üle kahesaja krooni. Ja raamatukogu on pidanud vajalikuks see soetada. (Marju Lauristini mälestustekogumiku jaoks neil ei jätkunud raha või huvi.)

Ma ei suuda poolenistigi ette kujutada, kui raske on ühe külaraamatukogu tegelik kogumistöö. Kas tellida Saladused või Tarkade Klubi? Soetada menukas bulvariromaan või kirjandusringkondades kõrgelt hinnatud välismaa prosaisti meistriteose tõlge? Esimene haarataks lennult, teine jääks igaveseks riiulile tolmuma. Lugejaid on niigi vähe ja neid ei tohi ülearu tervisliku menüüga minema hirmutada. Teoorias peaks vist olema nii, et lugeja — raamatukogutöötaja delikaatsel toetusel — kasvab ja areneb ning jõuab Nora Robertsi juurest viimaks ka Doris Lessingi juurde. Tänapäeva elektrooniliste süsteemide juures poleks keeruline kindlaks teha, kas selline progress ka tegelikult toimib. Ma miskipärast arvan, et mitte.

Ilmselt ei saa rahvaraamatukogult nõuda, et ta oleks vaid muusade eluase. Siia peavad ära mahtuma igasugu klounid ja faunid. Mitte ainult kultuuri- vaid ka sotsiaalasutus. Lõppude lõpuks on paber tänapäeval juba iseenesest õilistav meedium; kuitahes kollase kirjanduse lugemine oleks nagu telekavaatamisest ikka kõvasti kultuursem ajaviide. Või siis eriti küüniliselt — las loevad midagigi, vähemalt ei joo viina. Aga ikka miski ajab pinde.

*

P.S. Leidsin samal teemal üpris alarmeeriva artikli. Või pigem nukra, sest ega midagi ju ei muutu. Nõudlus sünnitab pakkumise ja nähtamatu käsi täidab riiulid.

Advertisements

Üks vastus

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaarnake said, on 06/07/2010 at 15:08

    Täpselt sama juttu tahaxin ma karjuda Toompealt, Munamäelt või kustiganes, nii et kuuleks kogu maailm. Olen 2 maaraamatukogu lugeja. Raamatukoguhoidjad on põnevad, targad inimesed, aga paraku peavad nad lektyyriumi koostamisel arvestama nö klientuuriga, kes soovib paraku veidi muud kui oppetlikku ning tululikku.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: