tavainimene

Puhas leht

Posted in * by tavainimene on 10/06/2010

Kujutame ette kogukonda, kes on hädas vargustega. Valida on kahe ekspertide poolt pakutud lahenduse vahel:
1) inimeste koolitamine, et nad oskaksid edukamalt oma vara kaitsta ja valvata;
2) inimeste kasvatamine, vähendamaks neis valmidust vargile minna.

Kumb variant oleks eelistatum? Aga lisaeeldusel, et esimene variant vähendaks varguse ohvriks langemise tõenäosust 20% ja teine 5%?

Võtsin nimelt ette Steven Pinkeri “The Blank Slate”, mis mul juba jupp aega riiulis seisnud on. Näksin esialgu siit ja sealt.

10 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaamos said, on 10/06/2010 at 23:18

    Küsimusele vastates: eelistaksin teist varianti, olgugi see vähendaks kuriteoriski algul vähem.
    Kogukond, mis usaldab iseennast on tugevam kui selline, mis peab end kaitsma mitte ainult välise kurja, vaid ka iseenda eest.
    Kristalselt aus olles ei ole ma ise nö “kogukonnausku”, pigem erak. Oma arvamus võib mul ju siiski olla, eksole.

  2. tavainimene said, on 11/06/2010 at 06:04

    Pinker kirjutab näiteks vägistamisest. Tema sõnul on feministlik väide, et “vägistamisel pole midagi tegemist seksiga vaid ainult võimuga”, ekslik ja eksitav ning potentsiaalselt kahjulik ja ohtlik. Ta pakub, et tüdrukutele tuleks seletada, milles seisnevad hilisel ajal napis riietuses üksikus kohas liikumise või kamba purjus korporantidega korteripeole mineku ohud — sellest olevat rohkem abi kui poistele patriarhaalse rõhumise vastaste kasvatuslike loengute pidamisest. Ta arutab umbes nii, et “kui te jätate keset suurlinna autovõtmed süütelukku, siis ei vabasta see varast vastutusest ega politseid varga taga ajamise kohustusest, aga see annab meile kõigile õiguse öelda, et te olete ikka üks loll küll, sest me elame reaalses maailmas, mitte kujuteldavas ideaalses”.
    Selline emotsionaalselt raskestiseeditav värk.

  3. notsu said, on 11/06/2010 at 06:34

    Noh, samas on meie ühiskonnas, kus aktsepteeritakse palju suuremat ihunäitamist ja kus vägistamist eriti ei tolereerita ka miniseelikulistel asjaoludel, naistel ohutum napis riietuses ringi liikuda, kui ühiskonnas, kus naine on juba siis ise süüdi, kui ta üldse kodust välja läheb. Selle kandi pealt vaadates tundub ka kõike bioloogiale taandada naiivne. Marginaal võib jah vägistada igasuguses ühiskonnas (ja võikski ju eeldada, et bioloogilise pärandi mõju on suurem selles segmendis, kellel ühiskonna hüved on juba minetatud ja kaotada pole suurt midagi), aga n.ö korralike inimeste käitumine on eri ühiskondades ikkagi erinev.

    Mis loengute pidamisse puutub, siis oleks vaja vist mõlemat sorti soovitusi… ainult et kuidagi tuleks välja mõelda, kuidas soovitused “ära liigu igal pool igas olekus” ei hakkaks nullima asja teist poolt, seda poeglastele jagatavat õpetust, et vägistamine on inetu, et potentsiaalsele ohvrile jagatavad praktilised soovitused ei muutuks teise poole endaõigustusvõimaluseks.

    Ja mis süütevõtmetesse puutub, siis on eri ühiskondadel ju ka selle koha pealt vahe olemas, et mis sellise autoga tõenäoliselt juhtub. Võtame näiteks Venemaa ja Soome. Küllap võib see auto ilma omanikuta minema sõita ka Soomes, aga (ei ole küll kontrollinud, aga ei usu, et) tõenäosus on sama.

    See, et mõlemat poolt on vaja, lõi eriti selgelt ette, kui konstrueerisin mõttes ühiskonna, kus kogu turvalisus olekski üles ehitatud enese ja oma vara kaitsmise õpetamisele. Üks hästi silmatorkav probleem on see, et miks peaks võimekas inimene, kes on enesekaitse õppuste korras väga hea võitlusvõime saanud, saamata sealjuures kasvatust, mis vähendaks tema kuriteovalmidust, piirduma enesekaitsega? no ja siit jõuame riburada pidi lõbusasse merovingide aegsesse ühiskonda.

    Teine ja teisejärguline probleem, mille eeldus on hüpotees, et suurem osa inimesi on sellises olukorras millegipärast ikkagi head ja ei hakkagi ründavat enesekaitset kasutama, ühesõnaga, probleem, mis tekiks ühiskonnas, kus kogu rõhk on enese kaitsmisel väheste kurjategijate eest ja sellest tulenevalt kogu vastutus ohvril, oleks fataalse tähendusega tavaline unustamine. Kellegi tähelepanu ei ole lõpmatuseni virge.

  4. notsu said, on 11/06/2010 at 06:41

    Kunagi Elli lugude kommentaariumist leidsin evolutsioonipsühholoogia bingo, tundub olevat asjakohane.

  5. tavainimene said, on 11/06/2010 at 07:49

    Jah, see evolutsioonipsühholoogia on üks kole asi. Pinker ise kurdab ka, et tõenäoliselt hakatakse tema väiteid kasutama malakana stiilis “ei tohi mind karistada, sest loodus/evolutsioon on mind selliseks kujundanud”. Või kui öelda, et “meestel on keskmiselt mõnevõrra parem ruumiliste kujunditega opereerimise võime kui naistel”, siis leiab ikka keegi, et sellest võib järeldada midagi suvalise mehe ja suvalise naise kohta.

  6. Hundi ulg said, on 11/06/2010 at 08:06

    Et aga kuidas on nende arvuliste seaduspärasustega? Kas võib väita, et vaatamata kasvatusloengutele on paratamatult x,xxx protsenti inimkonnast pätid ja vargad, mingi x,xxx protsenti potensiaalsed vägistajad jne.?

    Ühiskond on läbi aegade kaitsnud oma vara, kasutanud karistusi pahategude eest ja pidevalt õpetanud, mis on hea, mis halb. Ja miskit ei aita.

    P.S. Küsimuse püstitus ei tähenda, et ise usuksin geneetilist pättust.

  7. tavainimene said, on 11/06/2010 at 08:31

    Osa inimesi kasutab kõigile keeldudele ja karistustele vaatamata võimalusi sigadust teha. Sellele vaatamata (või tegelikult just sellepärast) ei tohi kasvatamisest-karistamisest loobuda. Potentsiaalne hukkamõist või nahatäis on oportunistile potentsiaalselt pidurdav faktor. Aga kui lähtuda sellest, et vaba tahet pole üldse olemas ja kõik on läbinisti determineeritud osakeste piljardimäng, siis pole ju ka karistajatel nagunii midagi valida :)

  8. kaamos said, on 11/06/2010 at 10:52

    Ma vastasin küsimusele nii, nagu see oli esitatud: kas variant 1 või variant 2. Halli tsooni ei jäetud ju :)
    Päriselus ei ole mustvalgeid asju, ikka on piiridel räpasevõitu hall.
    paratamatus.

  9. notsu said, on 11/06/2010 at 21:30

    Noh, selle teatud kindla inimkonna protsendi vastu räägib see, et eri ühiskondades on kuritegevuse tase väga-väga erinev. Näiteks Jaapanis töötab kuritegevuse vastu just “seesmine politseinik” häbitunde näol. Kuritegu sooritada oleks lihtsalt nii kohutavalt piinlik, et see ei tasu ära. Hea näide inimeste kasvatamise variandi edust võrreldes eneskaitsel põhinevatega.

    Kui järele mõelda, kuidas asjad päris maailmas on, siis suure kuritegevusega ühiskondades inimesed arvestavadki ohtudega ja tegelevadki enese turvamisga (vaevalt Venemaal keegi niisama süütevõtmeid ette jätab), ometi on kuritegevust ja selle ohvreid vähem seal, kus mitte ei kaitsta end ekstra hästi, vaid kurja tegemine on ebaaktseptaabel.

  10. notsu said, on 11/06/2010 at 21:33

    St kognitiivselt on õigem arvestada reaalse maailmaga, mitte ideaalsega, saab adekvaatsemaid ennustusi. Aga kui juttu on jälle sellest, mis ühiskonda me tahame, siis tundub, et kõrgete ideaalidega ühiskondades on ka reaalsus nende ideaalide poole nihutatud.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: