tavainimene

Hajalinn

Posted in * by tavainimene on 10/06/2010

See hajalinna teema hakkas mind huvitama. Lugesin — ega saa endiselt mitte millestki aru.

Mis tahes linna kvaliteedi aga määravad tõhus ja mõistliku hinnaga ühistransport ning sidevõimalused. Mõistlik transpordiskeem ja kõikjale ulatuv digitaalvõrk lubaks leida nii kohalikku kui globaalset tööd kõikjal. Tulemusena muutuks Eesti väikeriigist 1,5 miljoni elanikuga regiooni mõjukaks hajaasustusega suurlinnaks. (http://www.postimees.ee/luup/00/13/eesti3.shtm)

Vastandina kujunevale Suur-Tallinnale võibki Eesti asustuse ühe tulevikuvõimalusena näha hajalinnastumist. Hajalinn tekib kontraurbaniseerumise ja kaugtöö tegemise võimaluste levikuga moodsas võrguühiskonnas. Selle eesmärgiks on ühendada linna elukvaliteet, infosüsteemid ja looduslik keskkond üheks moodsaks elukeskkonnaks, uue elukoha valikul on määravaks ruumi mitmekesisus ja geoesteetiline aspekt. Liigutakse sisemaale, rannikule, metsa ja vanalinna, seal restaureeritakse vana või ehitatakse uus elamu. Levib turismi ja teenindusettevõtete võrk, rannakalandus ja kohalik tootmine. Teatud määral pakub see protsess alternatiivi kala-, metsa- ja põllundussektoris räsitud talunikele ja ettevõtjatele. Juba hetkel on Eestis vähemalt 20 000 potentsiaalset hajalinna kuuluvat hoonet, planeerijad ja arhitektid tegelevad uuele asulatüübile vastava elamise kujundamisega. (http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=409&kateg=6&alam=23&leht=7)

Kui kümne aasta pärast võivad ligi 15% eurooplastest teha tööd mistahes kohas ja veel 20% võivad osa tööd “koju kaasa võtta”, kaotab füüsiline ruum senise tähenduse. /…/ Tippbioloogid ja -arstiteadlased ei hakka tööle Tartu planeeritavas mammuthaiglas, sest neile ei meeldi selle kombinaadi stressirikas keskkond. Pigem toimetaksid nad oma superaparaatidega põlispuude all puumajas. /…/ Me ei tohiks sandistada lapsi neid kivigetodes kasvatades. Paraku elab 70% inimestest täna paneelmajades ja me veel imestame, miks on kuritegevus nii suur. (http://www.epl.ee/artikkel/53089)

 

 

Valglinnastumisest ma saan aru — see on ulatuslike pooltihedalt asustatud uuselamurajoonide tekkimine linna piiri taha ilma traditsioonilise avaliku linnaruumi ja mitmekesiste teenusteta. Hajalinn olevat see, kui on ühendatud looduslik keskkond ja “linna elukvaliteet”. Mis see linna elukvaliteet siis on — vesiklosett või?

Tegelikult oleks päris huvitav arvutada, kui suur protsent Eesti elanikke võib 10-20 aasta pärast teha tööd mistahes kohas. Võiks kasutada mingit turunduses kasutatava tarbijate profileerimise süsteemi (VALS, RISC ja mis nad on) analoogi. Ma pakuks, et see protsent jääb viieteistkümnest tublisti allapoole.

Veel oletaksin ma, et tipparstide superaparaate pole mõtet metsa vedada, kuna nad vajavad oma superkõrge hinna tõttu ööpäevaringset rakendust (ja garanteeritud elektrivarustust ja paljusid muid asju, mis põlispuude alla ei pruugi jõuda). Aga noh, mis mina, kivigetos üles kasvanud sant, ka ilma asjadest mõikan. On ilmselt ainult aja küsimus, mil ma kuritegelikule teele pööran. Hoiatus punase tulega tänava ületamise eest on juba kirjas…

4 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. V.A. said, on 10/06/2010 at 22:28

    Selle hajalinna võimalust ma Eesti oludes küll ei usu. Siin elab ka liiga vähe inimesi selle jaoks. Holland on, jah, põhimõtteliselt üks suur hajalinn — sealsele piirkonnale on väga omane väga pika ajalooga tihe asustus: väikelinnad üksteise kõrval, üksteises kinni, aeg-ajalt lausa roheline ala vahel (jah, muidugi on ka toda “päris maad”, hollandi talupoeg on vägagi olemas, aga domineerib siiski kogu riigis linlik eluviis. Seejuures on sealsed linnad üsna rohelised ja loodusrohked, nad ei ole ka kõrged — napp ruum on kasutatud ära väga oskuslikult, ökonoomselt. Ja tihedalt.

    Ma ei usu, et on võimalik täielikult loobuda linna puhul tihedast asustusest — see võib moodsa tehnoloogia ja sidepidamisvahendite juures küll võimalik ja ahvatlev tunduda, seda võib üritada realiseeridagi, aga see ei tarvitse olla jätkusuutlik ega seega mõistlik pikas perspektiivis. See oleks liiga habras ja haavatav süsteem, ja toodaks ka stressi. Ma ei mitte kuidagi ei usu, et füüsiline ruum oma tähendust kaotaks jms juttu. See kõlab nagu too fantaasia, mida kord põhikoolis pidime kirjandusõpetaja soovil ette kandma ühel aktusel omaloomingukavana, mille ta ise välja mõelnud oli või kusagilt lugenud — sellest, kuidas kõik kümne aasta pärast olema hakkab me koolis. Vist mitte midagi sellest ei täitunud. Üldjoontes on praegugi kool täpselt samasugune (kui arvutid välja arvata). Jah, võiks minna rääkima hollandlastele, kes on tänapäeval täpselt samamoodi pidevalt vee vaoshoidmisega hõivatud kui sadu aastaid tagasi, et füüsiline ruum kaotab tähendust.

    Peab olema siiski teostatav võimalikult ruttu oma naabri juurde jõuda jne. Kõik teised võimalused on “aga’dega”. Olen mõelnud, mis on üldse linn, ja mõelnud siis umbes seda, et linn on paik, kus on inimesel võimalikult lihtne võimalikult paljude inimestega kokku saada ja nendega midagi vahetada, olgu mõtteid, olgu kaupa ja muud, sel moel üksteise elu kergendades, rikastades ja kaitstes. Umbes nii. Liiga suur linn ei suuda ses mõttes hästi funktsioneerida, tema püsimiseks on vaja tugevat keskvõimu, mingit keerulist meediat, et kommunikatsiooni säilitada, toda “imaginaarset ühtsust” pidevalt reprodutseerida. Ei tea, võib-olla on pikas perspektiivis omamoodi kõige mõistlikum üldse amishite eluviis — ja hajalinna nad kindlasti ei pooldaks.

    P.S. Muide, ka mina sain umbes aasta tagasi hoiatuse punasega üle tee minemise eest. Nüüd olen tähelepanelikum, jajaa. Aga olengi :)

  2. tavainimene said, on 10/06/2010 at 22:51

    Ilmselt eeldatakse, et hajalinlaste interaktsioonid hakkavad suuresti toimima virtuaalsel ja digitaalsel kujul. Piisavalt odavad ja kiired ühendused olevat suutelised looma isegi ruumilise kohalolu illusiooni:
    Let’s say you and your spouse work in different cities. You both sign up for a VoIP service like Skype, but instead of dutifully talking every evening, you just turn up the speakers on your respective computers, and leave the Skype connection on. You occasionally say something to each other; you can hear each other’s TVs and kitchen noises. That’s ambient presence. (siit)
    Virtuaalühendustel on muidugi omad ilmsed puudused — nagu on sunnitud nentima isik, kel avastab hilisõhtul oma superaparaatide vahel keset soid ja ürglaasi, et sigaretid või kempsupaber on otsas.

  3. V.A. said, on 10/06/2010 at 23:31

    Mati Unt kunagi väga ammu Sirbis, 1990. aastatel, kirjutas sarnasel teemal. Visandas umbes sellise pildi, kuidas tulevikuinimene tellib võib-olla tõesti otse oma imekülmkappi interneti kaudu kangi vorsti, ja kui selle ära sööb, siis veel ühe jne, aga vaatab siis seda oma vorsti süües igatsedes aknast välja, kusagile kaugusse … Lõpmata kurvalt.

  4. notsu said, on 11/06/2010 at 06:46

    Miks mulle küll Homer Simpsoni telepordimasin meelde tuli (ta leidis keerulisele masinale praktilise inimese rakenduse – et teleka eest tõusmata külmkapist õlut võtta).


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: