tavainimene

Me loodust julgelt muudame

Posted in * by tavainimene on 08/06/2010

Hiljuti tomatikasvatuse nippe uurides jäi mulle pihku 1950ndatel välja antud aianduse käsiraamat. Nagu tollal kombeks, kiitis eessõna Mitšurini suurepärast avastust, mille kohaselt elusorganismid muutuvad keskkonnatingimuste mõjul oluliselt ning pärandavad osa omandatud muutusi edasi ka oma järglastele. Elektrivalguse ja kommunismi tingimustes pidi välja arenema uus inimene, vaba pärilikkuse piirangutest.

Siis avastati DNA ja Mitšurin naerdi välja. Võid sööta lehma šokolaadiga, aga tema järglaste piimaandi see ei mõjuta. Käbi kukub kännu lähedale. Kes on loodud roomama, lendu tõusta see ei suuda. Kui tööliste lastest ei kasva professoreid, doktoreid ja direktoreid — ärge süüdistage süsteemi, süüdistage geene.

Huvitav on see, et Mitšurini pärandilt hakatakse tasapisi tolmu maha kloppima. Epigeneetika on uus kõva sõna. Väidetakse, et mõned keskkonnategurid tõepoolest avaldavad mõju geenide toimimisele ja teises ja kolmandas põlves.

Ma mõtlen neile asjadele vahel siis, kui räägitakse haridusest. No näiteks seesama sipelgate ja rohutirtsude teema. Kui suurt osa inimestest oleks üldse võimalik koolitada teadmustöötajateks ja iseseisvateks probleemilahendajateks? Kas ideaalsetes tingimustes 100%? Või vähem? Mida arvata nendest futuroloogidest, kes väidavad, et tulevikuühiskond koosneb nagunii 20% mõtlevatest, juhtivatest ja teostavatest rohutirtsudest ning 80% sipelgatest, kes peavad — olenevalt geograafiast — kas tegema töid, mis on masinate jaoks liiga primitiivsed, või siis vegeteerima tittytainmentist tuimestatuna? Missugune on optimum kulutatavate ressursside ja võimaliku tulemuse vahel? Ja kuidas geneetika ning epigeneetika kogu selles diskursuses vastu kajavad?

Mul on raske neil teemadel mõelda, mul hakkab enda pärast häbi. Mul on tunne, nagu üritaks minu sees pead tõsta mingi pisike elitislik reinlang, kes räuskab proletaarsest lumpenist ja lumpenlikust proletariaadist. Aga ei ole ju tegelikult nii.

7 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. kylmjalg said, on 08/06/2010 at 20:47

    Kunagist geneetikat kandnud olendid on loonud tingimused, mis lubavad rääkida epigeneetikast. Vastavalt (epi)geneetikale kuulutakse, kas selle 20% või tolle 80% hulka. Proletaarne lumpen on äkki ikka (epi)geneetika tulemus ja on isikuomadustest tingitult kehvemas seisus. Tahan öelda, et äkki see, mida nimetatakse tavaliselt sotsiaalseks ebavõrdsuseks võiks sama hästi ka (epi)geneetiliseks ebavõrdsuseks nimetada.

  2. kaarnake said, on 08/06/2010 at 20:53

    võiks arvata, et soodsates tingimustes võib oluline osa sellest 80-st %-st palju paremaid tulemusi anda. paraku on kapitalismi tingimustes kasulik suuremat hulka rahvast kunstlikult madalakvaliteedilisena hoida, et teatud seltskond säilitaks haridusliku, materiaalse ning moraalse yleoleku… see paistab praegu absoluutselt igast meediakanalistki ridade vahelt ning sellest kirjutas ka orwell, tuntud epigeneetikakriitik:D.

  3. kylmjalg said, on 08/06/2010 at 21:03

    Hakkasin veel mõtlema Vana Testamendi hirmsast tõest, kuidas vanemate patud nuheldakse veel seitse põlve vähemalt tagant järgi…

  4. kaarnake said, on 09/06/2010 at 09:44

    see on vanasõnalaadne yldistus, mis järeldub pikaajalistel vaatlustel oma lastele võimalusi loovate või mitte loovate perede kohta, ning mis siis järeldub või ei järeldu… muidugi on Piibli vause pandud usulisse, mitte sotsiaalsesse konteksti & muidu nii geniaalne pedagoogiline tõdemus on kahjuks omandanud usufanaatilise varjundi.

  5. tavainimene said, on 09/06/2010 at 10:54

    Kui ma loen arenguplaane nagu näiteks hiljuti esitletud Eesti ruumilise arengu visioon jpts, siis ma alati imestan, sest neist kumab läbi ettekujutus, et mitte väga kauges tulevikus on praktiliselt kõik Eesti elanikud kõrgelt haritud, innovatiivsed ja loovad, uusimat tehnoloogiat rakendavad ja suurt lisandväärtust loovad teadmustöötajad. Väike hirm tuleb peale, mõeldes, mis siis nende/meie ülejäänutega selleks ajaks juhtunud peaks olema.

    See visioon on üldse “väga püss”:

    Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamise eeliste ja võrgustunud ühiskonnakorralduse sihipärase kombineerimise abil. /…/ Riigisisene transpordisüsteem on üles ehitatud Tallinna-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva suundades toimivale riigisisesele kiirele rongiliiklusele. /…/ Transpordisüsteemi paneb toimima kaasaegsete sidevahendite baasil tellitavate ühissõidukite, elektriautode vms individuaalse keskkonnasõbraliku transpordi kombineerimine, mis tagab senisest oluliselt kiirema ning keskkonnasäästlikuma logistika meie hajalinnastunud ruumis. /…/ Eesti asulate toimivuse ja võime olla oma tagamaa arengumootoriks tagab väheneva rahvastiku kontekstis nende kultuuri- või oskustepõhine spetsialiseerumine. /…/ Tagamaks parimaid e-õppe ja kaugtöövõimalusi on igal pool Eestis kõigile kasutatav videokonverentside ruumide võrgustik, mis on liidetud raamatukogude, kultuurimajade, vallamajade või linnaasutuste ruumidega, et avardada nende kasutusvõimalusi. /…/ Kombineeritud lokaalsete sh taastuvate energiaallikate laialdane kasutamine tagab väikemajapidamiste minimaalse sõltuvuse välistest energiaallikatest.

    Ja seda siis kahekümne aasta pärast.

    Kujutasin ette meie maaraamatukogu, kellel Marju Lauristini memuaariraamatu (350 kr)ostmine üle jõu käis, kahekümne aasta pärast viimastele veel elus olevatele pensionäridele videokonverentsiteenust pakkumas. Täieliku jõuetuse tunne; tahaks nutta ja naerda korraga. Need arendajad võtavad mingi üksikjuhtumi, kus keegi jõukas kolumnist, disainer või programeerija on vanavanaisa tallu maaromantikat kogema kolinud, ja üldistavad selle võimaluse pooleteisele miljonile inimesele. Miks siis mitte juba võtta aluseks visioon, et me kõik võidame loteriiga miljoni — mõned ju on võitnud?

  6. kaarnake said, on 09/06/2010 at 20:05

    Räme maakas Kaarnake naeris selle viimase kommi kommunistliku leksika peale homeeriliselt. Papi Breeznevi ajal kirjutati samas pateetilises, ylioptimistlikus, samas äärmiselt ebarealistlikus stiilis luulusid. Erinevad ainult detailid, lisandunud on vidinaid nagu IT-tehnoloogiad, eraautod, tehnoloogilised sotsiaalstruktuurid (kaugtöö jms pull)
    Veelkord – sardooniline irve.
    tegelt peaks katsuma reanimeerida nishitööstusi, käsitöövärki jms, asutada ettevõtmisi ja arendada vastavat oskusteavet ning turundust, mis annab inimestele reaalset tööd. õhumyyjad ei suuda maad elus hoida, sest IT iseenesest ei tule arvutist välja, et lõigata võsa või ehitada maja. Videokonverents Helvile ja Osvaldile, heh.

  7. tavainimene said, on 10/06/2010 at 13:25

    Mhmh. Helvi ja Osvald logistavad hobuvankriga kultuurimajja, et pidada maha videokonverents maakonnakeskuse hambaarsti Indiast kaugtööd tegeva registraatori ja elektriauto tellimise dispetšeriga (selle teenuse on vald sisse ostnud Türgist).


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: