tavainimene

Traktorid ja evolutsioon

Posted in * by tavainimene on 25/05/2010

Kaplinski kirjutab, et soorollid on bioloogiliselt paika pandud palju suuremal määral kui enamik moodsaid sotsiaalteadlasi tunnistada tahaks. Noh, ma olen temaga paljus nõus, aga mind vaevab üks küsimus. Meessuguhormoonid pidavat suunama pisipoiste huvi mänguasjade seast just autodele-traktoritele. Aga seda sorti masinad on bioloogilise evolutsiooni seisukohast ju eelmise sekundi leiutis? See, et tüdrukute huvi on suunatud pigem nukkudele kui klotsidele, tundub usutav. Aga mis mehhanism saab olla poiste masinaeelistuse taga? Väikemehed, kes paleoliitikumis tundsid varakult huvi algeliste mehhanismide vastu, langesid hiljem väiksema tõenäosusega iseenda üles pandud lõvilõksu ohvriks? Aga see on ju ka bioloogilisel skaalal väga hiljutine värk? Või hakkab siin ikka mängima see teadvustamata dressuur, et poisslapse juhuslikku tähelepanu nukkudele vanemad ei märka, aga tähelepanu traktoritele tunnustatakse positiivse tagasisidega?

15 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Tavaline Inimene said, on 25/05/2010 at 10:32

    Tegelikult on see puhas väljamõeldis, et poisid tunnevad instinktiivselt huvi masinate vastu ja tüdrukud instinktiivselt korjavad marju ning mängivad nukkudega. Tegu on ikka sotsiaalse survega oma ilmselgemais ilminguis.
    Fakt mis seda arvamust toetab: poisist saab edukalt tüdrukut kasvatada ja vastupidi.
    Aga fakti, mis minu arvamuse üheselt ümber lükkaks ei tulegi nagu meelde?

  2. Indigoaalane said, on 25/05/2010 at 11:58

    Ajalehes Pealinn (ma ei tea, kas seda netis on) oli sellest uuringust pikemalt juttu- ning selle põhjal selgus, et kasvatajad ikka väga konkreetselt suunavad laste käitumist vastavalt soole, ise seda tajumata.

    Minu kogemus ütleb, et tüdruk oli sündides 130% tüdruk. Ning poisid, kelle vanemad põhimõtteliselt pole püsse ostnud leiab varem või hiljem toika, millega kaaslane maha kõmmutada.

    Geenid? Alateadlik suunamine?
    Ma kahtlustan pigem meediat, mis taastoodab soorolle.

  3. ieska said, on 25/05/2010 at 20:49

    Masinaeelistuse tagamaaks on peetud ka seda evolutsiooniliselt liikumisele suunatud mõtlemist.

  4. kaarnake said, on 25/05/2010 at 21:11

    Vastus postitusele:
    Jah.
    PS. Mul on endal 4 last. Pikka aega kestnud vaatlused annavad selge kinnituse, et igasugu huvid, kalduvused jms antakse lapsele tagasiside, eeskuju jms kaudu, tegevus ei saa olla geneetiline. vaid õpitud asi.

  5. Hundi ulg said, on 25/05/2010 at 23:17

    Psühholoogiast on teada, et samavanused poisid ja tüdrukud on ilma igasuguse mõjutuseta erineva mõtlemisega. Eriti ilmekalt avaldub see näiteks jalgratta “ruumilises” joonistamises. Tüdrukutel kipub see pilt tulema ikka tasapinnaline.

    Mitte, et ülalöeldu otseselt haakuks soorollidega, kuid mõtisklust seoste loomiseks on selles teadmises küll.

  6. notsu said, on 26/05/2010 at 03:52

    Aga kust leitakse ometi ilma igasuguste mõjutusteta poisse ja tüdrukuid, kes ometi on juba piisava koordinatsiooniga, et jalgratast joonistada? Kaspar Hauserid?

  7. tavainimene said, on 26/05/2010 at 06:27

    See jalgratta joonistamise test on ka tegelikult päris lahe (kuigi see pole ilmselt sama, millele Hundi ulg viitab).

  8. sol said, on 26/05/2010 at 23:40

    Lugesin mitu korda selle Kaplinski artikli üle. Tundub, et sel pole muud mõtet, kui viisakalt ja leebelt öelda, et võrdõiguslikkus on ju tore asi ja muidugi võivad poisid nukkude ja tüdrukud autodega mängida. Erandeid ju ikka leidub, eksole. Ning kui mõni täisealine naine tahab traditsioonilises “meesteametis” olla, eks siis olgu. Aga kui erandid välja arvata, on soorollid ikka normaalsed, loomulikud ja loodusest määratud. Naisõiguslased võiksid ka aru saada, et soorollid teevad maailma ainult paremaks ja mugavamaks ning ei peaks soorollides kahtlema.
    Mul on väga kahju oma 4-aastasest tütrest. Tema esimene sõna 9-kuuselt oli “auto” ja nukke vihkab ta tänaseni. Lemmikmänguasjad olid algusest peale sõidukid ja loomad.
    Kolmeselt lasteaeda minnes sai ta sihukese soolise šoki osaliseks, mis kestab vist küll teismeeani…
    Minu tütart narriti autopildiga särkide pärast, lühikeste juuste pärast ja selle pärast et ta polnud piisavalt “ilus” ning kogu selles roosade aksessuaaride maailmas asjatundja. Tema rühma kolmeaastased trenditeadlikud neiud küsisid pidevalt, kas ta on poiss, sest “ainult poistel on lühikesed juuksed ja küüsi ta ka ei laki…”.
    Tulemus on, et vaene laps nutab hommikuti oma pikakskasvatatud juukseid kammides, sest ta vihkab neid. Autopildiga (Pikne, Kunn ja teised, teate küll) särke, tema lemmikuid, saame kanda ainult kodus. Tüdruk üritab omale mingeid plastsõrmuseid sõrme ja kaelakeesid kaela toppida, ehkki need on ebamugavad ja takerduvad ronides ja hullates igale poole.Ta hakkab hüsteeriliselt karjuma, kui üritan teda teksades või dressides lasteaeda saata. “Pane kleit peale! Tüdrukud käivad ikka kleidiga”!!! Ja ma näen, kuidas ta kardab seda, mida teised lapsed ütlevad…
    See ei ole kaasa sündinud. See on omandatud sooroll ja väga jõhkralt peale surutud sooroll. Ma ei usu, et minu tütar on erand, sest mina olin lapsena samasugune masina-ja meisterdamishuviline siilisoenguga tüdruk. Mina õnneks lasteaias ei käinud ja “tütarlapselikust käitumisest” sain kuulda alles koolis. Oli ka paras šokk.
    Ausaltöelda on mul mitmel korral olnud tahtmine võtta tema rühma plikadel natist kinni ja pidada maha üks tõsine naistejutt. Sellest, et välimus ja riided ei ole tegelikult eriti tähtsad, on palju olulisemaid asju. Sellest, mis on individuaalsus, vabadus ja omapära ning valikuvõimalused, mis teevad õnnelikuks.
    Kolme-neljaselt ei ole ju vara? Äkki on hiljem juba liiga hilja?
    lKahjuks piirdusin ainult väljaastumisega jõulupakkide osas. Plaan oli kinkida tüdrukutele roosad ponid aksessuaaridega ja poistele liiklusmärkide komplektid.
    Minu protestiga ühineti üllatavalt meelsasti ja kõik lapsed said kingiks ühesugused muinasjuturaamatud.
    Sooline segregatsioon lasteaias aga jätkub ja ma ei tea, kas mul on õigus hakata võõraid lapsi kasvatama…

  9. tavainimene said, on 27/05/2010 at 06:47

    Ohh. See on nii nukker. Ma võin vaid ette kujutada, kui raske on lapsevanemal, kes ühelt poolt usub kordumatu isiksuse vabasse arengusse ja teiselt poolt näeb, kuidas maailm eredamaid isiksusi päevast päeva nügib ja klobib või siis üksindusse tõrjub. Tõesti ei tea, mis teha. Asutate koos mõttekaaslastega Tüdrukute Tehnikaklubi? Kutsute lasteaeda esinema lühikeste juustega naisteadlasi, -sportlasi, -poliitikuid ja -insenere? Võib-olla koguni mõne meesjuuksuri? Ei, siis tuleks juba kindlasti tegemist teha traditsionalistide kisakooriga, kes nuriseb, et sellistest aktsioonidest saabki alguse perede lagunemine, anoomia ja üleüldine moraalne allakäik…

  10. tavainimene said, on 27/05/2010 at 11:30

    Veel järgi mõeldes: oleks ehk vaja Leiutajatekülla mõnda poisipea ja põlvpükstega tüdruktegelast, kellele meeldib oma rolleri kallal jännata. Ja tema parim sõber oleks poiss, kes käib laupäeviti mere ääres lindudelt naftat maha pesemas.

  11. nodsu said, on 28/05/2010 at 03:23

    Soli kommentaar tõi meelde ühe vana mõtte: aeg-ajalt ilmub ikka välja neid, kes ütlevad, et feministid üritavad naistest mehi teha ega lase neil olla. Ometi juhtub päris elus hoopis sagedamini nii, et traditsioonilised inimesed ütlevad, et ma ei ole naiselik või et ma olen täielik mees ja et ma peaks olema teistsugune, tõeline naine. Ega lase mul olla. Ja minu pea kohale ilmub suur küsimärk, et mis mõttes saab öelda, et ma olen täielik mees, kui mul on kõik naisluseks vajalikud kromosoomid ja sugutunnused olemas. Ükski feminist pole mulle kunagi tulnud ette heitma, et ma kannan väga sageli seelikuid ja armastan süüa teha, aga seda, et ma olen täielik mees, on visatud ette täitsa lambist.

  12. tavainimene said, on 28/05/2010 at 09:48

    Kui naisele öeldakse, et ta on nagu mees, ja ei peeta silmas mitte tema välimust, siis mõeldakse seda ju kui komplimenti…

  13. notsu said, on 28/05/2010 at 15:45

    Oi ei, mitte sugugi tingimata.

    Pealegi käib mulle närvidele ka see, kui seda mõeldaksegi kui komplimenti. Et “oi, sa oskad mõelda ja värki, täielik mees”. WTF? Ma olen oma naisidentiteediga piisavalt rahul, et oma parimaid omadusi mitte mehelikkuse arvele kirjutada.

  14. kaarnake said, on 02/06/2010 at 08:58

    viimane komm tuletab mulle meelde teatud euroopa religiooni- & filosoofiategelased, kes olid veel 18-19. saj. sygavalt veendunud, et naised on alaarenenud mõistusega omaette rass, mitte “täisväärtuslikud inimesed”. Nii et “mees” on täisväärtuslik, sest mõtleb & teeb värki, höhöö, nannannaa… muidugi on mõnus värki teha, kui yhiskond olulise osa täisväärtuslikust inimkonnast surub sind teenindama ilma igasuguse valikuvõimaluse ja sõnaõiguseta.
    Nii et Kaplinski soorolli-jutt omandab kurjakuulutava varjundi, kuna soovib kunstliku eelistesysteemi jätkamist.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: