tavainimene

Tagasi tulevikku

Posted in * by tavainimene on 04/05/2010

Tiit Kärner ei usu, et naised saavad meestest vähem palka. Sest see ei ole ju lihtsalt võimalik — kindlasti on vasakpoolsed sotsiaalteadlased jälle midagi ära soperdanud, võrdlevad 16tunniseid tööpäevi tegeva mehe ja poolest lõunast koju laste juurde tõttava pereema tasusid. Kärner möönab, et küllap mingil määral ka diskrimineerimist esineb, aga üldiselt olevat asi siiski selles, et naised eelistavad – nagu peabki! – kergemat tööd ja lühemaid päevi.

Ma klõpsisin huvi pärast natuke Statistikaameti lehel, kus on võimalik võrrelda keskmist brutotunnitasu aastal 2007 soo, haridustaseme, tegevusala, ametiala jms kaupa:

Ametnikud, akadeemiline kõrgharidus
Mehed 67.55
Naised 53.65

Töötlev tööstus, rakenduslik kõrgharidus
Mehed 80.51
Naised 54.98

Veondus, laondus ja side, tippspetsialistid
Mehed 116.31
Naised 89.62

Finants- ja haldusjuhid
Mehed 135.27
Naised 112.22

Füüsikud, keemikud jms alade tippspetsialistid
Mehed 91.65
Naised 63.25

Pedagoogikaspetsialistid
Mehed 81.75
Naised 62.40

Klienditeenindajad
Mehed 63.76
Naised 52.69

Sotsiaalministeerium olevat palgalõhe teemalist põhjalikku uuringut tellimas. Eks me siis varsti saame targemaks. Loodetavasti makstakse naisuurijatele sama palka kui meestele.

Kärneril on veel huvitavaid mõtteid – et naisele looduse poolt määratud põhitöö on laste kasvatamine ning see peaks olema ühiskonna poolt vääriliselt tasustatud. Siis kaduvat nii palgalõhe kui iibeprobleemid.  Püüdsin täisajalise ematöö ideed vaimusilmas edasi arendada ja asi jõudis uusmatriarhaadini, kus mitme põlvkonna naised kasvatavad ühiselt lapsi, kelle elus isadel pole mingit vahetut rolli. Lõpuks tekkisid hoopis veidrad kujutluspildid inimfarmidest, millelt Rahvastikuministeerium tellib igal aastal riigihanke korras kindla koguse uusi kvaliteetseid täisealisi kodanikke – 200 meessoost isendit saaremaa jässaka tõust ning 400 naissoost lõunaeesti virkjalga.

Oh jah. Vähe on kasu julgetest lahendustest, kui nad hauguvad vale probleemi all.

Evolutsioonibioloogia ja -psühholoogia tunduvad pealiskaudsel vaatlusel väga veenvad distsipliinid. Mul on siiski tekkimas õrn kahtlus, et nende raames on võimalik leida põhjendus (või õigustus) absoluutselt igale inimkäitumise vormile, sh omavehel risti vastupidistele. Aga noh, mis mina neist asjust ka jagan. Lõppude lõpuks on minu aju on evolutsiooniliselt ette nähtud eristama söödavat juurikat mürgisest. Ja isegi sellega ei saa ta hakkama.

9 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. Hundi ulg said, on 05/05/2010 at 04:17

    Ma ikkagi suhtuksin ka statistikasse loominguliselt. Sinu toodud statistikaandmetes on grupeeritud mingid töövaldkonnad, sarnased ametid. Kuid selle sama grupi sees on siiski erinevad ametikategooriad. Kusagil osakonnas on 3 naisterahvast nooremametnikku ja üks meesterahvas vanemaametnik ja siis veel üks mees, osakonnajuhataja. Selge see, et meestel on kõrgem palk kui naistel. Miks aga sarnase töö erinevate ametipalga astmete kõrgematel pulkadel istuvad tihti mehed, see on muidugi omaette teema.

    Seepärast julgen väita, et selle palgadiskrimineerimise tõestusmaterjal on ka minu jaoks pisut hämar. Diskrimineerimine oma eheduses on see, kui kaks Kopli trammijuhti, mees ja naine, nühivad ühes ja samas vahetuses seda Lasnamäe otsa. Palgapäeval aga saavad oma töö eest erineva summa.

  2. tavainimene said, on 05/05/2010 at 10:24

    Väiksed valed, suured valed, rämedad jultunud valed ja statistika…

    Trammijuhtidel pole ilmselt tõesti põhjust kurta, sest ametiala allpearühmas “mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid” on naiste keskmine brutotunnitasu tervelt 92,2% meeste omast. Sellest veel võrdsemas olukorras on vaid loodusteaduse ja tervishoiu abispetsialistid (94,9%).

    Edetabel selline:

    Loodusteaduse ja tervishoiu abispetsialistid 94,9%
    Mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid 92,2%
    Välimüüjad, koristajad, majahoidjad jms 91,8%
    Lihttöölised põllumajanduses, kalanduses jms aladel 88,0%
    Turule orienteeritud põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 86,1%
    Muud tippspetsialistid 83,5%
    Mäe-, ehitus-, tootmis- ja veolihttöölised 82,7%
    Klienditeenindajad 82,6%
    Väikeettevõtete juhid 82,6%
    Isiku- ja kaitseteenindajad 80,0%
    Muud oskustöölised 79,9%
    Seadmeoperaatorid 79,4%
    Seadusandjad ja kõrgemad ametnikud 79,0%
    Muud keskastme spetsialistid 78,2%
    Pedagoogikaspetsialistid 76,3%
    Loodusteaduse ja tervishoiu tippspetsialistid 74,7%
    Juhid 74,6%
    Täppis-, käsi-, trüki- jms oskustöölised 73,5%
    Kaevandus- ja ehitustöölised 73,1%
    Modellid, müüjad ja demonstraatorid 73,1%
    Metallitöötluse, masinaehituse jms oskustöölised 72,4%
    Pedagoogika abispetsialistid 72,3%
    Kontoriametnikud 70,5%
    Füüsika, keemia, matemaatika ja inseneriteaduse tippspetsialistid 70,2%
    Füüsika, keemia ja inseneriteaduse keskastme spetsialistid 70,0%
    Masinaoperaatorid ja koostajad 66,3%

  3. Morgie said, on 07/05/2010 at 15:39

    ja jutt käib TUNNItasust.

  4. sol said, on 08/05/2010 at 01:07

    Minul on juba ammu see uusmatriarhaadi-idee pähe tulnud, sest (monogaamne) paarisabielu tundub tegevat oma viimaseid hingetõmbeid. Ja neid surmakrampe, mis väljenduvad lahutuste arvus, elatisraha-ebaõigluses ja erakordselt ebainimlikes lapsejagamistes, on kole vaadata. Abielu meie ühiskonnas põhjustab sama palju inimlikke kannatusi, kui sõda või genotsiid.
    Ma pole kindel, kas uusmatriarhaat oleks parem ja kellele parem? Kuid isiklikult olen matriarhaati praktikas ka katsetanud ja tulemused olid päris huvitavad.

  5. tavainimene said, on 08/05/2010 at 05:09

    Süsteemil, kus enamik lapsi sündis enam-vähem monogaamsetest abieludest ning üldjuhul kandsid vanemad ja lapsed sama perekonnanime, olid mõned eelised. See vähendas mh oluliselt teadmatusest tulenevate poolõdede ja -vendade vaheliste suhete tekkimise võimalust. Aga ilmselt ei ole see eriti suur probleem.

  6. notsu said, on 14/05/2010 at 01:24

    Mitteabieluliste perevormidega põlisrahvad on intsestiriski sel teel vältinud, et A küla inimesed valivad paarilise ainult B külast.

  7. tavainimene said, on 14/05/2010 at 08:22

    Nojah, autode eelsel ajastul oli A küla meestel suhteliselt vaevarikas käia B külla salaja oma järglasi jätmas. Nüüd on teised ajad. Kuigi päris äge oleks, kui kuskil keset Eestit toimuksid regulaarselt saarlaste-võrukeste kosjalaagrid vms.

  8. notsu said, on 15/05/2010 at 18:34

    Teine nüanss: kui perevormid ei ole abielulised või mõnikord ikkagi on, aga ühiskondlik järelevalve ei ole selle üle väga tugev, siis pole meestel mingit põhjust oma järeltulijaid kuhugi salaja jätta. Kas need ootamatud poolõed-vennad sellest ei siginegi, kui käib hirmus varjamine, kellega laps saadud?

  9. notsu said, on 15/05/2010 at 18:36

    ot ja mind hakkas nüüd see algebra vaevama, et kui A küla mehed jätavad oma järglasi B külla, aga mitte kunagi A külla, siis ei saa ju ikkagi poolõdede-vendade paaritumist ette tulla – isegi kui igal A küla mehel on B külas eri naistega palju järglasi, siis need ei saa ju omavahel paari heita, nad saavad oma paarilise ainult A külast võtta.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: