tavainimene

Tööd ja päevad

Posted in * by tavainimene on 25/04/2010

Laupäeva varahommikul hakkas kusagil Tatraoru ja Pangodi vahel lund sadama — laia tihedat lobjakat. Otepää kandis olid juba päris jõulumaastikud. Aga teispool Sangastet oli maa jälle must, kohati roheka varjundiga.

Ilm oli siiski nii külm, et aiatöödele ei kiskunud. Koristasin pööningut ja sorteerisin onust järgi jäänud raamatuid. Kardetavasti on neist suurema osa saatus teisene tooraine. Kes loeks veel brošüüri rahvusvahelise kabe keskmängu teooriast või paksu raamatut “Huvitav tuumafüüsika”? Populaarteaduslikku oli üldse väga palju — lisaks huvitavale tuumafüüsikale veel huvitav psühholoogia, keemia, küberneetika jne. Tänapäeval sellist kirjandust vist enam välja ei antagi. Tuumafüüsika uusimad avastused jäävad laiadele rahvamassidele igavesti suletud raamatuks. Aga no meil on ju see… rikas isa.

Selle nukra mõtte pealt kirjutasin ühe soojaga ka kergemeelselt lubatud kirjandi valmis, jõudes vahepeal umbes viis korda ahastada, et on ikka paganama naiivne žanr.  Noh, on nigu on.  Tavainimese tase.

Pärast lõunat läks ilm ilusamaks — maale tulnud linnasakste auks, nagu naabrimees narris. Külm oli sellegipoolest, hommikul oli veetünnil jääkaas peal.

Pühapäev oli soojem, aga hirmus tuuline. Käisime kohaliku kalmistu heakorratalgutel, riisusin endale pirakad rakud pihku. Koduteel lõõskas tuul otse vastu, nii et neli kilomeetrit võttis üsna võhmale. Pärast käisime ühe mahajäetud krundi pealt kibuvitsaistikuid välja kaevamas (“Toome ära 2010”, nagu ema kõhistas) ja istutasime nad aia äärde maha (“Iseendale vaevaks.”) 

Kokkuvõttes läks nädalavahetus nii kiiresti, et hädavaevu jõudsin enne rongile tõttamist linnariided selga tõmmata. Käed-jalad on jälle kanged. Vaguniaknal oli seekord päris tore luuletus, kirjutasin ta endale üles:

Lõhnab nõmmeliivatee
heinamaadel ümber talu,
ära peidad enese
samblasse kesk kasesalu.

Seal, kus sipelgate tee
algab, lookleb üle palu
ja kus mõttes käiakse
kahekesi paljajalu.

Seal siis lubad endale,
et ei enam eales tee
enesele, teistele
arutuna valu.

(Timo Maran)

Natuke naiivne ja natuke logisev, aga armas. Tahan juba heinamaale. Paljajalu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: