tavainimene

Lugemisaasta kestab (3)

Posted in * by tavainimene on 19/02/2010

Üks raamat, mille ma Sirbi tarkade soovituste järgi laenutasin, meeldis mulle vastu igasuguseid tõenäosusi. Ma ei ole väga suur ajaloohuviline ja eriti mitte sõjaajaloo huviline. (Ja meelelahutuslikku vägivalda  on nagunii kaugelt liiga palju; praktiliselt iga kord, kui ma juhtun igavusest teleka lahti tegema, tuleb kõigilt kanalitelt peale Eurospordi paukuvaid püstoleid ja välkuvaid väitsi. Ja isegi Eurospordis paugutavad tolles laskesuusatamises.)

Aga Tiit Aleksejevi “Palveränd” mulle meeldis. Minu jaoks see kuidagi illustreeris seda teooriat, et me mitte ei langeta otsuseid erinevaid poolt- ja vastuargumente vaagides, vaid meie aju mingi hämaram ja varjatum osa otsustab meie eest ja laseb siis “meil endil” ainult sellele otsusele sobivad õigustused leida. Paralleelid tänapäevaste ristiretkedega naftaleiukohtade vabastamiseks diktaatorite küüsist tekkisid ka. Lisaks sujuv aga mitte banaalne kirjutus ja piisavalt hea ainetundmine, et luua tõepärane illusioon. (Amatööri jaoks oleks ajalooline romaan ikka eripõrgulikult töömahukas ettevõtmine, kui peaks iga olustikulise detaili — kas nad kandsid sandaale või saapaid? — kuskilt allikate ja viidete rägastikust välja kaevama.)

Mitte ehk päris “uus Kross”, aga Waltarile jts astub kandadele küll. Valitud tegelasi ehk oleks võinud veel värvikamaks kirjutada? Igatahes tädi plaksutab innukalt tugitoolis ja jääb järge ootama.

*

“Valge kuningriik” lubas alguses terast spioonipõnevikku ja keerutas üles juba päris hea intriigi, aga siis, tundus, sai autoril viitsimine otsa. Selline buumiaegne värk — kiiruga otsad kokku, pahtel peale ja värviga üle. No võib-olla see oli ka kunstiline võte, andmaks edasi diplomaatide ja luurajate kerget paranoiat, mis igal pool intriige, seoseid ja tähendusi ette kujutab, aga kui juba selles võtmes läheneda, siis võinukski kujutada luuramist kui piinavalt igavat passimise- ja paberitööd, kus levinuimaks kutsehaiguseks pole mitte polooniumimürgitus vaid hemorroidid. Mina olin küll pettunud — ma nii ootasin efektset lõpplahendust, mis kõik otsad kokku seob ja lugeja ahhaa-elamusest oimetuna maha jätab. Aga võta näpust, jälle mingi moodne katkestatus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: